|
Poolte kaotused
Talvesõda ja sellega seonduv olid Nõukogude Liidu ajal valdkonnaks, millest püüti vaikimisi mööda minna või mille kajastamine oli ülimalt tsenseeritud. Eriti puudutas see andmeid NSV Liidu kaotuste kohta Talvesõjas. Nende täpset arvu ei tea ilmselt tänaseni keegi.
Üle kümne aasta Venemaa riiklikus sõjaväearhiivis töötanud Pavel Aptekar püüdis need välja selgitada arhiivis hoiul olevate Talvesõjas osalenud väeosade pöördumatute kaotuste arvestuste raamatute järgi. Tulemus oli: tapetuid, haavadesse surnuid ja teadmata kadunuid 131 476.
Nende arvestustega langeb kokku M. Meltjuhhovi seisukoht, mille kohaselt Punaarmee kaotused Talvesõjas olid järgmised: surnuid ja langenuid 131 476 (sh 39 369 teadmata kadunud), haavatuid ja haigeid 264 908 (sh külmatraumadega 17 867), sõjavange 6116 inimest.
Seega olid Nõukogude vägede üldised kaotused 402 500 nimest, ehkki ka seda numbrit ei pea paljud vene ajaloolased lõplikuks. Marssal Vorošilov oli 1940. aastal oma ettekandes Stalinile sunnitud tunnistama, et ainuüksi Karjalas purustasid Soome väed täielikult viis Punaarmee diviisi.
Soomlaste arvestuste järgi hävitasid nad sõja jooksul umbes 2000 nõukogude tanki, vene uurijad kinnitavad, et see arv oli isegi suurem – ligi 2450. Aptekari andmetel hävitati Talvesõja jooksul täielikult 650 Punaarmee tanki, ligi 1800 sai lahingutes vigastada ja enam kui 1500 tanki langes rivist välja tehnilistel põhjustel.
Soome taevas leidsid oma otsa ka paljud Stalini kotkad. Aptekari andmetel tulistasid Soome õhutõrje ja hävituslennukid alla 236 punatähelist lennukit, 86 jäi teadmata kadunuks, 124 sai raskelt viga ja veel 181 langes rivist välja tehnilistel põhjustel – seega kokku 687 lahingulennukit.
Suurt täiendust said soomlased sõjasaagiks langenud Punaarmee käsirelvade, laskemoona aga ka trofeesuurtükkide näol oma nõrgale suurtükiväele. Nende kätte langes 117 erinevat suurtükki ja haubitsat, 97 tanki, 56 soomusvedukit ja 22 soomusautot. Varkause linna masinaehitustehases "A. Ahlstrom LTD" remonditi ja saadeti hiljem lahingusse 162 sõjasaagiks langenud Vene soomusmasinat.
Soome kaotuste suuruse kohta Talvesõjas kinnitab Mannerheim oma mälestustes, et tõelised kaotusarvud olid 24 923 langenut, kadunut ja haavadesse surnut ning 43 557 haavatut, seega kokku 68 480 sõjameest.
Leskineni ja Juutilaineni arvutuste järgi on hukkunute arv suurem – 26 662 inimest. Neile lisanduvad ka sõja jooksul punavägedele vangi langenud 876 võitlejat. Seega olid Soome kaotused kõige rohkem 71 095 sõjaväelast ehk ligi 20 protsenti kogu väliarmee koosseisust.
Väikese rahva kindlameelsus polnud asjatu
Väikese rahva kindlameelsus ja ennastsalgavus ei olnud asjatud. Soome kaotas küll mõned oma territooriumi osad, kuid säilitas vaatamata rasketele kaotustele, erinevalt teistest kahe imperialistliku kiskja – Saksamaa ja NSV Liidu – saagiks langenud Euroopa väikeriikidest, oma iseseisvuse ja demokraatliku riigikorra.
Soome kaitsejõudude võitlusvõime ning punavägede kaotused Talvesõjas ja hiljem ka Jätkusõjas olid nii suured, et vapustasid isegi verist Nõukogude diktaatorit Stalinit, sundides teda tunnustama väikeriigi mehist võitlust oma iseseisvuse eest.
Kolme suure – Roosevelti, Churchilli ja Stalini – tippkohtumisel Teheranis 1943. aastal ütles Stalin Rooseveltile ja Churchillile: "Rahvas, kes on võidelnud iseseisvuse eest nii vapralt nagu Soome, väärib … lugupidamist."
|
Logi sisse
Registreeru
KKK
Otsi
Kasutajad
