www.militaar.net

Tänan sind, Corvus, harivate ja valgustavate kirjutiste eest! Suur tänu!

Kus sa kogu seda infot saad?

Kas sa viitsiksid selle lektüüri ka siia kirja panna. Aitäh!

Ok, Borja võttis ka siis oma häbemata harimatut erapoolikust natsa ravida, klõpsasi lahti esimesena ettejäänud Corvuse lingi ja mida pekki ma sealt näen:

It is estimated that up to 25% of all the IB Fighters were Jewish (Alberto Fernandez, “Judios en la Guerra
de Espana” , Tiempo de Historia, Madrid, Sept., 1975; “Los Judios Luchadores de la Libertad” by Gina
Medem, Madrid, 1937 and Josef Toch “Juden im Spanischen Krieg 1936-39”, Zeitgeschichte, Vienna,
April 1973) - up to 10,000 men and women. Whilst 20th century history documents well the mass murder of
Jews, Jewish resistance by comparison is feebly recorded. This included in Spain the following
approximate numbers – certainly an underestimate - of Jewish fighters and participants in the IB -

Poland - 2,250 (of 5,000 Poles - 45% - Jews only 10% of Polish population)

USA - 1,250 (38% of total USA Volunteers – Jews only 4% of USA population)

France - 1043 (15% of French volunteers - Jews only 0.5% of population)

Britain – between 200 and 400 (11 to 22% - Jews 0.5% of population - David Diamint’s book,
mentioned below)

Israel/Palestine - 300-500

Hungarian, Austrian (120-150 volunteers based on research by Hans Landauer and others in The Leo Baeck
Year Book 1995, footnote page 17)

Czech, Yugoslav (34 – probably a huge underestimate)

Bulgarian (17)

Canadian (71 Jews from Canada - in The Mackenzie-Papineau Battalion)

Italian, Scandinavian, German - totalling 1095 (work by Arno Lustiger in "German and Austrian Jews in the International Brigade” published in Frankfurt 1989 – and also “Schalom Libertad – Juden in Spanischau Burgerkrieg”, also published in French - and the Leo Baeck Year Book No. 35 1990, shows at least 400 to 500 German Jews fought in Spain).

Belgian ( an article by Rudi van Doorslaer “Belgian Jews in the International Brigade” is mentioned in the
IB archives at the Marx Memorial Library (MML) box D4, dated 17.7.86 and is in the AJEX archives,
describes 200 Belgian Jews in Spain (30 of them women) , 31 of whom were killed in action (kia) and
a further 20 more kia in the Belgian Resistance in WW2). It is important to note here that most of the
European volunteers went on to fight in the Resistance groups in WW2, many of them being captured
and murdered by the Nazis.

Soviet Union - 53. This is a vast underestimate and current researches into newly available files in Russia
have yet to yield new information on Jewish participation.

Virtually all the Romanians (see the article by Lending in the Jewish Workers Circle (JWC) journal,
“Horizons” - mentioned below)

40 other countries - 1602.


Jawohl - Corvuse materjalid on tõesti harivad ja suudavad üllatada. Ennist mõtsin, et interbrigadistid lihtsalt ühed lumpenid ja boheemnohikud olivad, nüüd aga tuleb välja, et kõigi maade sionistid kah kokku kogunenud

kas ma olen ainus kes luges borja viimasest lausest välja iroonia?


s

Kas olen mina ainus, kellele tundub, et mõni kodanik vajab mõneks ajaks abinõud " foorum ainult lugemiseks", näiteks nädalaks?
Tõsiselt hakkab juba vastu see teiste halvustamine ja tilli pikkuse mõõtmine!!!

Mõned märkmed antud teemal.

Olukord Hispaanias enne kodusõda.
Hispaania oli kogu ülejäänud Euroopast majanduslikult tugevalt mahajäänud riik. 14. aprillil 1931. oli kukutatud monarhia ja välja kuulutatud Vabariik. Järgnevatel aastatel jäi riigi poliitiline olukord äärmiselt ebastabiilseks. Üksteise järel toimus mitmeid ülestõuse ja mässe:

• 1932. aasta augustis toimus sõjaväe mäss Sevillas;
• 1933. aasta jaanuaris puhkes radikaalide mäss Barcelonas, mis levis kiiresti teistesse suurlinnadesse ja valitsusel õnnestus see vaevaga maha suruda;
• 1934. aasta oktoobris toimus kaevurite mäss Asturias ja anarhistide mäss Kataloonias. Ka need mässud surus sõjavägi üsna julmalt maha.

1936. aasta 16. veebruaril toimunud parlamendivalimistel võitsid vasakparteid (vabariiklased, sotsialistid, anarhistid ja kommunistid). Vabariiklased, sotsialistid, ja kommunistid moodustasid koalitsioonivalitsuse, presidendiks sai vabariiklane Manuel Asanja.
Valitsus alustas kommunistide ja anarhistide mõjul riigis radikaalseid poliitilisi ja majanduslikke reforme. Reformide läbiviimise käigus toimunud maavalduste ja ka muud eraomandi konfiskeerimisi saatsid arvukad vägivallaaktid (anarhistid). Sisuliselt algas Hispaanias nn. “sotsiaalne revolutsioon”, mille käigus rööviti nii suuromanikke, keskmikke kui ka maal väikeomanikke, terroriseeriti nii “ekspluataatoreid kui nende kaasajooksikuid”. Hispaanias toimunu meenutas paljuski enamlaste revolutsiooni 1917. aastal Venemaal.
Samas ei jäänud “ekspluataatorid ja nende kaasajooksikud” alandlikult ootama, millal eksproprieeritakse nende vara, poliitilisi õigusi, isikuvabadust ja elu. Kindralid ja vanemad ohvitserid organiseerisid vandenõu, eesmärgiga kukutada “Punane” valitsus. Seda vandenõud juhtisid kindralid Jose Sanjurjo, Francisco Franco, Emilio Mola ja Manuel Goded.


Mäss
17. juulil Hispaania Marokos alanud mäss levis järgmisel päeval kogu Pürenee poolsaarele. Mässulistega liitusid üksteise järel garnisonid kaheteistkümnes suuremas linnas ja Hispaania Marokos. Mitme linna garnisonid koondusid Saragossasse kindral Emilio Mola juhtimise alla. Barcelonas said mässulised kiiresti lüüa, selle juht kindral Manuel Goded võeti vabariiklaste poolt kinni ja lasti maha.
20. juulil toimunud lennuõnnetuses sai surma teinegi mässuliste juht kindralid Jose Sanjurjo ja kogu mässu edasine juhtimine koondus kindral Francisco Franco kätte.

Mässuliste poolele tulid aristokraadid, kodanlus, jõukamad talupidajad, monarhistid ja fašistid, suurem osa kirikutegelasi. Valitsuse ehk vabariiklaste poolele asusid töölised ja vaesemad talupidajad; suur osa intelligentsi ja riigiteenistujaid ehk palgatöölisi.

Mässuliste põhijõu moodustas armee. 1936. aastal oli Hispaania maavägedes 143.600 meest. Neist Hispaanias endas, Baleaari ja Kanaari saartel paiknes 109.700, Hispaania Marokos aga 33.900 meest.
Esimesel nädalal (18 – 24 juulil) liitus mässulistega üle 100-000 mehe sõjaväest ja sisevägedest (kodanlik kaardivägi).
Maismaa lennuväge oli 227 lennukit, merelennuväge 62 masinat. Enamus lennuväest jäi ustavaks Vabariiklikule valitsusele.

terv
o

Soendaks üles ühe vana vaidluse siin.

Väitsin nimelt aastaid tagasi, et nõukaaegse historioloogia sünnitet number 200st eesti interbrigadistist, kes olevat Hispaania kodusõjas vassistide vastu võidelnud, on bullshit ja kordi suurem tegelikust numbrist. Ajasin näpuga rida nõukaajal ilmunud raamatutest ja mälestustekogumikust ning ei saanud kuidagi üle poolesaja nime.

Nüüd on vene delfi üles kaevanud mingi viimase elusoleva eesti interbrigadisti ja tema jutu järgi on õige number sama mis minu arvates, s.t ca 40 ametlikult teadaolevat sõdinut + veel miski paarkümmend "mitteametlikku". Elik siis mida oligi vaja tõestada - jutt 200st eesti punavabatahtlikust Hispaania kodusõjas on müüt ja õige arvu kolme-neljakordne korrutis

http://rus.delfi.ee/daily/virumaa/v-ida ... d=65795998

tere.lugesin kunagi ühest vanast ew ajalehest kellestki eruleitnant x-ist,kes oli kah hispaania kodusõtta läinud,seal franco poolel sõdinud ja lõpuks koguni koloneliks tõusnud (taadi nime enam kahjuks ei mäleta).oskab keegi ehk öelda kui palju eestlasi falangistide poolel sõdis ja üleüldse kui palju erinevaid rahvusi mässuliste ridades oli?.itaallastest ja sakslaste condorist on vast kõik kuulnud,mingi iiri brigaad oli kah,aga rohkemat ma ei tea.teab vast mõni kaasfoorumlane asjast rohkem?

seal franco poolel oli ka Eesti KV vaatleja(d ?)... Vaevalt, et sõdis kuid siiski.

terv
o

tänud kaasfoorumlastele informatsiooni eest,sain jälle veidi tarkust juurde.

Ernest Hemingway "Kellel lüüakse hingekella" paljud kindlasti lugenud seda. Seal küll rohkem ilukirjanduslikult kirjutatud sellest ja kindlasti kõik sündmused pole päriselt aset leidnud,aga kui Hispaania kodusõda huvitab,siis soovitan lugeda. Häirib ainult see,et Hemingway ise oli läbinisti kommunist ja vastava sisuga on ka raamat.

...ah et Hemingay oli kohe läbinisti kommunist ...ning "Kellele lüüakse hingekella" on kommunistliku sisuga teos? Vaat mida kõike teada ei saa. Ilmselt olen siis Hemingway teoseid väga pinnapealselt lugenud, et selline asi täitsa kahe silma vahele on jäänud. Oskad veel mõningaid tuntumaid kirjanikke, aga ka kunstnikke, heliloojaid, luuletajaid, teadlasi nõnda oskuslikult ära lahterdada? Oleks teistel ehk ka kergem oma maailmavaadet kujundada.

13. juulil 2009 teatas Slovakkia uudisteagentuur SITA, et Hemingway oli Nõukogude Liidu julgeoleku agent.

Esitatud on tõendeid, et Hemingway tegi koostööd KGB-ga. Sellest annavad tunnistust Nõukogude Liidu julgeolekuteenistuse sellealased dokumendid. Hemingway toimiku kohaselt oli kirjaniku agendinimeks Argo ja oma abi pakkus mees KGB-le ise. "Ta avaldas korduvalt soovi meid aidata," öeldakse Hemingway toimikus. Julgeolekuteenistuse kaastööliseks värvati Hemingway 1941. aastal, enne oma Hiina-reisi. 1940-ndate lõpul teatasid venelased aga, et ei vaja ta teeneid enam. "Ta ei pakkunud mingit poliitilist informatsiooni," põhjendatakse kirjaniku toimikus koostöö lõpetamist

http://www.guardian.co.uk/books/2009/ju ... ed-kgb-spy

Kas ta nüüd padukommunist oli, aga sümpaatia nende vastu on küll minu arust tema raamatutes ja tegudes ilmne. Seesama "Kellele lüüakse ..." on ju tegelikult samuti Hispaania kodusõja kommunistide poole positiivses võtmes esitamine. Nagu seda paljud on tähendanud. Samuti pole saladuseks tema annetused Kuuba kommunistide parteile.

vaoinas kirjutas:...ah et Hemingay oli kohe läbinisti kommunist ...ning "Kellele lüüakse hingekella" on kommunistliku sisuga teos? Vaat mida kõike teada ei saa. Ilmselt olen siis Hemingway teoseid väga pinnapealselt lugenud, et selline asi täitsa kahe silma vahele on jäänud. Oskad veel mõningaid tuntumaid kirjanikke, aga ka kunstnikke, heliloojaid, luuletajaid, teadlasi nõnda oskuslikult ära lahterdada? Oleks teistel ehk ka kergem oma maailmavaadet kujundada.

ära näkku löö palun
No läbinisti kommunist ta polnud,aga internet on täis viiteid ta kommunistlikule/sotsialistlikule maailmavaatele.
"His politics were of a certain American left variety, an amorphous mix of socialism, liberalism and individualism. He paid attention to political events, although he sometimes claimed not to, and he was encouraged or discouraged as the century moved along. During the Spanish Civil War he submitted to the politics and discipline of the Spanish Communist Party and Soviet Stalinists, not the only American “free spirit” to do so, although he writes mistrustfully about them." http://wsws.org/en/articles/2011/07/hemi-j06.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Ernest_Hemingway

Mis seal vahet, kas ametlikult kommarist parteigenosse või "kaasatundjast" kaasajooksik - igal juhul mees teiselt poolt rindejoont ja seda ei muuda

Enesetapuga lõpetet elu on suht logish selliste hälbinud "geeniuste" puhul...