www.militaar.net

Viimasel Vabariigi aastapäeva paraadil häirisid silma mõningad asjad kaitseväelaste vormiriietuses:
1. Tavavormi mantel (sinel) on millegipärast üüratu pikk, peaaegu nagu Punasel Ratsaarmeel. Mantel võiks ulatuda natuke allapoole põlve, aga mitte palju. Mereväe mantel on muide oluliselt ilusama lõikega. Ka maa- ja õhuvägi võiksid sellist kandma hakata.
2. Mõõku kandvad kaitseväelased oleksid võinud mõõgarihma alt mantlivöö ära võtta, oleks oluliselt korrektsem välja näinud.
3. Mõõgarihmad rippusid paljudel väga madalal, lausa allpool puusa. Tegelikult oleks võinud rihmad toppida mantlivöö aasadest läbi, oleks saanud need õigele kõrgusele.
4. Piduvormi vöö, mida reservohved kannavad mõõgarihma asemel, ei ole mitte kunagi kantud mantlil (sinelil). 1. EW ajal ei tehtud seda kindlasti mitte. Kuna piduvöö ei ole mõeldud mõõgarihmaks, siis tuleb sellele kanderihmad kuidagi külge aretada ja enaamasti on need lugupeetud reservmõõkuritel ka põhjalikult pusas (ka sellel aastal).
5. Tavavormi viigipüksid olid vähemalt enamikul KVÜÕA kadettidel nagu pool meetrit pikema sõbra jalast laenatud. Riietusetikett lubab pükstele 1-2 volti kingale langedes, ent mitte 6-7. See on juba karmoška.
6. Välivormi saapad ei sobi sineliga kandmiseks, näevad päris jubedad välja (Vahipataljoni sõdurid).
7. Sallid tavavormi mantli all olid vähestel kandjatel sirged ja seatud (st ilma voltideta ja "seakõrvadeta" ). Suurem osa keerutas selle kuidagi huupi ümber kõri, nagu shemaq. Võib-olla taotluslikult.

Võiksin mõnda asja omalt poolt selgitada.

1. Mantel ja sinel pole mitte ühesed mõisted. Mereväes on see tõepoolest sinel, maaväes aga mantel, missugused põhimõtteliselt erineva lõikega on.
2. Mis puudutab välivormi poolsaabaste kandmist mantliga ja mantlite pikkust ning üldse nende sobivust, siis tuleb meeles pidada kahetsusväärset tõsiasja, et tegu pole mitte meestele keha järgi õmmeldud vormidega, vaid, et vormide järgi üritatakse Vahipataljonis neisse kudagi viisi sobivaid poisse leida, mis aga (nagu nähagi võib) eriti hästi ei õnnestu, sest inimesed ei ole identsed.
Kui kellegil tekib näiteks küsimus, et miks siis EW ajal sõdurid selliselt suurepäraselt välja nägid, siis - toona oli taoline kord, et pärast vormiriietuse kättesaamist suunati kogu seltskond kõigepealt rätsepate ja kingseppade juurest läbi, misjärel alles kõlbas seda sõdurpoissi avalikkusele näidata.
3. EKV tavavormidest niipalju, et nende õmblemisega tegeleb meil kahjuks tsivilistide seltskond, kelledel vormi etaloniks millegipärast mingi turvamehe laadne mall (võimalikult lahe ja avar ning sellise "ülbevõitu" küüruga) kujunenud on, mis aga vormiriietusele küll sobiv pole (s.o. minu tagasihoidlik arvamus). Ainukesed normaalsed tavavormid on EKV-s kunagi õmmeldud Tallinnas Endla tänava õmblusateljees, kes sellega 90-ndate alguses tegeles ja omaaegsete NA ohvitseride vormidega sellelaadset kogemust omasid. Seepärast minagi kannan senini veel oma 90-ndate algusest pärit tavavormi. Hilisemalt kättesaadud lohmakas narts aga ripub senini puutumatult riidekapis, sest enese sellesse nn. vormi paigutamine eeldaks minult küüru selga ja kõhu ette tekitamist (missugused just-kui "vanemohvitseridele kohustuslikud" elemendid aga mulle kuidagi tulla ei taha, vaatamata pikkadele ja pidevatele püüdlustele ), et see kudagi istuma saada.
4. Ka on nii vormiriietuse kandmine, kui selle variatsioonid meie EKV-s väga uduselt reglementeeritud, mis tingibki sellised väga laialdased variandid nii kandmisel, kui tegumoes.

Aga on nii nagu on. Me ju veel nii-ii noor riik.

_________________
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!

Noh, kaitseväelased nimetavad seda asja sineliks nii maa- kui mereväes. Kuigi ma tean, mis vahe neil kahel asjal põhjusmõtliselt on
Ent maani pole nad mitte ainult Vahipati ajateenijapoistel, vaid ka kaadril - lihtsalt mudel on selline. Mistap iga KV rivistus meenutab Lenini matuseid Punasel väljakul.

Ja isand Hillart on kes?
Ma usun, et siin foorumis võiks neid olla ehk pisut rohkemgi, kui isand Hillart?????????

Mitte ainult "uduselt" vaid ka avameelselt saamatult... Ja selle põhjuseks on see, et nende reglementide kalla töötab valdavalt seltskond, kelle sõjaväeline kattekiht on kas imeõhuke või suisa olematu

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.

Just
2 varianti
-pükse kanda poolsaabaste peal või kanda kingi saabaste asemel (viimane külmaga ja lumega ebapraktiline)
-kanda säärikuid

Isiklikult pooldan sellisel paraadüksusel säärikuid. Mitte kirsasid, aga mustad nahast säärikud.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Kõutsi kvj-ks oleku ajal taheti aukompanii paraadvormikomplekti pisut kaasajastada, ent kui asjaga praktiliste lahendusteni jõudma hakati, keelas Laaneots "moeküsimustega" tegelemise KV moekeisritel ära. Tegelikult vajaks see 90 keskpaiku tehtud ja pisut postsovettlik vormikomplekt pisut värskendamist küll. Mulle endale meeldiks kõige rohkem brittide vormiülikond pikkade viigipükste ja triiksärkidega. Igasugu akselbantide ja muude patside asemel aga võiks keegi tellida korralikud padrunitaskud ja täägituped, mida paraadvormil kanda.

Auvahtkondlaste vorm vajaks võibolla ajakohastamist küll, aga esmalt võiks keegi (taas)õpetada Vahipataljoni A-kompanii võitlejad senist vormi korrektselt valima ja kandma. Vastasel juhul võib nendele meestele disainida ükskõik kui moodsa ja uhke vormiriietuse, aga kui seda korrektselt kandma ei hakata, näevad pooled auvahtkondlased endiselt välja nagu hernehirmutised.

Oma ajateenistuse ajast mäletan, et nii A-kompaniiga tegelev kaader kui ka ajateenijad ise tundsid nagu natukene suuremat huvi selle vastu, mismoodi need „paraadvormid“ sõdurile selga passisid. Ei tollal (ega ilmselt ka täna) ei olnud ühelgi sõduril oma „kinnistatud“ vormiriietuse komplekti. Küll aga viitsisid A-kompanii ajateenijad ise üldjuhul enne tseremooniat või vahtkonda astumist laost vormi valides piisavalt vaeva selleks, et frentš istuks hästi seljas, olemata liiga suur või pingul; et käised oleksid paraja pikkusega; et krae oleks ilusti ümber kaela; et püksid poleks nagu baleriini retuusid või siis liiga kottis.

Ülemad aga kontrollisid enne igat tseremooniat, et sõduritel oleksid frentšile uus aluskrae õmmeldud (neid asju enam üldse ei näe), et nii frentši- kui ka sinelikrae oleks ilusti kinni haagitud, pükstest ja sinelitest kortsud välja triigitud, saapad viksitud, õlakud sirgeks triigitud jne. Need kirutud poolsaapad sobivad minu arvates ka täna täiesti rahuldavalt auvahtkondlaste vormi juurde (kuigi säärikud oleksid muidugi vingemad), kui nende juurde on valitud paraja suurusega püksid, mis ei ole liiga kitsad, vaid langevad normaalselt saabastele.

Jah, võiks öelda, et tegemist on mõttetute pisiasjadega, mida oskavad märgata vaid välisriigi elukutselised sõjaväelased ja omal aja A-kompaniis teeninud ajateenijad. Aga tervikuna moodustavad need detailid olulise osa sellest, kas riigi visiitkaardilt vaatavad vastu korrastamata ja kottis mundritega kollid või siis viksid ja viisakad auvahtkondlased. Mis omakorda ütleb eelkõige välisriigi külalistele (eriti kõrgetele kindralitele) ühtteist selle riigi sõjaväe kohta. Sest kõik algab pisiasjadest.

Teine asi – auvahtkondlaste üksikud, kuid pidevad ja labased eksimused nende suhteliselt väheste ja lihtsate rivi- ja relvavõtete tegemisel, mida A-kompanii võitlejatele õpetatakse. Kohati jääb mulje, et enne tseremooniaid, pidulikke pärgade asetamisi või siis lippude heiskamist mingit elementaarset läbiharjutamist või siis ülematepoolset kontrolli enam ei toimugi? Taaskord nagu pisiasi, mida tavakodanik ilmselt isegi ei märka, kuid endistele auvahtkondlastele jäävad nagu liigagi sageli silma.

Võimalik, et asi on lihtsalt selles, et kui omal ajal (kui aastas oli kokku neli kutsealuste teenistusse kutsumist), saadeti A-kompanii sõdureid tseremooniatele alles pärast SBK-d (kui vähemalt tavalised rivivõtted olid juba täiesti automaatseteks ja sünkroniseerituks muutunud), siis tänase väljaõppemudeli tõttu saadetakse sõdureid Kadrioru vahtkonda ja tseremooniatele juba üsna SBK alguses.

Ehk siis tuleb ilmsiks teada tõde, et mingit kriitilist piiri ületades tekitavad kasvanud kvantitatiivsed muutused kogu kompleksi kvalitatiivse muutuse. Ja see muutus ongi tänaseks juba toimunud. Tänu aasta-aastalt aina lihtsustuvatele ja nn. läbipaistvaks muudetavatele vstavatele normatiivaktidele ning ka omakorda neist tuelenvale nõudlikkuse laialivalguvusele.

_________________
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!

nahksäärikud sobiksid paremini auvahtkonna meestele jalga.osadel meestel on jah püksid nagu tantsijate retuusid.

Rääkides meie oma auvahtkonna avameelselt nadist vormivarustusest pole korralikku eeskuju üldse kaugelt vaja otsida - piisab täitsa, kui vaadata Läti ja Leedu auvahtkondade vorme

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.

Vahetan teemat ja räägiks õhtuvormidest.

Meie segadust ja suutmatust illustreerib õhtuvormide jant suurepäraselt. Vaadake ükskõik millist ürituse pildiseeriat. Pealtnäha ilus, aga:
1. Pidev segadus lipsu-vesti värvidega. Peab olema must vest ja must lips (ehk smoking) või valge vest ja valge lips (ehk frakk). Meil? Ühel ja samal üritusel võib näha kaitseväelasi nii mustade, kui ka valgete lipsudega ning loomulikult ei lähe alati kokku vesti ja lipsu värv. Masendav! Kas siis tõesti on raske enne iga pidu öelda, et nüüd smoking ja nüüd frakk. Ning "soomusrongi-meestele", et pange nüüs must lips ja must vest, või hoopistükkis nüüd valge lips javalge vest. Üle mõistuse?
2. Käekella õhtuvormiga ei kanta. Punkt.
3. Kingad ei ole tänavakingad. Olen näinud (tõsi küll aastaid tagasi) ka pruunide kingadega härrasmehi.
4. Aumärke kantakse ühtemoodi. Kas siis suured, või miniatuurid, või ei panda üldse rinda. Ükskõik ,millist pilti vaatad, siis virr-varr. Ning ei tohiks kanda hariduse- ega väeosa märke. Selle viimase osas on muidugi erinevusi riikidel.

Mis on mu sõnum? Masendav, kui ei suudeta lihtsaid asju korrastada. küsimus ei ole ju mingi asja nõudmises, mida olemas pole, aga lihtsalt selgelt ütlemises, et kuidas olemasolevaid asju kanda. Ja kui ei oska, siis ärge, kurat, kandke.

Täpselt nii ongi. Põhjuseks see, et mehed ei tunne protokolli (meil on ju lahingu-, mitte paraadvägi, mis võiks paremini rõhutada ohvitseri kuulumist "välikomandöride" seltskonda kui porine king parketil ). Paraku on ideoloogiline segadus pidulike vormide osas kestnud juba aastaid, sest otsustajad on langetanud otsusi oma isikliku maitse ja oma ebakompetentsuse tasandil. Esiteks - lühikese õhtukuue e. spenceriga valget vesti-lipsu ei tohikski kanda, see kuulub ikkagi täis-fraki juurde. Teiseks, vormikandmiseeskiri minu teada praegu ei näe üldsegi ette nö "kaheastmelist õhtuvormi" fraki või smokingi asendajana. Hetkel kehtib vaid valge lipsu-vesti variant. Kolmandaks - probleem vanade õhtuvormide kandmine, millel on tikitud tärnidega "palitu-pagunid". Vormi muudeti 2000 paiku, vanematel olijatel on kapis just vana komplekt, mis kunagi hangiti ja hilisemat modifitseerimist ei pea sugugi kõik vajalikuks. Just siit tulevadki mängu eri värvi lipsud ja vestid, sest algselt olid lips ja vest mustad, samuti kuldlampassidega püksid. Viimati nägin sellist vormi 2012 a seljas KVÜÕA ülema Ermuse seljas.
Mis puudutab aga au- ja muude märkide kandmist õhtuvormil, siis tõepoolest - igasugused langevarjurimärgid on sellel ilmselge overkill. Peale selle kehtib reegel - frakipeol kantakse ainult originaalis aumärke, smokingipeol aga miniatuure. Päris ilma aumärkideta õhtuvormi kanda on lihtsalt laiskuse tundemärk. Iga kaitseväelane-kaitseliitlane peaks vähemalt oma teenetemärke näitama. Eksimuseks loen ka seda, et pidulikul tavavormil, mida kantakse õhtuvormi asemel, ei viitsi mehed aumärke kanda, vaid piirduvad tavapärase "salatiribaga" - seegi on tõsine eksimus etiketi vastu. ja kõige viimaks - ükshaaval haaknõeltega rinnaesisele kinnitatud ordenid-medalid, igaüks ise suunas vildakil ja kiivas, on samuti üsna ebameeldiv vaatepilt. Miks ei võiks oma märke ühele alusele lasta kinnitada, nagu kultuurriikides kombeks? Igas AAFES-e PX-s võib neid aluseid kilokaupa osta.
Kõige lõpuks - 2006 vormikandmiseeskirja tehes olid koostatud ka reeglid märkide jms kandmiseks, ent "soldatite nõukogu" otsustas, et sedavõrd ahistavad reeglid on ebavajalikud ja nii need eeskirjast välja roogitigi. Ja polegi ühtegi direktiivi, mis asja reguleeriks.

Vaat, see ongi kõik see materjal, mida peaks paarinädalastel nn. parketiohvitseride kursustel õpetama. Konkreetne värk.

_________________
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!

Vaat siin Hillart paned sajaga puusse. See näitab, et Sa ei kipu alati omaenese motot selle seljaaju kohta ise kasutama.

Minu postituse mõte oli:
1. Kui riik on kaitseväelaste endi palvel (et ilus välja näha) hullult pappi pannud (õhtuvormid pole odavad) siis tuleb seda riigi poolt antud raha austusega kasutada ja vähemalt püüda õigesti ja auväärselt kasutada.
2. Kui eelmine ei ole võimalik (me pole parketiohvitserid, raisk), siis selline mõtetu rahakulutamine õhtuvormidele tuleb lõpetada ja selle asemel tuleks hoopis paremat välivarustust hankida.