80-aastane Venemaa sõjaväeluure (GRU) kõrgem ohvitser, analüütik, Eesti ja välisuudiste ekspert Villem Rooda: „Mina pole enam noor, kuid tõenäoliselt oleksin suutnud noaga relvastatud mehe lihtsaid võtteid kasutades relvituks teha. Miks politsei neid võtteid ei valda? 11. augustil 1985 pidin minema Aleksandriasse, kuid tuli uus käsk ja 14. augustil lendasin hoopis Damaskusesse. Lennujaama vastu tulnud kolleeg „töötas” NSV Liidu – Süüria majanduskoostöö nõukogus. Sain kaubandusesinduse lahingumoona ekspordi töötaja dokumendid ja mind majutati Süüria lennuväe luurele kuuluvasse vangla tüüpi hoonesse. Väikeses ruumis oli vaid nari, pesukauss, veekann ja käterätik. Toodi kuuma teed, nisuleiba ja juustu.“
Roodaga kohtunud: „Ta on krooniline valetaja. Tal on üsna palju teadmisi ja ta tunneb militaarteemade vastu suurt huvi. Sellele lisandub oskus kiiresti reageerida ning käigu pealt lugusid välja mõelda ja omavahel seostada.“
Kaitsepolitsei büroojuht Andres Kahar: „Oleme uurinud Eestit okupeerinud režiimide julgeolekutöötajaid ja nendega kaastööd teinud isikuid juba rohkem kui 22 aastat, peale selle on 1990. aastatest uuritud aegumatuid inimsusevastaseid kuritegusid. Selle kogemuse pinnalt võib küll julgelt koomiliseks pidada, et KGB oleks omal ajal värvanud oma informaatoriks GRU kõrge ohvitseri, et see siis MRP-AEG inimesi töötleks. Siin tundub olevat tegemist väljamõeldistega, mis on kaugelt suuremad kui elu. Kuna me tegeleme tagasihoidlikult ikkagi päriselus juhtunu uurimisega, siis ei oskagi esialgu midagi muud mõistlikku öelda. Kuid probleem on täiesti olemas, kuna inimene on suutnud mõjutada ka akadeemilist ajalookäsitlust ning seda saab pidada juba ajaloo võltsimiseks, mis on Kremli viimase kümnendi mõjutustegevuse üks võtmevaldkondi. Manipulatsiooni teevad paljuski võimalikuks Venemaa suletud arhiivid, mida ajaloolased ei saa vabalt uurida. Juhtum kinnitab juba käibetõeks kujunenut: Venemaa riiklikult kontrollitud meediumite nagu Rossija Segodnja ja selle haru Sputniku tegelik ülesanne on toota ja paisata meediaruumi libauudiseid ja pseudoanalüüse. Viljakas kirjamees elava fantaasiaga sobib kenasti seda tellimust täitma. Kuigi Rooda puhul tundub olevat tegu lihtsalt uskumatute juttude pajatajaga, võivad moonutatud lood, mida Sputnik võimendab, rahvusvahelisel areenil arusaamu mõjutada ja hoiakuid kujundada.“
Pärnu-Jaagupis Rooda endises elukohas elav ja Rooda kauge sugulane Heldur: „Mina küll ei ole kuulnud, et ta end eriüksuse töötajana on esitanud, aga ma pole isegi tähele pannud, mida ta räägib, sest ma tean, et see on vale. Ta töötas traktoristina senikaua, kuni koondis kestis. Ta võib küll selliseid asju kirjutada, temast võib uskuda kõike. Niipalju kui mina teda tean, on ta alati luiskaja olnud."
Rooda lähedal elanud Aavo: „Ta käis rohkem läbi minu äia ja ämmaga. Mina ei mäleta rohkem midagi, kui et lilledega nad seal midagi sehkendasid. Aga jutupaunik oli ta kõva. Äi ütles samamoodi, et kurat, jälle käis Rooda siin oma lugudega. Arvata võib, et see GRU jutt on välja mõeldud.“
Rooda kohta käiv Eesti Põllumajandustehnika (EPT) Pärnu rajoonikoondise toimik: „Väidetav GRU ohvitser on sündinud 1937. aastal Saaremaal Kärla külas ja töötas alates 1950. aastast traktoristina. Tema ema oli kohalik arst ja isa Hollandist pärit kuningliku mereväe rannakaitseohvitser. Ta on 1956. aastal lühikest aega osalenud õppustel Saksamaal, Poolas ja Tšehhoslovakkias, kuid sõjaväekohustusest oli ta tervislikel põhjustel vabastatud. 1971. aastal saabus Pärnu rajoonikoondise juhatajale kiri Vaeküla põllumajandustehnikumist. Kirjast selgub, et kuigi Rooda on väitnud vastupidist, pole ta tegelikult selles koolis haridust omandanud.“
Vaeküla põllumajandustehnikumi õppeosakonna juhataja: „Tema esitatud andmed ei ole õiged, kuna tehnikumi lõpetamist sellel kuupäeval ja kuul ei olnud ja ka diplominumber erineb täielikult 1959. aastal väljaantud diplomite numbritest.“
Heldur: „Läksid sugulased lilledega Roodale lõpetamise puhul õnne soovima, kuid siis tuli välja, et pole keegi teda seal koolis näinud ega kuulnud.“
1980. aastate lõpus lõi Rooda kaasa Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi (MRP-AEG) tegevuses. Grupi infobülletäänis on kirjas, et Rooda sai grupi liikmeks segastel asjaoludel ja pikemat aega kahtlustati teda koostöös KGB-ga. Sellest on oma raamatus „Vastasseis” pikemalt kirjutanud Eesti vabadusvõitleja, kirjanik ja poliitik Tiit Madisson.
Madisson: „Rooda oli sa sõprade liinist, mis pidas sidet Rootsiga, kust tuli vastupanuliikumise toetuseks tehnilist ja materiaalset abi. Ikka ja jälle, kui KGB selle liini kaudu liikunud nõukogudevastased materjalid kätte sai, oli Rooda ühel või teisel moel asjaga seotud. Arvati, et kogu sõprade liini oli KGB rajanud avalike dissidentide provotseerimiseks ja Villu Rooda oli julgeoleku teenistuses. Vabadusse jäänud võitlejail oli Rooda suhtes küllalt palju kahtlusi, kuid otsesed faktid provokaatori paljastamiseks tol ajal puudusid.“
Eesti ühiskonnategelane Lagle Parek: „Rooda kaudu üritati saata välismaale dissidentide kirju ja kui esimesed kirjad tõepoolest pärale jõudsid, siis kasutati Rooda teeneid ka edaspidi, kuigi teda kunagi päriselt ei usaldatud. Teda tõsiselt võtta oli minu arust mõttetu. Kui me temaga tegutsema hakkasime, oli meil ainult üks vajadus ja seda vajadust ta rahuldas. Kirjad läksid välja. Meil ei olnud nendes kirjades suuri saladusi, aga saladus oli see, kus me neid kirju teeme ja kus paljundame. Sinna ta ligi ei pääsenud, vaid talle anti valmis kirjad. Täielikku usaldust ei olnud tema vastu kunagi, aga me teadlikult kasutasime seda võimalust, mis meile oli võimatu – toimetada kirju välja. Ajal, kui Rooda aitas minu vangistuses viibimise ajal korraldada minu ema matuseid, oli dissidentide seas kujunenud veendumus, et Rooda oli KGB-ga tihedalt seotud. Midagi temas oli, mis reetis seda, et teda ei või usaldada. Ta lihtsalt haiglaselt valetas, kui ei olnudki vaja valetada. Kui ta selliseid asju [Sputnikusse] kirjutab, siis see on niivõrd jabur. Tal ei ole üldse sellist taset, et mingi peen luuraja olla.“
Endine kõrge KGB töötaja: „Jutt sellest, et keegi KGB heaks töötanud inimene võinuks kuuluda samal ajal ka GRU-sse, on välistatud. Need olid erinevad struktuurid ja topeltvärbamine oli välistatud. Ka see, et keegi GRU-st oleks KGB-ga informaatori tasandil seotud, on mõeldamatu.“
MRP-AEG infobülletäänis esmakordselt 1980. aastal avaldatud 47 Eesti ohvitseri kirja, mille nad olid väidetavalt kirjutanud 1940. aastal president Konstantin Pätsile, levitas siis laiemalt just Willy Rooda.
Ajaloolane Küllo Arjakas: „Tegemist on ilmselt võltsinguga. Teoreetiliselt võib selliste pealtnäha autentsete kirjadega muuta positiivseid meeleolusid meie riigijuhtide suhtes. Luureõpikutes nimetatakse sellist aktsiooni ideoloogiliseks diversiooniks või ideoloogiliseks diversiooniks vaenuliku meelsusega elanikkonna seas.“
Eesti poliitik, ajaloolane ja kirjanik Mart Laar on oma raamatus „Sinimäed 1944” kaheksa korda Rodini artiklile viidanud.
Pärast NSV Liidu lagunemist hakkasid militaarhuviliste ringkondades üsna kiiresti levima GRU erukindralmajori Vladimir Rodini artiklid, milles ta kirjutab 1939.–1940. aasta sündmustest Eestis. Neis artiklites on materjale, mis käsitlevad luureandmeid ja Stalinile tehtud ettekandeid, mida mujal ajalooraamatutes kohatud ei ole. Kuid kui võtta arvesse kõik sarnasused: Villu Rooda ja Vladimir Rodini nimi, mõlemad nimetavad end endisteks GRU ohvitserideks ja tunnevad kirge käsitleda ajaloolisi militaarteemasid, siis langeb pilt vägagi kokku. Isegi luiskamine on ühine, sest Rodini esitatud faktidele ja andmetele pole mingit kinnitust saadud. Pealegi toimetab Rooda tekste Sputnikusse Aleksei Toom, kes oli omal ajal Vesti peatoimetaja ja tegeles ka Rodini käsitlustega.
Rooda kirjutab nii Zapadi õppuste mõjust Venemaa välispoliitikale kui ka Süüria kodusõja küsimustest. Oma ekspertiisis tugineb ta tihti ka iseenese sõjaväeluure kogemustele. Villem Rooda pole kunagi GRU ohvitserina töötanud. Alates 1950. aastatest kuni rajoonikoondiste laialisaatmisteni töötas ta hoopis Saaremaal ja Pärnu rajoonis traktoristina. Esimene kirjalik märge GRU ohvitseriks nimetamisest pärineb 2004. aastast, kui Rooda võttis koos oma elukaaslasega Viljandi ajalehes Sakala sõna paisjärve rajamise vastu ja tituleeris seal end endiseks sõjaväeluurajaks. Igaüks mäletab Roodat erineva eesnime järgi – Villu, Villem, Willy.
Sputnikus ei soostutud 8. novembril Eesti Päevalehte oma kontorisse sisse laskma.
Sputnik: „Aleksei Toom on väga hõivatud.“
Toomile saadetud küsimustele Rooda GRU tausta ja Vladimir Rodini varjunime kasutamise kohta vastas hoopis Marina Pavlenko Sputniku pressiteenistusest: „Aleksei Toom ei ole Rooda lugude toimetaja Sputnikus.“
Pärast seda, kui esitasime Sputnikule nende enda kodulehelt pärit väljavõtted, milles Toom on märgitud Rooda lugude toimetajaks, ei tulnud eilse päeva jooksul Sputnikust enam mingit vastust ja telefoni samuti vastu ei võetud.
Willy Rooda 23. augustil 1987 MRP-AEG Hirvepargi miitingul: „Kaasmaalased! On olemas vana hea tõde, et nii kaua, kui sa oled elus, nii kaua võid sa endas kõike muuta.“
http://epl.delfi.ee/news/eesti/sputnik- ... d=80103432
