EV energia ja julgeolek

[taara]

Mis kunst on need 4-5 välisühendust õhku nt lasta? Näiteks Läti ja Soome haldusalas. Ja et neil liiga kiiresti parandustööd ei õnnestuks, siis paar asja veel, mis nende valitsustele olulisemad on kui mingisuguse Eesti abistamine?

Aga mis takistab Venelastel paar raketti või pommi meie elektrijaamadesse põrutada? Kahju isegi hullem kui liinide lõhkumine. Selle pärast, et Eestiga kana kitkuda, tõmbavad ka teised riigid teemasse ja õhivad seal seda ja teist. Mõistlik.

[Kapten Trumm]

See, mis on meie territooriumil, on ka meie teha.
Meil on vajadusel võimalik kasvõi saata KV kõrgepingeliinide koridore patrullima.
Või koondada oma ÕT Narva jaamade kaitseks.
Samuti ei sõltu taastamistööd niipalju teiste riikide suvast ja soovidest.

Kuskil Läti-Leedu piiri lähedases metsas me seda kuidagi teha ei saa.

[alax]

Trumm vist pole kuulnud midagi snetsnazi võimetest ja eemalt laskvatest relvadest? Kõrgepingeliine valvavad kaitseliitlased kuuluvad nalja rubriiki

[Kapten Trumm]

Ei kuulu midagi. On meil 5 masti uppi läinud, hakatakse ka seda tegema.
Siin tuleb vahet teha taktikalistel terminitel "valvamine" (ilmselt "julgestamine") ja "patrullimine".

[Jaanus2]

Tegelikult tuleks olemasolev põlevkivi kiirendatud korras õliks töödelda, seni kuni turg on ja tasub. Kaasaandena saab gaasi, millest saab elektrit teha mugavalt. Arvutuslik CO2 on sellel väiksem (tekib seal, kus seda õli kasutatakse) ja see elekter on ka "parem". Meil riiklikult ei taheta, erasektor võib tahta, aga on raha leida raskem. Majanduslikult on see tasuv. Riik tahab meil millegipärast teha ainult majanduslikult doteeritavaid asju ja ei taha teha kasumlikke asju.

[Walter2]

VKG ja EE põlevkivi eelrafineerimistehase äriplaan näeb ette püsivat nafta maailmaturu hinda pikema aja jooksul. Kui seda ei toimu siis on osalised valmis äriplaanist loobuma. Mis nafta hind turul teeb leiab huviline vast ise üles.

[2korda2]

Tervet konverentsi tuumajaamade teemal saab siit vaadata...

https://arileht.delfi.ee/artikkel/92501 ... -elektrist

No tegelikult on viisakas vaadata algallikast: https://fermi.ee/konverents/
LHV foorumis on ettevõtte kohta väike tutvustav lõim: https://fp.lhv.ee/forum/invest/133199

Mis puudutab piisavaid tootmisvõimsusi ja maksustamist, siis minule piisaks täiesti kui võrguga liituda lubataks vaid tootjatel, kes suudavad tagada mingis vahemikus suhteliselt stabiilse võimsuse (umbes moel: tahan liituda 10MW jaamaga, siis pean omama vähemalt 3MW juhitavat stabiilset tootmisvõimsust). Ei pea iga päikesepargi juurde generaatoriga jaama ehitama aga vähemalt peaks igal tuulikul ja päikesejaamal olema ette näidata piisav hulk osakuid mõnes tasakaalu garanteerivas tootjas. Hetkel on roheline energia suhteliselt odav, sest kogu süsteemi tasakaalustamise kulu kirjutatakse teiste kraesse.
Välisühendused on aga kindlasti energiajulgeolekut suurendavad.

[Kapten Trumm]

Meil on just vastupidi - iga ebastabiilne jama võetakse võrku vastu ja kallatakse toetusega üle. Seepärast tahtjaid palju ongi.
Sedasi kasvab küll nende kvantiteet, kuid mitte elektri kvaliteet.
Ühel hetkel hakkab see probleem kõigutama kogu võrgu stabiilsust ja iga lisanduv tuule-MW ei tähenda seda, et Narvas sama MW eest vähem põlevkivi tuleks ahju ajada -ehk asi iseeneses.

[parkija]

Aga milline on siis nii ütelda kõigile vastuvõetav energia / energeetika alane ja Meie energiajulgeolekut tagav lahendus ? Ise toota nagu keegi vist ei taha , see vajab investeerimist , teadmisi , tööd ja vaeva ( see käib tuumajaama rajamise kohta) , mugavam on osta vabalt turult konkurentsi tingimustes kujuneva hinnaga , mis defitsiidi tingimustes on nii nagu ta on .
NSVL aegsed tuumajaamad nagu Sosnovõi Bor "kütavad " veel pikalt , seda tuumajaamade teemat uurides sain teada et seal on töös 2 VVER ehk 3 pluss energiaplokki .

[Runkel]

Rootsi energiaekspert Staffan Qvisti (Rootsi kuningliku tehnikainstituudi baka ja magister masinaehituse erialal. Berkeley California ülikooli doktorikraad tuumaenergeetikas) analüüsi põhijäreldused:

Qvist analüüsis, kuidas mõjutavad Baltimaade, Põhjamaade ja ülejäänud Euroopa energiatootmises oodata olevad muutused lähima 15 aasta jooksul Eesti varustuskindlust.

Analüüsi järgi kasvab eeldatav tipptarbimine 2020. aasta 1564 MW tasemelt 2030. aastal 1717 MW-ni. Seda tagasihoidliku hinnangu järgi, sest transpordisektori elektrifitseerimine võib seda arvu veelgi suurendada.
Veel 2020. aastal suutsime tippnõudluse ajal Eesti elektriga varustatuse tagada, kuid tänavusest aastast pole me enam võimelised seda tegema, vaid oleneme sellisel ajal juba importelektrist. Negatiivne võimsuse marginaal üha kasvab ja küündib 2023. aastaks –675 MW-ni ja 2030. aastaks –1 GW-ni.
Halva ilmaga nädalal, kui ei puhu tuult ega paista päikest – näiteks jaanuaris –, kuid nõudlus elektrienergia järele on väga suur, ei kataks Eestis tippnõudlust kindlad tootmisüksused (475 MW) ega salvestusjaam hüdropumpla kujul (6 GWh).
Nädala lõikes jääks puudu 87 GWh elektrienergiat ehk 958 MW tootmisvõimsust. Baltimaades tervikuna küündiks sellisel nädalal elektrienergia puudujääk 145 Gwh-ni, mis tähendaks juba 1955 MW tootmisvõimsust.
Sellisel juhul saaks salvestatud energia esimese päevaga otsa. Defitsiit tuleks katta muudest allikatest – Põhja- või Lääne-Euroopa tarneahelate kaudu –, kuid tipptarbimise ajal on sealgi enamiku riikide tootmisvõimsuse marginaal negatiivne.
Olukorda leevendaks oluliselt 2030. aasta algusest lisanduv kindel u 600 MW tootmisvõimsus, mida võiks pakkuda väike moodulreaktor. See aitaks baaskoormuse katta.
Analüüsi tehes on lähtutud eeldusest, et Iru soojuselektrijaam suletakse 2023. aastast ning Narvas asuvad Balti ja Eesti soojuselektrijaam 2030. aastast. Selle tagajärjel suureneks Eesti sõltuvus importelektrist 2021. aasta 15%-lt 2023. aastaks 42%-ni ja 2030. aastaks 63%-ni.
Allikas: analüüs „The Estonian Power System. Security of Supply 2021–2035”

https://arileht.delfi.ee/artikkel/92557 ... d-sageneda
Lisatud MKMi ja Eleringi vastus.

Eesti varustuskindlus on vähemalt 2030. aastani tagatud

Nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) kui ka Eesti põhivõrguettevõte Elering kinnitavad, et tarbijad ei pea lähemal kümnendil elektri kallinemise ega katkestuste pärast muret tundma.

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimäe sõnutsi näitavad nii Euroopa elektrisüsteemi piisavuse uuring kui ka Eleringi tellitud uuringud, et Eesti tarbijate elektriga varustuskindlus on tagatud vähemalt 2030. aastani.

„Koos süsteemipiisavusega vaatame lisaks kriisistsenaariume, millest kõige reaalsem võib olla Balti riikide erakorraline eraldumine Venemaa süsteemist ja saartalitusse langemine. Sellise olukorra jaoks vajame Eestisse 1000 megavatti kindlaid tootmisvõimsuseid, et süsteemiga võimalikes kriisides koos Läti ja Leedu kolleegidega töökindlalt opereerida. Eesti elektritootjate esitatud andmete põhjal on ka 2030. aastal selline kogus võimsusi Eestis jätkuvalt olemas,” kinnitas Veskimägi.

Oma hinnanguid andes tugineb Elering parimatele saada olevatele teadmistele, st jutt käib kõikide Euroopa süsteemihaldurite ühistest teadmistest. Üleeuroopaliste andmete analüüsi järgi on Euroopas 2030. aastal üle 800 GW jagu kindlaid tootmisvõimsusi, samal ajal jääb talvine tipptarbimine alla 700 GW ehk kümne aasta pärast on kindlat võimsust üle 100 GW rohkem kui tarbimist.

Elering kinnitab, et Euroopas on olemas tootmisvõimsused Euroopa tarbijate elektriga varustamiseks ja Eestil on ligikaudu 2500 MW ulatuses välisühendusi, võrreldes Eesti ligi 1700 MW tipptarbimisega. Euroopa süsteemihaldurite ühise analüüsi tulemus on, et olukord, kus tarbimine jääb tootmisega katmata, võib Eestis olla aastas keskmiselt 0,8 tunni jooksul ja keskmiselt 0,14 GWh ulatuses.

MKM-i energeetika asekantsler Timo Tatar ütles, et nemad kujundavad oma poliitikat just Eleringi varustuskindluse raporti järgi. „Tulevikku vaadatuna seisab meie kohalik tootmine nii vanade võimsuste hoidmisel mõistliku aja jooksul kui ka uute roheenergia projektide turule toomises,” märkis ta.

Nende all peab Tatar silmas seda, et 2020. aastal lisandus Eestisse üle 300 MW taastuvelektrit, 2021. aastal korraldab Eesti riik esimese suurema taastuvenergia oksjoni, mis toob turule 450 GWh uut taastuvenergiat, ja 2023. aastal järgneb teine suurem taastuvenergia oksjon, mis peaks tooma 650 GWh taastuvenergiat. „Lisaks on suur projekt meretuuleparkide arendamine koostöös Lätiga sihiga 2030+,” märkis asekantsler.

Selle kõrval on töös plaan avaliku sektori energiatarbimise üleviimiseks taastuvatele allikatele viisil, mis initsieerib uusi taastuvenergia võimsusi. „Ehk käivitada ka Eestis riigi eestvedamisel mudel, millega täna Põhjamaades toetusvaba taastuvenergia turule juba tekib,” selgitas Tatar. Ka on juba tehtud Kirde-Eesti radari otsus ja uue valitsuse 100 päeva plaanis tuleb otsus ka Lääne-Eesti radari soetamiseks.

Töös on ka nn kohaliku kasu mudel, et suurendada KOV-de ja kohalike elanike motivatsiooni tolereerida taastuvenergia investeeringuid. Pikemas plaanis ehk üle kümne aasta vaates peab Eesti riik võimalikuks ka neljanda põlvkonna tuumajaama, hüdroakumulatsioonijaamu, vesiniku- ja muid uuemaid tehnoloogiaid.

[Some]

Kiisa avariielektrijaama võimsus on 250MW ja maksma läks 140 miljonit. Võib-olla oleks kõige lihtsam sinna veel neli generaatorit juurde ehitada ja peavalu suure tarbimisega perioodidel vähem?

[Some]

Meanwhile in Texas:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/92563 ... t-susteemi
Eksperdid näevad ühe uskumatu olukorrani viinud põhjusena asjaolu, et Texase elektritootjatele ei maksta tasu varude hoidmise eest. Seetõttu ei olnud nad taoliseks nõudluse järsuks kasvuks valmis.

Elektrikriis on kaasa toonud ka absurdse hinnatõusu. Kui keskmiselt maksab üks megavatt-tund elektrit Texases 25 dollarit, siis nüüd on hind hüpanud juba üle 9000 dollari!

Külma ilma tõttu on jäätunud ka Texases tuuleenergiat tootvad tuulikud. Texase Elektrinõukogu loodab, et kriis laheneb nädala lõpul, mil õhutemperatuur peaks taaskord ületama nulli kraadi piiri.

[Runkel]

Noid tiputarbimisi ja energiadefitsiiti tuleb hallata. Kahtlemata, kui tunniks, päevaks jne. viskab elektrihinna kosmosesse, siis on dramaatikat lihtne leida ja hea esitleda. Nüüd pisut demagoogitsedes küsiks (ja seda pigem retooriliselt), palju tavatarbija sel talvel hullu elektrihinna tõttu mõnel päeval on oma rahataskut ekstra tuulutanud?

[Taaniel Tina]

Aga tavatarbia tarbib koguenergiast ainult 30-35%, ülejäänud on tööstus, transport ja muu.
Või tuleks seda ka ignoreerida.

[Some]

No kui ikka kõik hakkavad usinasti elektriautodega sõitma, siis see $9 kWh eest tunduks ikka jõhker küll. Ehk siis rahakulu 100 km läbimiseks oleks $180
========
Aga tulevikuenergiaga vaevab pead ka Elering. Paistab, et Elering kavatseb ülejääva tuuleenergia akumuleerida vesinikku ja sünteetilisse gaasi (metaani).
Värske ja väga hästi tehtud uurimistöö, koos tehnoloogiate ja hindadega, soovitan enne uinumist lugeda:
https://elering.ee/gaasituru-uuringud#tab0