"Sudite sami" telesild Moskva-Tallinn

[Q]

No jäägu neil ka see, langenud vaenlase kontidel pidutsemise rõõm!

[Sasha]

Vahemärkus: Ma siiski loodan, et varem või hiljem (vähemalt selles alafoorumis) on rangem modereerimine. Propaganda on relv, kuulub militaariasse ja pole mõtet osaleda selle arutamisel neile, kes ise kannatavad ajupesu mõju all või said sellest tugevasti põrutada.

Antud telesild on hea näide efektiivsest propagandast. Saade autorid on nii veendunud oma ajupesu oskustes, et annavad sõna ka vastaspoolele. Ja pealegi, korraldavad telesilla Tallinnaga, rendivad ETV käest stuudiot ja saadavad Riiast oma ajakirjaniku saadet juhtida. Nagu on praegusele Vene televisioonile omane, see ei ole päris selline tõsine poliitiline saade, vaid šõu, kus poliitikud pigem võistlevad kunstis "kes kelle üle karjub". Emotsioonid on kunstlikult ülepingutatud, saatejuhi hääl on täis paatost ja publik stuudios elavalt tunneb kaasa sellele, mis toimub areenil. Saatel on oma kindel stsenaarium, mille järgi on alati ette teada, kes võidab. Hääletamine stuudios on ju selge lollitamine. Aga neile, kellele on ettenähtud kaotada see on alati olnud hea võimalus vähemalt paari minuti jooksul oma arvamusest teatada. Seepärast, vene oppositsiooni tegijad reeglina ei loobu sellistest võimalustest.

Antud saade oli ilmselge suunatud Venemaa publikule ja oli eelkõige sisepoliitilise tähendusega: Venemaa ametlik doktriin on praegu nn. "suveräänne demokraatia", mis tähendab, et see riik mõistab demokraatiat omamoodi ja ei lase teistele sekkuda oma asjadesse. Kuna aga Venemaa on vaenulike väikeriigide rõngase sees, ta peab neile meelde tuletama, et Venemaal ikka jätkub jõudu vajaduse puhul neid korrale kutsuda. Keskmine venelane tunneb selliste saadete mõjul, et tema riik "tõuseb põlvedest" ja maksab veel kätte. Tänamatu, ebasõbralik ja alatuslikult käituv Eesti on vaenlaste esiridades.

Pildi selgemaks tegemiseks räägitakse, et Eesti ühiskond on lõhutud. Vastutustundetu poliitikud on omaette, ja rahvamassid on omaette (see on venemaalastele loomulikult arusaadav). Poliitikud kardavad rahvaga koos ühes stuudios olla -- näete, põgenesid stuudiost ära kui said teada, et seal on ka publik. Niimoodi nad saavad aru demokraatiast. Ja lõhe ei ole eestlaste ja venelaste vahel -- Eesti parlamendi otsuse vastu on näiteks NL kangelane eestlane A. Meri ning pronkssõduri kaitsjate organisatsiooni liider on eestlane Linter. Et vaatajal oleks lihtsam, räägitakse mitte sellest, et pronkssõdur tahetakse teisaldada, vaid sellest, et see tahetakse hävitada. Siis jääb Venemaa valiku ees: kas mõjutada Eestit jätta nõukogude monumendid rahule või tuua säilmed Venemaale ja käituda nendega väärikalt, kui eestlased ei suuda sellega ise hakkama saama. "Eesti poole" intellektuaalid Moskva stuudios (kusjuures, nende sees oli ajaloolane Boriss Sokolov) samuti ei toeta pronkssõduri teisaldamist kuid üritavad (suhteliselt ebaveenvalt) pakuda mõista Eesti otsuse motiive ning tuletavad meelde, et okupatsiooni eest tuleks vabandada. Miks aga rüvetada meie sõdurite hauad -- küsimus jääb lahtiseks ja saatejuht lõpetab saadet efektse jutuga noorest neiust, kes on langenud Tallinna vabastamisel ja maetud Pronkssõduri juures.

Propagandistlik efekt on siis selline: tavalised kodanikud on nüüd lõplikult veendunud, et Eesti on vaenulik fašistlik riik. Eestis aga saade näitamine süvendab konflikti, sest Venemaa surve ainult provotseerib eestlasi tegutseda vastupidises suunas puhtalt jonni pärast.

Kusjuures, tasub nentimist, et eesti televisioon ja meedia üldse ei antud sõna pronksõduri kaitsjatele -- ainult hiljuti on lõpuks vaikselt käibest ära korjatud Kanal 2 "Reporteri" poolt välja mõeldud jutt Eesti lipu rebimisest 9. mail; siiamaani jääb aga püsima müüt tallinlaste arvust, kes kogunevad Tõnismäele 9.mail -- neid on seal siiski tuhandetes, mitte sadades nagu võiks lugeda/näha eestikeelsest meediast. Kõvasti on moonutatud ka motiivid, miks Tallinna venelased käivad Pronkssõduri juures, ignoreeritud ka fakt et ükski vähemgi autoriteetne eestivenelane ei toetanud Pronkssõduri teisaldamist.

Minu isiklik seisukoht on selline, et nõukogude ausambade mahavõtmiseks meil oli carte-blanche 90-te algul. Möödunud on üle 15 aastat. Nüüd see tsirkus Tõnismäe ümber on eestlaste homo soveticus'e mentaalsuse jäänukite (sõdimine sümbolitega ja sallimatus vähemuste vastu on ju klassikaline nõukogudlikkus) ekspluateerimine valimiskampaanias, ei midagi muu. Pronkssõduri ja ühishaua hävitamine või Venemaale üleandmine on afgaani taliibide moodi tsiviliseerimatus. Teisaldamine on sisuliselt praeguse olukorra säilitamine -- mis vahe on, kus nõukogudemeelsed kogunevad; oluline on ju nende olemasolu ja rohkus, mitte see et nad oleksid peidetud. Ja kes segaks Böömile ja Liimile ka uues kohas käia?
Ja kõige olulisem, keegi ei ole uurinud, mis osa neist kes Pronkssõduri juurde lille toob, teeb seda oma langenuid lähedaste mälestamiseks ja mis osa teeb seda oma nõukogudemeelsuse demonstreerimiseks. Võib-olla nõukogudemeelsete neutraliseerimine lahendaks probleeme Pronkssõduri juures? Kui selle juures oleks keelatud kõik meeleavaldused, poleks ka põhjusi tülide jaoks? Kes soovivad mälestada, käivad kalmistul; kes soovivad miitinguid pidada, teevad seda mujal, Pronkssõdur seisaks aga kesklinnas traagilise mineviku ja sallivuse sümbolina edaspidi. Nii nagu Tallinn ise koosneb Taani, Rootsi, Saksa ja Vene võimu sümbolitest.

[fireman]

Ikka ma ei saa aru sellest, et kas need venelased kes tulid siia, relv käes, pole siiani arusaanud sellest, et nad on OKUPANDID! Kui salk eestlasi läheks venemaale , relv käes, oleks nad ka okupandid, sõltumata sellest kas nad okupeerivad selle. Moskvapoolne saatejuht lisas siia maetud moskva konservatooriumi naistudengi, et olevat samuti Tõnismäele maetud... No mida kuradit ta siis siia tatsas!? Mis peab viga olema 20 aastasel naistudengil, et ta ronib teise riiki sõjaajal? Vist lõi välja otsimisinstinkt. Ja nüüd on venelaste silmis tõstetud pühaku seisusesse.


Lisaks veel, et venepool ei toonud aluseks mitte ühtegi fakti, kuid eestipoolsed argumendid olid põhjendatud faktidega--- niipaljugi kui lasti saatejuhi poolt põhjendada. Väga meenub see jalgpalli ülekanne vene-eesti kohtumisest, kus tuldi kohale oma loosungiga ja pärast nina norus kodupoole tatsati.

[Sasha]

Mis peab viga olema 20 aastasel naistudengil, et ta ronib teise riiki sõjaajal?

Esiteks, militaarfoorumi kasutaja võiks teada, et Teises Maailmasõjas sõdinud osapooled ei peatunud oma riigipiiridel ja jätkasid sõjategevust vaenlase täieliku hävitamiseni.

Teiseks, militaarforuumi kasutaja võiks teada, et igas sõdivas armees on olemas meedikud, sõjaväearstid, latsaretid ja medõed. Kes liikuvad sõjaväe järel ja kes on enamusest naissoost ja osa neist tulevad teenistusse vabatahtlikult.

Kolmandaks, sõda on enam kui 60 aastat tagasi lõppenud. Ammu võib ju rahuneda selle tulemuste küsimuses.

[Juhan]

Kolmandaks, sõda on enam kui 60 aastat tagasi lõppenud. Ammu võib ju rahuneda selle tulemuste küsimuses.

Kahjuks ei. Seni kuni venelased tõlgendavad ajalugu teistmoodi, ei saa juttugi olla mingist rahunemisest.

[Sasha]

Sa soovid, et venelased tõlgendaksid seda kui eestlased?

Esiteks, igal rahval on oma ajalookäsitlus. See on normaalne. Hea näide on Sigtuna põletamise küsimus (Eestis arvatakse, et seal käisid eestlased, lätlased et nemad, venelased et novgorodlased ning rootslastel on ükskõik )

Teiseks, Venemaa ja Eesti jaoks on Teine Maailmasõda erineva iseloomuga. Esimene oli üks selle sõja süütajatest, osaleja, suurimate kaotuste kandja ja võitja. Võib veel lisada, et suurema sõjasaagi saaja. Teine, Eesti, on aga selle sõja ohver ja vaadates teatud nurga all ka kaotaja. Seepärast sõjaajaloo tõlgendamine Eestis ja Venemaal jääb erinevaks.

Kolmandaks, erinev ajalookäsitlus ja negatiivne ajalugu ei ole takistuseks rahunemisele: vt. nt. Vene-Soome, Saksa-Prantsuse või Iiri-Inglise suhted

[Juhan]

Sa soovid, et venelased tõlgendaksid seda kui eestlased?

Esiteks, igal rahval on oma ajalookäsitlus. See on normaalne. Hea näide on Sigtuna põletamise küsimus (Eestis arvatakse, et seal käisid eestlased, lätlased et nemad, venelased et novgorodlased ning rootslastel on ükskõik )

Teiseks, Venemaa ja Eesti jaoks on Teine Maailmasõda erineva iseloomuga. Esimene oli üks selle sõja süütajatest, osaleja, suurimate kaotuste kandja ja võitja. Võib veel lisada, et suurema sõjasaagi saaja. Teine, Eesti, on aga selle sõja ohver ja vaadates teatud nurga all ka kaotaja. Seepärast sõjaajaloo tõlgendamine Eestis ja Venemaal jääb erinevaks.

Kolmandaks, erinev ajalookäsitlus ja negatiivne ajalugu ei ole takistuseks rahunemisele: vt. nt. Vene-Soome, Saksa-Prantsuse või Iiri-Inglise suhted

Omavahel öeldes: Kõik need väljakäidud näited on tegelikult tsipa vildakad, kuna tegelikkuses valitseb nende kontingentide vahel ikkagi vastastikkune viha.
Eesti oli tõesti II MS ohver, ent mis mõttes "vaadates teatud nurga all ka kaotaja" ? See lause jäi natukene arusaamatuks.
Vastuseks sinu küsimusele: See oleks loomulikult ääretult kena, kui venelased saaksid aru, kuidas nad on lisaks muudele rahvustele, kultuuridele ja riikidele vägistanud ka meie Isamaad, Eestit. Vägagi tänuväärne oleks, kui nad mõistaksid seda õudust, mille nad saatsid korda meie rahva kallal ning näitaksid välja omapoolset kahetsust näiteks repressioonidemaksmisega, mille abil saaks näiteks luua korralikud mälestusmärgid kommunismiohvritele ning teha ka maailmameedias teatavaks tõsiasja, et seltsimehed Stalinlased polnud üldsegi mitte nii paid poisid, kui siiamaani arvatud on (otse loomulikult ei hüvita üksi materjaalne "vabandus" seda meie rahva kallal korda pandud genotsiidi!"). Tegelikult suutsid nemad lõpetada rohkemate inimeste eluküünlad, kui Kolmanda Reichi teenistuses olnud härrased. Ja loomulikult ei oleks paha ka see, kui Eesti riik saaks tagasi Tartu rahulepingu põhjal temale kuuluvad valdused Petseri- ja Setomaa ning Jaanilinna näol.
Jah, venelastel on oma ajaloo käsitlus ja meil oma, kuid nagu ma oma eelmises postituses ütlesin, ei saa olla mingit rahunemist, kuni venelased oma joru edasi ajavad.

[Sasha]

Proovi enda nahal sama asja, mida sa pakud venelastele: et eestlased saaksid aru, et sõdides idapataljonides nad vägistasid venelaste Isamaad; et sõdides Sinimägedes lükkasid eesti mehed edasi natsiriigi agooniat ja iga sellise venitatud päeva eest on maksnud kalli hinda Venemaa, tema liitlased ja sakslaste poolt okupeeritud aladel elanud rahvad -- nii et erinev lähenemine sõjaajaloosse jääb, sellest ei saa põgeneda.

Petseri ja Jaanilinna kohta ma tõsiselt ei räägiks -- loodan, et sa ise saad aru, miks.

Mis puudutab vabandusi ja õiglasemat lähenemist nõukogude okupatsioonile, siin, ma arvan, meist ei sõltu eriti midagi. Seni kui Venemaal on praegune riigikord, midagi ei muutu. Ja veel: sellised vabandused ei tule kunagi surve all. (Kas neid ongi vaja surve all? Huvitab ju siiras žest, mitte formaalsus).

Ja veel: see on puhas off-topic, millest me praegu vestleme. Püsime teemas või teeme eraldi thread'i, OK?

[Juhan]

Proovi enda nahal sama asja, mida sa pakud venelastele: et eestlased saaksid aru, et sõdides idapataljonides nad vägistasid venelaste Isamaad; et sõdides Sinimägedes lükkasid eesti mehed edasi natsiriigi agooniat ja iga sellise venitatud päeva eest on maksnud kalli hinda Venemaa, tema liitlased ja sakslaste poolt okupeeritud aladel elanud rahvad -- nii et erinev lähenemine sõjaajaloosse jääb, sellest ei saa põgeneda.

Mina ei tahagi sellest põgeneda. Mina tõlgendan ajalugu omamoodi, sina omamoodi. Mis puutub nö. venemaa vägistamisse, siis sellega paned sa põhjalikult mööda. Eestlased ei saatnud seal kohe kindlasti korda selliseid rõvedusi ja täiesti ebainimlikke seatempe, millega meie "vabastajad" siin hakkama said!

Teemasse:
Tulviste lahkumine kutsus minus esile vastakaid arvamusi. Ühest küljest arvan, et mees ütles väga õigesti, et tema sellisel palaganil ei osale. Teisest küljest aga "jooksis ta saba jalge vahel" sealt minema, jättes Kaljuranna ja Järvi kahekesi Eesti eest võitlema.
Minu austus Järvi vastu tõusis sellega päris mitme punkti võrra

[Sasha]

Jah, onu Raivo esines väärikalt.

OT: Usud, mulle isiklikult on ükskõik, mida Idapataljonid tegid väljaspoolt Eestit. Oluline on, kuidas nende teguvust või lihtsalt viibimist seal hindavad sealsed elanikud. Igal juhul, eestlased olid nende jaoks kutsumatud külalised, nagu punaarmeelasedki Eestis, eks ole?

[Juhan]

Jah, onu Raivo esines väärikalt.

OT: Usud, mulle isiklikult on ükskõik, mida Idapataljonid tegid väljaspoolt Eestit. Oluline on, kuidas nende teguvust või lihtsalt viibimist seal hindavad sealsed elanikud. Igal juhul, eestlased olid nende jaoks kutsumatud külalised, nagu punaarmeelasedki Eestis, eks ole?

nõustun, lihtsalt minule loeb väga palju see, kuidas keegi ennast üleval pidas

tegelikult peaks teema säilimise eesmärgil diskussiooni siin ära lõpetama. Kui soovid veel midagi kommenteerida, võid mulle iga kell saata privaatsõnumi.

vabandan OT pärast

[krizz]

Kolmandaks, sõda on enam kui 60 aastat tagasi lõppenud. Ammu võib ju rahuneda selle tulemuste küsimuses.

Millal Venemaa (NSVLiidu järglane) ja Jaapan jõudsid juba rahu sõlmida? Minu teada seni pole seda juhtunud. Ega enne okupeeritud saarte Jaapanile tagastamist seda ei juhtugi. Nii, et härrad ja seltsimehed- sõda pole veel läbi

[Kirveraidur]

Kuna keegi siinrääkijatest seal sõjas polnud, ei tasuks vast hakata ka meie omade sealset käitumist kommenteerima.

[krizz]

Muideks eestlased vabastasi Vabadussõja ajal pool Lätit sakslastest ja Peipsi taguse bolshevikest. Venemaa loogika järgi oleks meil olnud õigus vabastatud territooriumitele püsima jääda ja nõuda veel enda vabastajatena kohtlemist.
Sellise stsenaariumi puhul on normaalsetel inimestel raske vabastamisest rääkida. Ei olnud seda ka NSVL!

[EOD]

Nõukogude Armee vabastajarollist ilma irooniata võib rääkida vaid Tšehhoslovakkia kontekstis. Kusjuures vabastajaid tõesti austati. Muidugi 1968. aastani. Siis olid tänavatel loosungid "Otcõ geroi, sõnovja zahvatšiki" ehk "Isad- kangelased, pojad- röövvallutajad" ja sealgi oli vabastaja oreool kadunud.