Portaali Objektiiv peatoimetaja Veiko Vihuri kinnitab, et meil on maad võtmas ideoloogiline diktatuur, mida teostavad nii riigiasutused kui ka maksumaksja rahadel parasiteerivad võltskodanikuühendused.
Ettevõtja Mati Sarevet hakkas alternatiivmeediat jälgima Riigikogu valimiste ajal aastal 2015, kuna oli siis Vabaerakonna Harju piirkonna juht (praegu on ta parteitu).
Sareveti sõnul saab tuua palju juhtumeid, kus alternatiivmeedia jutt kattub kahtlaselt näiteks Kremli hääletoru Russia Today (RT) omaga. Aasta alguses oli meie meedias üleval teema naiste ajateenistusest Eesti kaitseväes. Kremli propagandakanalid korjasid selle endale tavapärases võtmes üles. Juba päev hiljem ilmus Objektiivis Kremli seisukohtadega kattuv artikkel.
„Imestama pani, kuidas nad suudavad nii kiiresti reageerida. Portaalide Objektiiv ja Uued Uudised läbiv teema on olnud alati Ameerika ja Euroopa Liidu vastasus ja ka negatiivne hoiak NATO suhtes. Tõsi, seda viimast on püütud väljendada kaude ja pigem koorub hoiak välja fänniklubi omavahelises vestluses sotsiaalmeedias,“ ütleb Sarevet.
Objektiiv ja Uued Uudised väljendasid USA presidendivalimiste eel ja ajal selget poolehoidu Donald Trumpile. Sarevet juhib tähelepanu 24. jaanuaril Objektiivis ilmunud repliigile „Pangem tähele, kuidas õukonnameedia hakkab Trumpi suhtes tooni muutma“, kus tegevtoimetaja Varro Vooglaid manitseb peavoolumeediat, kes ei tohiks lasta välja paista oma antipaatial ja põlgusel Trumpi suhtes, kuna see rikuks liitlassuhteid.
„See on mõnevõrra üllatav. Kui varem olid liitlassuhted ja NATO liikmelisus selgelt tabuteema, siis vaid mõni päev pärast Trumpi ametisseasumist muutusid liitlassuhted äkki oluliseks. Millest küll selline meelemuutus?“ küsib Sarevet.
Fakt on, et Objektiivi tegevtoimetaja ja ühtlasi sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees Varro Vooglaid on kutsunud üles korraldama referendumit seoses USA sõjaväebaaside Eestisse tulekuga.
Kas Kremli karvase käe nägemine seoses mõne Eestis tegutseva nn rahvusliku alternatiivväljaandega on liiga paranoiline?
Mida arvab Objektiivi peatoimetaja Veiko Vihuri?
Kood: Vali kõik
Veiko Vihuri (49)
 2015. aastast portaali Objektiiv peatoimetaja
 2007 kaitses Tartu ülikoolis doktoriväitekirja kirikuloo alal
 1999–2000 õppis Inglismaal Durhami ülikoolis
 1991–1996 õppis usuteaduse instituudis teoloogiat
 1991. aastast töötab vaimulikuna Saaremaal
 1987–1988 õppis ta Tartu ülikoolis kaugõppes ajalugu
Ütlesid telefonis intervjuud kokku leppides, et „tegelik vaenlane ei asu Narva jõe taga, vaid Läänes“.
Täpsustan: ka Narva jõe taga võib ühel hetkel olla vaenlane, nagu ajaloos mitmel korral. Peame selleks valmis olema, kuid praegu on sügavale meie ühiskonda tunginud vabadust ja normaalsust ohustav ideoloogiline suundumus Läänest.
Nõukogude Liidu ajal, kui levitati bolševistlikku ideoloogiat, ohustas ta ka meie hinge, kuid Läänest sisse tungiv pseudoliberaalne ideoloogia ohustab otseselt meie hinge ja vaimu. Meil tuleb teadvustada, et sarnaselt nõukoguliku bolševismiga on see revolutsiooniline ideoloogia, mis taotleb ühiskonna ümberkujundamist ja tema vaimsest-kultuurilisest pärandist lahutamist.
Bolševikud rääkisid proletariaadi diktatuurist kui instrumendist revolutsiooni elluviimisel. Me näeme praegu, kuidas Läänes ja ka meil on maad võtmas ideoloogiline diktatuur, mida teostavad nii riigiasutused kui ka maksumaksja rahadel parasiteerivad võltskodanikuühendused.
Milline on Objektiivi koht ja ülesanne meie meediamaastikul?
Meediamaastikul, nagu ka poliitikas, on aset leidnud üheülbastumine. Domineerib üks ideoloogiline hoovus, väljaanded ja erakonnad erinevad nüanssides, aga mitte suures pildis. Pealegi on neljandaks võimuks nimetatud peavoolumeedia, kui rahvusringhääling välja jätta, omanikele kasumiteenimise vahendiks, s.t omanike ärihuvid tuleb ühitada meedia kui ühiskonna teenri rolliga.
Objektiiv tugineb eraisikute annetustele, meil ei lasu kommertssurvet. Tõsi, meie käsutuses pole selliseid vahendeid nagu suurtel meediakontsernidel, aga see-eest saame vabalt sisu üle otsustada. Oleme konservatiivseid ja traditsioonilisi väärtuseid esindav portaal ja selle ka välja öelnud. Tegelikult on maailmavaateliselt määratletud ka peavooluväljaanded, ainult et nad ei pruugi seda kuulutada.
Kuidas ja mille järgi valitakse Objektiivi uudised ning arvamusartiklid?
Meil on väike toimetus ja pisut laiem kaastööliste ring. Kuna me ei suuda praegu katta kõiki teemasid, tuleb paratamatult teha valik. Püüame leida oma vaatenurga ja esile tuua neid aspekte, mis peavoolumeedias varju jäävad. Samuti on arvamuslugudega – soovime vahendada konservatiivset ja ka kristlikest väärtustest lähtuvat arvamust ning seeläbi panustada ühiskondlikku debatti.
Millise hinnangu annad nn peavoolumeediale, millele Objektiiv justkui vastandub?
Peavoolu või põhivoolu all tuleb mõista ühiskonnas domineerivat suundumust. Nõukogude ajal oli lubatud vaid üks liin – kommunistliku partei määratud kurss, millest pidid lähtuma kõik väljaanded.
Tänapäeval räägitakse liberaalsest demokraatiast, kuigi täpsem oleks öelda liberaalne ideoloogia. Suuremad väljaanded esindavad just seda suunda, kuigi teatud nüanssidega. See määrab ära (eel)hoiakud, mis saavad ilmsiks eriti ühiskondlike debattide ja vastuolude ajal.
Kas sinu silmis on vahe Ekspressi ja Postimehe grupil? Kuidas seletada, et niinimetatud peavooluajakirjanikud on valdavalt liberaalsed?
Minu silmad avas lõplikult see, et peavoolumeedia ei soovinudki kooseluseaduse läbisurumise päevil 2014. aasta kevadest sügiseni sisulist debatti arendada, vaid avaldas järjest n-ö progressiivse suunitlusega artikleid, mis tegelikult esindasid väiksemat osa ühiskonnast. Tõsi, vahel lasti ilmuda ka mõnel vastuhäälel, aga see mattus kohe progressiusuliste turmtulle. Selles mõttes ei näe ma maailmavaateliselt erilist vahet Ekspressi ja Postimehe grupi väljaannetel.
Rahvusvaheline meedia ja meelelahutustööstus on valdavalt liberaalne, kosmopoliitne, globalistlik, multikultuurne. See on ligitõmbav mull, mille kõrval tundub rahvuslus ja konservatiivsus millegi arhailise, kolkliku ja mahajäänuna.
Kui meie vaenlane on Läänes ja liberaalsus on kurjast, siis milline näeks välja sinu maitse järgi Eesti?
Me näeme praegu, kuidas Läänes ja ka meil on maad võtmas ideoloogiline diktatuur, mida teostavad nii riigiasutused kui ka maksumaksja rahadel parasiteerivad võltskodanikuühendused.
Rõhutan veel, et vastane asub praegu Läänes, aga Lääs ei ole vastane. Ka meie oleme Lääs. Näen Eestit osana vabade rahvusriikide Euroopast, kus austatakse meie kristlikku pärandit, mille osaks on ka klassikalised inimõigused, austus inimelu ja inimväärikuse vastu. Samas ma ei taha elada mingis (võlts)liberaalses, dekadentlikus düstoopias, kus nimetatud väärtusi tegelikult ei austata.
Aru ma ei saa neist, kes ütlevad, et peaksime Venemaa naabrina toetama Euroopa föderaliseerumist. On täiesti jabur loobuda suveräänsusest Lääne suunal, et kaitsta suveräänsust idanaabri vastu. Eesti peab olema vaba ja iseseisev riik igas mõttes ja punkt.
Kas meie ühiskond on lõhestunud või on taas tegu moonutatud pildiga, mille kujundab meedia?
Ma ei tea, kas just lõhestunud, ent meelehärmi teeb see, et teatud olulistes küsimustes ei lasta ühiskonnal endal otsustada – „valgustatud eliit“ reserveerib need otsused endale.
Nii süveneb võõrandumine võimu teostava „eliidi“ ja tavakodanike vahel. Kui küsimus kooseluseadusest, pagulaste vastuvõtmisest, Rail Balticust jne pandaks rahvahääletusele, saaksime konkreetse vastuse ja teema oleks päevakorrast maas. Aga kuna meie demokraatia on suuresti näiline, siis seda muidugi ei tehta. Rahvahääletust lubatakse siis, kui oodatav tulemus on kooskõlas „eliidi“ arvamusega.