Venemaa majandus ja sanktsioonid
Postitatud: 16 Jaan, 2016 10:12
Kas teie kui propagandat uuriva teadlase jaoks on veebilehti, kuhu minnes on teada, et sealt leiab uue uurimisobjekti?
Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Ivo Juurvee: ,,Nojah, näiteks RT (endine Russia Today) on selline, mis oleks kindla peale minek."
Kui palju on selliseid esmapilgul süütuid teemasid, näiteks lastekaitse, mida kasutatakse teise riigi õõnestamiseks?
Juurvee: ,,Mulle meeldib üks metafoor Mihhail Lotmanilt: „Mina saan kasu heast ilmast, kuid paraku pean tunnistama, et pole seda ise organiseerinud.” Ka Venemaa puhul on palju asju, mida nad saavad enda kasuks pöörata, kuid mida nad ise initsieerinud ei ole."
See tähendab, et Venemaa ei pea ise väitlust algatama, et sellest hiljem kasu lõigata?
Juurvee: ,,Väga raske on panna teid uskuma midagi risti vastupidist sellele, mida te enne uskunud olete. Aga kui mingeid kahtlusi on juba varem ja lahkhelid on õhus, siis neid lõhesid suurendada on märksa kergem kui midagi täiesti nullist teha."
Kas see taktika on Venemaa jaoks tavapärane ja kuidas on see aja jooksul muutunud?
Juurvee: ,,Tehnoloogia on palju arenenud ja info levitamine käib väga palju kiiremini. Selleks et mõni välisajakirjanik korjaks üles mingi infokillu, tuli külma sõja ajal palju vaeva näha. Näiteks kopeeris KGB sobivate arvamustega artikleid ja saatis neid edasi välismaa ajakirjanikele. Kahtluste vähendamiseks tuli ümbrikud posti panna väljaspool Nõukogude Liitu. Loomulikult oli see aeganõudev ja kallis. Tänapäeval on mingi infokillu sotsiaalmeedias ringlema panek palju lihtsam ja efektiivsem. Sisuline muutus nii suur olla ei pruugi."
Tunnetuslikult on vahe, kas info tuleb Venemaalt või väljastpoolt. MTÜ Eesti Vanemad ütleb, et nad saavad infot lääne allikatest, mitte Venemaalt.
Juurvee: ,,Selle MTÜ tegevusega ei ole ma kursis, aga üldiselt on info algallikaks olevat riiki tihti keeruline, kui mitte võimatu kindlaks teha. Mitmest kohast sama info saamine võib tekitada kindluse selle õigsuses, kuid seegi on petlik – info võib lihtsalt olla eri kohtadesse peegeldunud või peegeldatud, eriti muidugi internetis."
Millised on uued nipid ja trikid, mida Venemaa propaganda praegu kasutab?
Juurvee: ,,Tõsi, aina rohkem kasutatakse ära ka MTÜ-sid. Kui kümme aastat tagasi oli GONGO (Government Organized Non Governmental Organization) ehk riigi organiseeritud valitsusväline organisatsioon ainult naljaväljend, siis nüüd on see jõudnud täiesti tõsisesse debatti. See on kindlasti Venemaa jaoks oluline vahend. Välisminister Sergei Lavrov on isegi otse öelnud, et MTÜ-d peaksid hoidma oma „kellad riigiga sünkroonis”. Kuna väljend tuleneb otseselt sõjandusest, on näide kõnekas. MTÜ-des riigi käepikenduse nägemist ei varjata ka doktriinides. Eestis on juttu Impressumist, mis võiks siia konteksti sobida. Ka MTÜ-de raha peab kuskilt tulema, kas riigilt või firmadelt. Välismaal on nende tegutsemine kallis, nii et väikeäridel nende toetamiseks raha ei ole, suurettevõtted aga on meie idanaabri juures otsesemalt või kaudsemalt riigi või valitseva kliki kontrolli all."
Võitlust peetakse ka venemeelsuse eest ehk läänelike väärtuste lõhkumise eest.
Juurvee: ,,Selle poolest oli Venemaa kuni viimase ajani nõrgemas positsioonis kui külma sõja ajal. Siis oli olemas tugev vasakpoolne ideoloogia ja näiteks võrdsusele suunatud sõnumitel oli kõlapinda ka välismaal. Eelmisel kümnendil oli lääne inimesel ennast raske valdava Venemaa ülistamisega seostada. Jah, võitsite loomulikult Teise maailmasõja, aga mis siis? Mida selle teadmisega peale hakata või kuidas tegutseda? Praegusel kümnendil on sellest õpitud. Mul on väga raske uskuda, et Venemaal oleks tegelikult olnud mingeid tõsiseid probleeme nn homopropagandaga, et mingid reaalsed sündmused oleksid riigi juhtkonda murelikuks teinud ja sundinud selle vastu seadusandlikke meetmeid kasutama. Loomulikult on see jama. Kuid see võimaldas Putinil ennast läänest eristada nii oma riigi kui ka välisriikide elanike jaoks. Selgelt populistlik samm."
Milliste uute kaartidega mängimist on juba näha?
Juurvee: ,,Kui kerkivad teemad, mis ühiskonda lõhestavad, saab sinna rohkem hagu alla panna. Palju seda tegelikult tehakse, on varjatud mõju puhul reaalajas raske näha, aga eks üritatakse kindlasti. Venemaa telekanaleid vaadatakse meil palju, nende mõju on pidev ja kaardid ei hiilga originaalsusega. Lühidalt: Venemaal on elu ilus ja seda ootab suur tulevik, mujal asjad manduvad ja venelasi kiusatakse."
Kui oluline on see, et välisriikide lõhestamise aluseks olev mõte oleks oluline või aateline ka Venemaale endale?
Juurvee: ,,Peter Pomerantsev on toonud esile, et pigem on nende huvi kõikide asjade suhteliseks muutmine. Oluline pole see, et ostetaks ära Venemaa seisukoht, vaid hea on ka see, kui enam üldse midagi ei usuta."
http://epl.delfi.ee/news/eesti/propagan ... d=73428369
Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Ivo Juurvee: ,,Nojah, näiteks RT (endine Russia Today) on selline, mis oleks kindla peale minek."
Kui palju on selliseid esmapilgul süütuid teemasid, näiteks lastekaitse, mida kasutatakse teise riigi õõnestamiseks?
Juurvee: ,,Mulle meeldib üks metafoor Mihhail Lotmanilt: „Mina saan kasu heast ilmast, kuid paraku pean tunnistama, et pole seda ise organiseerinud.” Ka Venemaa puhul on palju asju, mida nad saavad enda kasuks pöörata, kuid mida nad ise initsieerinud ei ole."
See tähendab, et Venemaa ei pea ise väitlust algatama, et sellest hiljem kasu lõigata?
Juurvee: ,,Väga raske on panna teid uskuma midagi risti vastupidist sellele, mida te enne uskunud olete. Aga kui mingeid kahtlusi on juba varem ja lahkhelid on õhus, siis neid lõhesid suurendada on märksa kergem kui midagi täiesti nullist teha."
Kas see taktika on Venemaa jaoks tavapärane ja kuidas on see aja jooksul muutunud?
Juurvee: ,,Tehnoloogia on palju arenenud ja info levitamine käib väga palju kiiremini. Selleks et mõni välisajakirjanik korjaks üles mingi infokillu, tuli külma sõja ajal palju vaeva näha. Näiteks kopeeris KGB sobivate arvamustega artikleid ja saatis neid edasi välismaa ajakirjanikele. Kahtluste vähendamiseks tuli ümbrikud posti panna väljaspool Nõukogude Liitu. Loomulikult oli see aeganõudev ja kallis. Tänapäeval on mingi infokillu sotsiaalmeedias ringlema panek palju lihtsam ja efektiivsem. Sisuline muutus nii suur olla ei pruugi."
Tunnetuslikult on vahe, kas info tuleb Venemaalt või väljastpoolt. MTÜ Eesti Vanemad ütleb, et nad saavad infot lääne allikatest, mitte Venemaalt.
Juurvee: ,,Selle MTÜ tegevusega ei ole ma kursis, aga üldiselt on info algallikaks olevat riiki tihti keeruline, kui mitte võimatu kindlaks teha. Mitmest kohast sama info saamine võib tekitada kindluse selle õigsuses, kuid seegi on petlik – info võib lihtsalt olla eri kohtadesse peegeldunud või peegeldatud, eriti muidugi internetis."
Millised on uued nipid ja trikid, mida Venemaa propaganda praegu kasutab?
Juurvee: ,,Tõsi, aina rohkem kasutatakse ära ka MTÜ-sid. Kui kümme aastat tagasi oli GONGO (Government Organized Non Governmental Organization) ehk riigi organiseeritud valitsusväline organisatsioon ainult naljaväljend, siis nüüd on see jõudnud täiesti tõsisesse debatti. See on kindlasti Venemaa jaoks oluline vahend. Välisminister Sergei Lavrov on isegi otse öelnud, et MTÜ-d peaksid hoidma oma „kellad riigiga sünkroonis”. Kuna väljend tuleneb otseselt sõjandusest, on näide kõnekas. MTÜ-des riigi käepikenduse nägemist ei varjata ka doktriinides. Eestis on juttu Impressumist, mis võiks siia konteksti sobida. Ka MTÜ-de raha peab kuskilt tulema, kas riigilt või firmadelt. Välismaal on nende tegutsemine kallis, nii et väikeäridel nende toetamiseks raha ei ole, suurettevõtted aga on meie idanaabri juures otsesemalt või kaudsemalt riigi või valitseva kliki kontrolli all."
Võitlust peetakse ka venemeelsuse eest ehk läänelike väärtuste lõhkumise eest.
Juurvee: ,,Selle poolest oli Venemaa kuni viimase ajani nõrgemas positsioonis kui külma sõja ajal. Siis oli olemas tugev vasakpoolne ideoloogia ja näiteks võrdsusele suunatud sõnumitel oli kõlapinda ka välismaal. Eelmisel kümnendil oli lääne inimesel ennast raske valdava Venemaa ülistamisega seostada. Jah, võitsite loomulikult Teise maailmasõja, aga mis siis? Mida selle teadmisega peale hakata või kuidas tegutseda? Praegusel kümnendil on sellest õpitud. Mul on väga raske uskuda, et Venemaal oleks tegelikult olnud mingeid tõsiseid probleeme nn homopropagandaga, et mingid reaalsed sündmused oleksid riigi juhtkonda murelikuks teinud ja sundinud selle vastu seadusandlikke meetmeid kasutama. Loomulikult on see jama. Kuid see võimaldas Putinil ennast läänest eristada nii oma riigi kui ka välisriikide elanike jaoks. Selgelt populistlik samm."
Milliste uute kaartidega mängimist on juba näha?
Juurvee: ,,Kui kerkivad teemad, mis ühiskonda lõhestavad, saab sinna rohkem hagu alla panna. Palju seda tegelikult tehakse, on varjatud mõju puhul reaalajas raske näha, aga eks üritatakse kindlasti. Venemaa telekanaleid vaadatakse meil palju, nende mõju on pidev ja kaardid ei hiilga originaalsusega. Lühidalt: Venemaal on elu ilus ja seda ootab suur tulevik, mujal asjad manduvad ja venelasi kiusatakse."
Kui oluline on see, et välisriikide lõhestamise aluseks olev mõte oleks oluline või aateline ka Venemaale endale?
Juurvee: ,,Peter Pomerantsev on toonud esile, et pigem on nende huvi kõikide asjade suhteliseks muutmine. Oluline pole see, et ostetaks ära Venemaa seisukoht, vaid hea on ka see, kui enam üldse midagi ei usuta."
http://epl.delfi.ee/news/eesti/propagan ... d=73428369
JK on loomulikult vaenlane, aga eks neid ole Savisaare söömatoru otsas karjakaupa.
Peab uurima, kuhu saata kaebekiri nõudmisega peatoimetaja vallandada, Javelini lugu veel meenutas kesknädalat (kahtlustan, et mõni sealne "staar" või selle ka kokku soperdada), kuid muu kipub olema nõrk ja nii kehvade tõlkelugudega juba elanikkonda ei mõjuta. Kardan, et jälle mingi kohalik tegelinski tegeleb lihtsalt Kremli raha oma rahakotti kantimisega.