www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 24 Mai, 2017 14:41

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 22 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Kas Venemaa tungib Eestile kallale? Ajakirjandus on möga
PostitusPostitatud: 18 Jaan, 2017 16:04 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 6528
Asukoht: Viljandimaa
Martin Peeter kirjutas:
Arenenud maailmal on aeg enesele tunnistada, et Venemaa on oht, ehkki Trump ja Kaljulaid võib-olla seda kõvasti välja ei ütle. No kuidas moodi ajakirjandus seda sõnumit siis edastama peaks?
Just täpselt. Avalikkuse ettevalmistamine või propaganda võib toimuda ka sellises vormis. Isegi siis, kui konkreetsed niiöelda uudiste niiöelda voo tootjad propagandat ei teegi. Pelgalt ajakirjanduse huvi millelegi suunamine võib olla propagandaaktsioon ning too huvi siis taastoodab ennast mõne aja ise.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas Venemaa tungib Eestile kallale? Ajakirjandus on möga
PostitusPostitatud: 18 Jaan, 2017 18:01 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 20846
Tsiteeri:
Mind jälle paneb selline asjade seis vaid ropendama..
Sest sellised raisakotkastena kohalelennanud välisajakirjanikud toodavad oma tendentsliku mölaga lõppkokkuvõttes meie jaoks pigem vaid paska (pardoon - negatiivset väärtust) - ja ei midagi kasulikku..
Samas (muidugi) respect presidendile - selliseid vere- ja klikijanuseid mölalõugu tulebki rivistama hakata :twisted:


Mul istusid ühel suuremal õppusel piiritagused ajakirjanikud terve päeva kukil ja tegelikult lõpuks telekas nähtu kinnitas seda muljet, mis põllul tekkis.
Õnneks ei pidanud ma neid katseldama, vaid sõitsid lihtsalt ühes jaoveokis sõduritega koos. Kui tekkis kontakt, siis hüppasid kaameraga maha ja filmisid.
Nimelt see, mis meile tundub tiba "sõjaõhutamine", paistab lääne leheneergitele kui meie über militaarsus, sest nende riigis pole midagi sellist juba ammusest ajast. Või pole kunagi olnud. Meesajakirjanikul võttis kohe käed värisema, kui pakuti võimalust MG-3 taha pikali visata ja paar törtsu lasta :D

Kindlasti on kliki- ja mölajanuseid, aga torkab silma välisajakirjanike äärmiselt madal militaarteadlikkus, sellest ka arusaamad, kui kuskil püssi lastakse, et "läheb sõjaks Venemaaga ve". Ja taoliste tehtud meedias paistamegi nii nagu me neile paistame - üks militaarne ja võitlushimuline rahvas. Me ise seda võib-olla ei oska märgata, aga välismaalt tulnutele, kelle jaoks on seos teemaga 1 minut uudislõik kord nädalas, paistame me umbes sellistena, nagu me kujutaks ise ette tšetšeeni sõdalasi kuskil 1995 vene tanke peatamas.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas Venemaa tungib Eestile kallale? Ajakirjandus on möga
PostitusPostitatud: 19 Jaan, 2017 14:28 
Foorumil
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 2507
Teema jätkuks. Nüüd siis valitsus, kusjuures märgitakse varjamata ära, et mure on ebakindluse pärast majanduses.

Mingit sõjaohtu ei ole. 2% on kogu aeg panustatud (Sester). See kõik on vaid ajakirjanduse sensatsioonihimu, on Eesti valitsuse seisukoht sarnaselt Presidendile.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=76956426

Huvitav, kas veenis investoreid või veenis rahvast ja liitlasi, et rohkem panustamine pole kuidagi vajalik? Ja üldse, KL "rohelises" olemisel pole vist mõtet. (See muidugi on utreeritud järeldus).

Ma saan valitsuse dilemmast aru, aga selle vastu aitab ise rohkem panustamine ja liitlaste reaalsete üksuste suurem lisandumine.
Näiteks soomlased, kes ohust eriti ei pasunda, aga on loodud võimed, mis vajadusel teevad vaindlasel asja väga raskeks. Ehkki ka Soome ei kaitse ennast Venemaa vastu kunagi lõpuni üksi ära, nagu ei juhtunud seda - erinevalt levinud müütidest - ka mitte Talvesõjas, kus kolme kuuga oldi ikka lagunemise äärel. Päästis brittide lubadus ekspeditsioonikorpus saata.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
PostitusPostitatud: 15 Mär, 2017 22:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 26 Okt, 2011 12:33
Postitusi: 133
Martin Peeter kirjutas:
Kui ühelt poolt on Eesti välis- ja kaitsepoliitiline seisukoht, et Venemaa on ohtlik ja aldis igasugu avantüüridele - tegelegu liitlased sõjalise võimekuse tõstmise ja meie kaitsmise küsimusega, aga teiselt poolt leiame, et väga vale on, kui välisajakirjandus selle peale kirjutabki, et ongi oht, et Venemaa võib meile kallale tungida - (et see on ju puha sõjahüsteeria!), siis on meil teatavaid usutavuse probleeme küll. Kahte nii diametraalselt vastandlikku sõnumit promoda ei ole mõistlik. See Mikk Salu, keda tihtilugu pannakse avaldama kallutatud seisukohti, artikkel aga oli suisa groteskne. KL-s vabatahtlik pingutamine ja sinna oma nädalavahetuste pühendamine on siiski asi, mida paljud teevad seepärast, et nad arvavad, et oht on reaalne ja selle vastu tuleb midagi teha. Mulje jätmine, et see on vaid militaarspordihuvi või KV ohvitseri puhul - rutiinne leivateenimime, polegi usutav. Teiselt poolt on see ka nende inimeste patriotismi mittetunnustamine, mis ei ole nüüd sugugi ilus.
Muidugi pole M. Salu veel VP kantselei, VV, KV ega Kamina pressiteenistus, aga, et ta päris iseseisvalt neile seisukohtadele nüüd jõudnuks, pole kahjuks usutav inimesele, kes vähegi teab, kuidas press töötab ja kuidas tekivad kõrgete ametiisikute seisukohad. Kui arvestada kas või juba asjaolu, et erinevad pressiesindajad teavad ja töötavad erinevate välisajakirjanikega tunduvalt rohkem, kui hr. Salu, kes peab igaks Ekspressi numbriks mingit sisu tootma erinevatest eluvaldkondadest ja artiklis esinevat VP antud seisukohta, siis on vähetõenäoline, et selle artikli teemat talle mujalt ette ei söödetud.

Aga see on vaid minu - ühe kodaniku ja anonüümselt foorumis kommenteerija, kes on ka kaitseliitlasest reavõitleja - arvamus. Kui pr President ütleb hr. Salule (ei loomulikult see pole mingi strateegiline kommunikatsioon ega riiklik positsioon- puhas uuriv ajakirjandus), et kõige suurem oht on paanikat ja hirmu külvav Lääne ajakirjandus, siis kes peaks ütlema, et ei ole viljakas sedasi pressiga võidelda. Ajakirjandus on Eestile suurimaks ohuks :dont_know: Välispressi seisukohta ei ole tal võimalik nii palju pöörata ja kokkuvõttes jääb ta nii ise ebausutavaks. Samuti ei ole ta Donald Trumpi kaalukategoorias tegija, kes pressiga võitlemisest toitub. Minu meelest on see sõnum vigane ja et mh presidendiprouat nõustavad strateegilise ja muu kommunikatsiooni gurud ei teeks vigu, ei saa me öelda. Näiteks on selle presidendiproua start siiski väga rabe olnud(nüüdseks muudetud seisukohad kiriku suhtes, kategooriline seisukoht Pätsu monumendi suhtes, kummaline kompetentsus lasteaias võõrkeelte õpetamise küsimuses jm), kommunikatsioonijuht Ilmar Raag vist oskas ühe juhtumiga nii ämbrisse panna, et pidas paremaks lahkuda jne.
Rohkem härra kindraliga ei vaidle, pealegi on need otsused Peastaabist kõrgemal. Peastaap ilmselt ei formuleeri pr. Presidendi sõnumeid, samuti ei olnud see seisukoht presidendi isiklik seisukoht, mille ta ise Salule välja lobises juhusliku kohtumise käigus.
Täpsustasin mitu korda, nüüd on tõesti kõik. Võib-olla ma eksin.


Ma (mina olen kõnealuse artikli autor) üldiselt ei taha anonüümsete kommentaatoritega vaielda, aga seekord teen erandi, sest nii tobedat seisukohta, eriti kui seda saadab patroniseeriv "et ta päris iseseisvalt neile seisukohtadele nüüd jõudnuks, pole kahjuks usutav inimesele, kes vähegi teab, kuidas press töötab ja kuidas tekivad kõrgete ametiisikute seisukohad".

- selle loo tekkimisse ei puutunud ükski pressiteenistus, ei kamina, ei VVKommunikatsioon, ei keegi teine.
- täielikult ülehindad igasuguste riiklike pressiesindajate ja teenistuste võimet. See lause on aga lihtsalt naiivne: "Kui arvestada kas või juba asjaolu, et erinevad pressiesindajad teavad ja töötavad erinevate välisajakirjanikega tunduvalt rohkem, kui hr. Salu, "
- See lugu sündis juhuslikust kontaktist. Ma olen aidanud erinevatel aegadel erinevaid välisajakirjanikke. Viimasel ajal on olnud mitmeid kaitseteemalisi, aga võib olla ka muid asju. Paar päeva tagasi pöördus abiküsimisega minu poole ühe suure Euroopa riiki ajakirjanik, kes tahab teha lugu e-residentsusest. Teine keiss oli mõned nädalad tagasi, kui ühe Briti telekompanii ajakirjanik jõudis minu kaudu ühes ühisest tuttavast Läti ajakirjaniku kaudu.
- Niimoodi need asjad käivad. Mingeid VV kommunikatsioonibüroosid siin pole. Tegu pole ka millegi ebatavalisega, kui mina või mõni mu kolleeg kusagil väliskomandeeringus mingit lugu tegemas käib, siis on samuti tavaline et küsitakse nõu mõnelt sealselt ajakirjanikult. Nii on.
- President ei öelnud mulle midagi, ei andnud mulle eraldi intervjuud. See tema lause "kõige suuremaks ohuks on...", see oli tema pressikonverents. See, et president Utria dessanti külastab, muuseas, tuli ajakirjanikele, ka mulle, ootamatult. See polnud pikalt etteplaneeritud üritus.
- Selle loo eesmärk polnud moraliseerida, et küll on välisajakirjanikud pahad või lollid, vaid lihtsalt näidata kuidas töötatakse, mida nähakse. Ega Eesti ajakirjanikud, ka mina, pole teistsugused. Seda lugu kirjutades olen toonud võrdlust, et kui mina või mõni teine Eesti ajakirjanik saadetakse Ecuadori või Taiwani, siis oleksime samasugused. Me võtame kinni paarist olulisest kujundist ja töötame sellega.
- Arutleda selle üle, kas see on halb või hea, et Eestil on selline (teatud kontekstis rinderiigi) maine, on minu arvates mõttetu. On nagu on. Sellega olen nõus, et Lääne meinstriim ajakirjandus liigub omas rütmis ja üritada seda kuidagi pöörata või muuta on mõttetu ajaraiskamine.
- See aga ei või tähenda, et ei võiks vahel mõelda, kuidas me paistame ja mida meist arvatakse nende poolt, kes meist midagi ei tea. Kes tulevad Eestisse ja enne seda vaatavad, et mida minu telekanal või ajaleht varem Eestist on kirjutanud: tõenäoliselt leiavad midagi pronksiöö ja heal juhul midagi e-residentsuse kohta.
- Point pole mitte selles, kas välisajakirjanikke "pöörata" või mitte. Ka mitte selles, kas meie selline maine on hea või halb. Aga vähemalt selles, et kajastus oleks täpne, sellega võiks ju nõustuda?

Näiteks seal Utria dessandil kaasas jõlkudes pani mind küll mõtlema:
- kas on ikka hea et KL ülem annab pressikonvernetsi Sinimägede muuseumis, kus üle õla paistavad haakristides sõdurid. Meie jaoks, kes me teame konteksti ja teame ajalugu, on see süütu, aga kas mujalt paistab asi samamoodi?
- Polnud varem mõelnud, aga Kaitseliidu inglise keelne tõlge Home Defence League võib tekitada valesid seoseid. Välismaalastele, kes sellistest asjadest nagu KL midagi ei tea, mõjub see kuidagi imelikult, meenutab pigem kusagilt Lõuna-Ameerika või Aafrika dzhunglis tegutsevate organisatsioonide nimetusi. Samuti see, et Kaitseliidu kohta kasutatakse terminit "paramilitary"- taaskord meenutab Hollywoodi filmidest pärit tegelasi, kes kusagil dzhunglis autokastist külaelanikke kõmmutavad.
- Võiks kokkuleppida kui suur meie kaistevägi ikka on. Välismaalased ei saa kottigi aru, et mis rahuaja struktuur ja mis sõjaaja struktuur ja mis reserv jne. Samas küsimus, et kui suur teie kaitsevägi on, on üks esimesi asju, mida küsitakse (isiklikult arvan, et Eesti kaitseväe suurusest rääkides, võiks kasutada sõjaaja numbrit ja asi vask).
- Võiks arvestada, et paljudes välisriikides on juba mitukümmend aastat professionaalne kaitsevägi, suurel osal elanikkonnast, sh ajakirjanikel, pole endal mingit isiklikku kokkupuudet kaitseväe või KL sarnase organisatsiooniga kunagi olnud. Nad teavad väga vähe.

jne
jne
Selliseid tähelepanekuid tuli veel ja veel.

See ei tähenda, et Vene oht ei motiveeri KL astumist või et EKV ei valmistu Vene ohu vastu, aga need suhted pole nii üheselt lihtsad ja ainult sellised (kui keegi oleks 5 aastat tagasi küsinud kas EKV valmistub sõjaks Malis, oleks vastus olnud "Ei", aga nüüd me ikkagi Malis sõdime). Nii kaitseväelaste kui kaitseliitlaste motiivid ja tegutsemine on ikkagi mitmetahulised. Nagu meil kõigil.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
PostitusPostitatud: 15 Mär, 2017 23:07 
Foorumil
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 2507
mikks kirjutas:
Võib-olla ma eksin.


Tsiteeri:
Ma (mina olen kõnealuse artikli autor)üldiselt ei taha anonüümsete kommentaatoritega vaielda, aga seekord teen erandi, sest nii tobedat seisukohta, eriti kui seda saadab patroniseeriv " et ta päris iseseisvalt neile seisukohtadele nüüd jõudnuks, pole kahjuks usutav inimesele, kes vähegi teab, kuidas press töötab ja kuidas tekivad kõrgete ametiisikute seisukohad".

- selle loo tekkimisse ei puutunud ükski pressiteenistus, ei kamina, ei VVKommunikatsioon, ei keegi teine.


Kui tõesti nii, siis vabandan! Teie ja mitmete poliitikute ühine seisukoht tekkis, sest te mõtlete lihtsalt ühte moodi. Suhtekorraldajad ja sisuturundajad Teile ega Teie toimetusele vist eriti tihti ei helistagi.
Ma lihtsalt ei mõista, miks seda PR-rahvast üleval peetakse ja miks nad nii hästi elavad. Aga ju ma olen loll ja luban edaspidi rohkem Eesti ajakirjandust kiita ja uskuda.
Iseenesest paneb mind seletuse juures imestama, et ükski teine ajakirjanik proua Presidendi pressikonverentsil kõlanud tähelepanuväärset statementi välisajakirjanduse ohtlikkuse kohta tähele ei pannud, aga ju siis meie ajakirjandus lihtsalt ongi selline teadlik või oli sellest kohale saabunud või toimetuse poolt saadetud teadlikum osa. Seega - vedas.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
PostitusPostitatud: 15 Mär, 2017 23:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Dets, 2004 14:13
Postitusi: 895
Asukoht: Tallinn/Tapa
mikks kirjutas:

Näiteks seal Utria dessandil kaasas jõlkudes pani mind küll mõtlema:
- Polnud varem mõelnud, aga Kaitseliidu inglise keelne tõlge Home Defence League võib tekitada valeseid seoseid. Välismaalstele, kes sellistest asjadest nagu KL midagi ei tea, mõjub see kuidagi imelikult, meenutab pigem kusagilt Lõuna-Ameerika või Aafrika dzhunglis tegutsevate organisatsioonide nimetusi. Samuti see, et Kaitseliidu kohta kasutatakse terminit "paramilitary"- taaskord, meenutab Hollywoodi filmidest pärit tegelasi, kes kusagil dzhunglis autokastist külaelanikke kõmmutavad.
- Võiks kokkuleppida kui suur meie kaistevägi ikka on. Välismaalased ei saa kottigi aru, et mis rahuaja struktuur ja mis sõjaaja struktuur ja mis reserv jne. Samas küsimus, et kui suur teie kaitsevägi on, on üks esimesi asju mida küsitakse. (isiklikult arvan, et Eesti kaitseväe suurusest rääkides, võiks kasutada sõjaaja numbrit ja asi vask).
- Võiks arvestada, et paljudes välisriikides on juba mitukümmend aastat professionaalne kaistevägi, suurel osal elanikonnast, sh ajakirjanikel, pole endal mingit isiklikku kokkupuudet kaitseväe või KL saranse organisatsiooniga kunagi olnud. Nad teavad väga vähe.


Las arvavad, mida tahavad. Tõsi, kui jutuks tuleb, peab enamasti seletama, mis see Kaitseliit on, kuid seni on mul olnud põhjust selle üle vaid uhkust tunda. Pragmaatilistele eurooplastele ei jõua tavaliselt kohale, miks inimesed sellega tegelevad... oma vabast ajast?... tasuta?... hullud?

Kaitseväe suurus? Kui ma õigesti mäletan, siis on NATO-s kokku lepitud, et 2% riigi sõjaväest on missioonidel. Paneme kirja 20000 ja saadame 400 meest missioonile? Tegelikult saavad aru küll, mida see rahuaja ja sõjaaja struktuur ning reserv tähendab, sõjaväelased kindlasti saavad. Ülejäänud ei tea? Ma ei tunne ennast süüdi.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas Venemaa tungib Eestile kallale? Ajakirjandus on möga
PostitusPostitatud: 20 Mär, 2017 15:53 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 1397
Asukoht: Tallinn
Mikk Salu toodangu kohta ja üldisemalt EE kvaliteedi kohta mina ei oska midagi paha öelda, ostan ja loen huviga niikaua kui mäletan. Selge see, et nädalalehe harvem ilmumistsükkel tähendab, et lugusid on võimalik pikemalt ette valmistada, päevalehtede ja eriti teleajakirjanikel kummitab pidevalt kuklas, mitu tundi ja minutit on deadlineni aega ja selleks ajaks tuleb materjal valmis saada, isegi siis, kui seal on vigasid. Soome ajakirjanduses on kirjeldatud KL tegevust ja võrreldud seda Soome reservistide organisatsiooni ja maakonnaüksustega ning MPK Ryga peamiselt selle nurga alt, et KL on parem ja efektiivsem, sest on paremini rahastatud ja osa EKJ suurest süsteemist. Mingit hüsteeriat märganud ei ole.

Utria ja vastavad üritused on peamiselt siseturule mõeldud ja seda ka arvestatakse sõnumite kujundamisel. Välisajakirjanikke käib nendel harva ja peamiselt siis, kui nad kajastavad mõne esimese liini poliitiku käimisi. Igasugu PR-nõunikke on Eestis nagu koeral kirpe ja mina ka ei saa aru, mille eest neile palka makstakse, sest tegelikult nad mõjutavad väga vähe, mida inimesed nende esindatavast organisatsioonist tegelikult arvavad. Enamik võiks lahti lasta ja mõnele mõistlikumale kontoritöötajale paar-kolmsada € kuus lisatasu maksta info liigutamise eest. Praktiliselt PR-inimesed tegelevad jooksva info müümisega massimeediale suhteliselt väikese efektiivsusega, lisaks aitavad ajakirjanikel kokku leppida kohtumisi firma võtmeisikutega, kui on midagi olulist öelda. Lisaks aitavad nad võtmeisikutel oma sõnumid niimoodi ette valmistada, et organisatsioonile oluline infobitike saaks võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt edastatud. Üldiselt ajakirjanikud suhtuvad PR-inimestesse halvasti ja vahel lähevad väsinud ajakirjanikud PR-inimesteks, sest saab head raha vähese rabelemisega. Eriti riigiametites, kuid ka suurtes organisatsioonides on tihtipeale vale arusaam, et kui mõni tuntud ajakirjanik palgata, siis kirjutab meedia neist paremini või õnnestub jamad kinni mätsida. Tegelikult ei õnnestu.

Välisajakirjanikele kohalikega koostööd teha on igati loomulik, kõik me ju eelistame välismaal olles kohaliku elu asjatundjaid, kes aitavad õigete inimestega kohtuda ja olukorda õigesti mõista. Näiteks on täiesti võimalik, et kui väliskorrespondent keskendub suure uudise jahtimisele ja VIPide tagaajamisele, siis kohalik kirjutab kokku taustinfo. Kui ajakirjanik läheb põllule mingit teemat käsitlema, siis on tal eelnevalt ise välja mõeldud või toimetaja käest kästud teemad, millele peamiselt tähelepanu pöörata ja nähtud-kuuldud asjad tuleb kuidagi oma lugejatele arusaadavaks teha ehk tuttavate asjadega seostada. EU on üldiselt võetuna peale II MS ja eriti peale külma sõja lõppu muutunud nii patsifistlikuks, et KL ja vastavate rahvuskaartide olemust on neil raske mõista, sest riigikaitseteema on nii vaimselt kui moraalselt sisseostetav teenus. Riigikaitsega tegelevad reeglina väikesearvulised kaadriarmee üksused ja tavaliselt kusagil kaugel, see idee, et ise peaks homme oma kodulinnas lahinguid pidama välisvaenlase vastu, on ikkagi väga võõras ja arusaamatu. Sellepärast ongi väga eriline ja ohtlik see, kui täiesti tavalise inimesed saavad vabal ajal sõjalist väljaõpet, treenivad lahingutegevust ja omavad kodudes lahingrelvi. Üldse relva omamine on EU-riikides nii eriline asi, jahimehi ja laskesportlasi on vähe. Soome oma enamikke terveid mehi hõlmava ajateenistuse ja reservarmeega ning eraisikute käes oleva arsenaliga on ikka ilmaime.

Skandinaavias ja Baltikumis ning ka Inglismaal ja USAs ei pea ilmselt KLi olemust pikemalt selgitama, sest kõikidel on sarnased suhteliselt arvukad üksused olemas, teistel riikidel pigem mitte. Kaadriarmee reserv on väikesearvuline ja peamiselt erruläinud sõduritele, keda siis häda korral teenistusse kästakse. Suurem osa rahvast on riigikaitsest täiesti võõrdunud, see on väikese sõdalaste klanni palgatöö ja elukutse. Kindlasti EU sõjaväelased teavad ja mõistavad EKJ ja EKL tegelikku tulejõudu ja olemust, kuid rahvas ei tea, seega on kriisi korral Eestile abi andmine väga raske tulema, sest see eeldab suuremate üksuste väljasaatmist. Välismissioonidel on korduvalt nähtud, kuidas EU riigid suuremate kaotuste korral oma väed kiiresti tagasi kutsuvad, sest valitsus ei suuda oma valijatele veenvalt seletada, miks sõditakse? See on meie EU-liitlastega asjatades kõige hullem probleem, et hoolimata nende ja meie poliitikute lubadustest on reaalse sõjalise abi saamine kahtlane.


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 22 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt