www.militaar.net

metssiga kirjutas: - Omakaitse (ja selle mitmesuguse suurusega võitlusüksused otse rindel): dokumentaalallikaid on hulgaliselt arhiivis (OK malevate ajalood)
- eesti vabatahtlike üksused, rindel iseseisvalt või mõne saksa üksuse juures: neist on kõvasti andmeid, peamiselt mälestusi
- eestlased kas üksikult või allüksustena WH üksuste koosseisus (nagu Harri Jõgisalu): olemas ainult "näpuotsatäis" mälestusi + arvulisi andmeid saksa paberites, nagu andrus siin eespool näitas.

Kas ma eksin, kui arvan, et 2 viimast kategooriat olid praktiliselt üks ja sama: eestlased võisid ju mõelda, et nad võitlevad "mõne saksa üksuse juures", saksa paberites olid nad vast ikka mingi saksa üksuse alluvuses.
Ja esimene kategooria, kas mitte Omakaitse Lõuna-Eesti malevate ajalood ei sisalda suures osas just võitlusi koos (see tähendab alluvuses) saksa üksustega - üksi tegutsemise periood oli neil ju suhteliselt lühike. Või kui alluvuses olemine tundub mõne jaoks liiga eestlaste osalust marginaliseeriv termin, kasutame siis väljendit et "sakslased hoidsid silma peal" ja suunasid/varustasid?

Kokkuvõtteks, minu jaoks jääb see kolmeks kategooriaks jaotamine segaseks, mulle tundub, et oli üks kategooria, kahe perioodiga: enne rindejoone üleminekut iseseisev tegutsemine ja pärast sakslaste alluvuses. Omakaitse malevate ajalugudes loeti ennast vist kõigi nõukogudevastaste rühmituste ja üksikisikute õigusjärglaseks ja üritati kõik teadaolevad teod kirja panna?

ALLUVUSES ja KOOSSEISUS pole mitte ainult kaks erinevat sõna, vaid ka sisuliselt erinevat terminit. Üldiselt muidugi, eks nad kõik võitlesid koos sakslastega, kui aga täpne olla, siis tuleb vahet teha. Nt siin juba korduvalt nimetatud Harri Jõgisalu oli ühe WH üksuse koosseisus, nt Esimene eesti vabatahtlike pataljon (likvideerimise käskkirjas nimetatud "Major Hirvelaane pataljoniks") oli ühe WH üksuse operatiivalluvuses ja nt Tartu ülestõusnute formeeritud Tartu Linna Partisanide Pataljonil ei olnud mitte mingit formaal-sidet WH-ga.

Metssiga kirjutas:

...nt Tartu ülestõusnute formeeritud Tartu Linna Partisanide Pataljonil ei olnud mitte mingit formaal-sidet WH-ga...

Kas saaksid pisut selgemalt ja pikemalt oma mõtet edasi anda? Paljude jaoks on selline vaatenurk uudne ja tõenäoliselt ka arusaamatu - mistõttu jääb küsimus ikka nagu pooliku vastusega.

terv
o

oleeg kirjutas:Metssiga kirjutas:

...nt Tartu ülestõusnute formeeritud Tartu Linna Partisanide Pataljonil ei olnud mitte mingit formaal-sidet WH-ga...

Kas saaksid pisut selgemalt ja pikemalt oma mõtet edasi anda? Paljude jaoks on selline vaatenurk uudne ja tõenäoliselt ka arusaamatu - mistõttu jääb küsimus ikka nagu pooliku vastusega.

terv
o

Väike kronoloogia:
10. juuli 1941 - Tartus algab ülestõus, Tervishoiu Muuseumi grupp on seda küll ette valmistanud ja põrandaaluste gruppide vahel sidet loonud, kuid ülestõus on stiihiline rahvaliikumine ja TMg staabi rolli täita ei suuda.
11. juuli - Tartusse jõuan mjr Friedrich Kurg, TMg juht Olev Reintalu annab talle kui kõrgemale ohvitserile juhtimise üle, ülestõusnute grupid ja salgad paigutatakse plaanipäraselt Emajõe joonele, et kogu rinnet linnas ja selle lähiümbruses katta.
12. juuli - Tartusse jõuab sinna määratud välikomandant kl-ltn Gosebruch, annab Kurele kogu tegutsemiseks nö "dobroo" (eh, vana NA mehena ei kao minul see vene keele oskus ka kuhugi, tahad või ei taha), ise laseb aga jalga Nõo'sse, lahingutest kaugemale. Samal päeval Kurg formeerib ülestõusnud kompaniideks (ca 600 meest + ka vähe naisi medpunktis).
13. juuli - neljast lahingkompaniist Tartu Linna Partisanide Pataljon, neile lisaks ka vahi- ja töökompanii.
14. juuli - 4. kompül Karl Talpak patül-iks. Kõike seda on teinud Kurg ise ja loomulikult sakslastega kokku leppides, kelle kõrgeim nina kohapeal oli Feldkommandantur Dorpat esindaja mjr Scheichenbauer. Kinnitab Kure poolt ette pandud tema nimetamise vabastatud Eesti alade partisanide üldjuhiks (tegelikult juhib ainult Tartu linna ja lähiümbrust + koordineerib tegevust Lõuna-Eesti OK malevatega, kust tuleb pidevalt üksusi Emajõe rindele). Kurg nimetab viimaste üldjuhiks mjr Vaski.
kuni 25. juuli - lahingud Emajõe rindel, sakslased ja eestlased koos, mingit formaalset alluvus-juhtimisvärki paika pandud ei ole, tegevuse kooskõlastamine nö "käigu pealt"
29. juuli - Tartu Linna Partisanide Pataljon (102 ohvitseri + 884 allohvitseri ja reavõitlejat) saadetakse laiali sakslaste korraldusel. Edasi tuleb mingi sakste jura abipolitseist ja kohe paari päeva pärast luba OK taasloomiseks jne.

Väljavõte arhiivimaterjalist, mis kajastab 41 aasta tegevust:

Meestele jagati Saksa SS Obersturmführer Schmieli poolt välja uued käesidemed pealkirjaga “Im Dienst der Sicherheitspolizei”. Sellega kuulusid nad nüüd operatiivselt Deutsche Sicherheitspolizei Einsazkommando 1a koosseisu.
... Rakverre, kuhu jõuti 14. aug. Sealse komandantuuri õuel toimus ohvitseride ja meeskonna vannutamine. Ohvitseridelt võttis vandetõotuse SS Sturmbannführer dr. Sandberger, kuna meeskonna vannutas Obersturmführer Schmiel. Enne vandetõotuse andmist soovitati kõigil veel järele mõelda ja kahtlejail tagasi astuda, kusjuures see ei olevat kellelegi häbiks. Tagasiastuvaid meeste auks aga ei olnud. Peale vandetõotuse andmist sõideti veel samal päeval edasi ... Sellest ajast peale olid salga juhtideks oma rühmaülemad ja Saksa ohvitserid.
... liiguti edasi Sillamäele, kuhu jõuti 18. aug. Siin läks kogu kompanii sakslaste alluvusse, kusjuures kompanii juhiks sai Untersturmführer ltn. Störtz.

terv
o

Oleeg, vaata kuupäevi ka..

metssiga: "29. juuli - Tartu Linna Partisanide Pataljon (102 ohvitseri + 884 allohvitseri ja reavõitlejat) saadetakse laiali sakslaste korraldusel."

oleeg: "... Rakverre, kuhu jõuti 14. aug."

Sho, ma lihtsalt toetasin metssea väidet:

Eestlased osalesid sõjategevuses (pärast metsavendlust) erinevates vormides...

konkreetse näitega!

Toodud näide on ka hoopis teise maakonna meestest moodustatud üksuse kohta, kes Luga jõeni enne jõudsid kui Läänemaale...

terv
o

Leidsin hiljuti huvitava lingi http://ebookbrowse.com/217-infanterie-d ... d267774994. Tegemist on 217.jalaväediviisi lahingupäevikute mikrofilmide loendiga. Nendes mikrofilmides peaks päris detailset infot olema suvesõja kohta.

naabri Ants kirjutas:Leidsin hiljuti huvitava lingi http://ebookbrowse.com/217-infanterie-d ... d267774994. Tegemist on 217.jalaväediviisi lahingupäevikute mikrofilmide loendiga. Nendes mikrofilmides peaks päris detailset infot olema suvesõja kohta.

217.jd sõjapäevik, NARA T315/1650 on käsikirjaline, suhteliselt halvasti loetav.
Lisaks, sõjapäevik on koostatud osaliselt tagantjärgi (aeg enne 18.11.1941.a.) kuna polnud väidetavalt võimalusi selle täitmiseks jooksvalt.

Lisaks killuke NSVL merelennuväe tegutsemistest 4.juulil 1941.a.: internetti postitatud M. Morozovi poolt: http://tsushima.su/forums/viewtopic.php ... 44#p624444

Ja temalt veel 23.juuli ka: http://tsushima.su/forums/viewtopic.php ... 45#p734245

weix kirjutas:Но это - ещё не конец истории .
Один из подбитых танков наиболее лучшей сохранности был в том же 1941 году привезён в Берлин на ежегодную выставку трофейной техники...
...а весной 1945 года, после перевооружения, принял участие, наряду с другими трофеями германской армии, в обороне Берлина.
Подбитый МкV в Берлине. Фотография сделана 2 мая 1945 года.

See väide on kahtluse alla seatud. Üks Mk V, identifitseeritud numbri järgi, on igatahes pärit Smolenskist. http://mefody60.livejournal.com/118571.html
Kommentaarides arvatakse, et ka teine on sealtsamast.

Ühe 1941.a. Tartu kandis võidelnud ja hiljem Mustvee? lähistel kotti jäänud punaväelase ülekuulamisprotokoll omade poolt:
http://mefody60.livejournal.com/130064.html

M. Morozov riputas veel mõned Eesti kohta käivad opsvodkad internetti. Kopeerin siia.

1.august
Lääne-Eesti saarte lennuväegrupp: 10.lennuväebrigaad: allikas ja analüüs teise kasutaja poolt: http://tsushima.su/forums/viewtopic.php ... 34#p835634

3. ja 4.august allikas sama mis eelmisel postitusel

Huvitavad kaotused on raporteeritud 4.segalennuväediviisi poolt (esimene ja viimane): http://obd-memorial.ru/html/info.htm?id=50034610&page=1