www.militaar.net

Oskab järsku keegi öelda, kas Pärnu kandis ka lahinguid peeti? Kui peeti, siis kus ja millal jne.

pärnu kandis peeti küll lahinguid - kui neid nii saab nimetada, sest sakslased läksid punaste positsioonidest läbi nagu nuga läbi sula või
kui Sa kavatsed kaevama minna siis pärnust umbes 20km läti poole (uulu ja võiste kandis) on männi metsa alla kõvasti igast jooksukraavide ja punkrite "jäänuseid" ... pikad kaevikute liinid jooksevad seal ja seal on kõvasti järgi tankidele kaevatud auke, kuhu nad sisse sõitsid ja torud olid siis suunatud mere poole...kogu see kupatus on pärnu-riie maantest maksimaalselt 1 km metsa sisse - nii, et võid mustikaid süüa ja sapööri labidaga kaevata...tegevus oli seal siis arvatavasti 5-7 juuli 1941 ehk

Tere!

Pärnu kandis peeti viimati lahinguid ajavahemikul 1941-1944.
1941. aastal sõdis seal hävituspataljon metsavendade ja hiljem ka saksa üksustega.
Kirjanduses on mainitud selliseid kohanimesid nagu:
Orajõe, Tõstamaa, Ikla, Kilingi-Nõmme; Tahkuranna-Võiste piirkond, Rannametsa, Raeküla (Sindi teeristi lähedal), Pärnu-Jaagupi, Are, Uduvere, Audru, Vändra.
1943. aastal septembris olla saabunud Pärnumaa rabadesse punased partisanid, kes baseerunud algul Kikerpera rabas, hiljem kolinud Sauga valda ja kes teinud aasta jooksul igasugu koledaid asju...
1944. aastal vallutasid linna nõukogude soomusüksused, keda toetas lennuvägi...
Esimesed nõukogude tankid jõudnud Pärnu piirimaile purustatud Reiu silla juures, jõgi ületati Sindi juures...
Üldiselt toimus linna ja kogu maakonna vallutamine kaunis kiirelt ja vastupanu oli kaunis lokaalne.

Tervitades ProPatria

Tänu vastuse eest

Kui rääkida kaasa eelpool ülesvõetud teemal, siis on minu kasutuses hulganisti erinevat materjali: tolleaegsete pealtnägijate kommentaarid, osalenud sõdurite memuaarid, meil ja välismaal ilmunud raamatud- kirjalikud materjalid jne.
Info on liialt mahukas, et seda üles riputada, seega ootan konkreetseid küsimusi: millised sündmused (kas 1941 või 1944), millised paigad Pärnumaal huvitavad (või hoopis seotus Pärnu linnaga?), mis üksused jne. Seega mida täpsem küsimus, seda lihtsam vastata!
Võid saata ka privaatsõnumi.

Ausalt öelda huvitaks kõik, lahingukäigud, kohad, ajad jne. Või oskad mingit kirjandust soovitada. On huvi minna ka lahungupaikadega tutvuma.

Kuulsin mõned aastad tagasi ühelt Tammiste mehelt kõlakat, et 1944 oli muidu vaikne aga NSVL oli saanud kusagil Tammiste kandis katjushad üles panna ja Pärnu Riia teele paugu panna. Vist oli ka sakslaste kolonni saba pihta saanud.

Tammistes mingid pesad ma leidsin, kuhu masinad sisse mahuvad ja nende ees olid käsitulirelvade laskepesad. käisin metallikaga üle, leidsin nii lastud kui laskmata padruneid ning veel igasugu huvitavat nänni.

Pärnu kandis toimusid lahingud vaid 1941. a. juulis. 4. juulil toimus Kil. Nõmme lähistel Eesti Omakaitse ja Hävituspataljoni vahel Liivamäe lahing. Samal ajal kuni 8. juulini toimusid samasugused lahingud Rannametsa luidetel, kus hävituspataljon põletas maha Rannametsa küla 18 talu hooned. Sakslaste saabudes 8. juulil toimus väike lahing Pärnu linnas. Suuremad lahingud toimusid Audrus ja Are-Märjamaa vahelises lõigus.

1944. a. Pärnu kandis lahinguid ei toimunud. Pärnus asus üks õhutõrje pataljon (6 patareid), mis lahkus Pärnust 19. ja 20. septembril. Sel ajal Pärnule õhurünnakuid ei toimunud. Küll aga pommitasid inglased peale õhutõrjeüksuse lahkumist Pärnut.

Tunneks huvi Pärnumaal Rannametsas 1941 toiminud lahingu kohta, eriti selle lõpu kohta Tahkuranna kiriku juures. Nimelt on mul soov minna kohti vaatama ja kui kellegil on huvitavaid kaarte koha kohta, on need ka teretulnud.

seal tahkurannas olen ma suviti päris tihti ja siis käin ikka ka metsades vahel ... kui jalutad tahkuranna kiriku juurest otse üle tee ja kõnnid mingi 300 meetrit max. siis näedki igasuguseid auke ja kraave, mida terve metsaalune täis on ... ja kirku poolt lähevad need kaevikud läti poole edasi - igasugused suured augud kuhu tankid sisse sõitsid jne.
ja kui näed selliseid paari aasta taguseid kaevamisjälgi siis olin see mina - ilma mingisuguse tehnikata (metalliotsijata) hakkasin lihtsalt uuristama, et ehk leian midagi aga ei leidnud
aga niisama on ka lahe jõlkuda seal - järad mustikaid ja kujutad vaimusilmas ette surevaid bolshevikke

Lahingust Tahkuranna kiriku juures
Tahkuranna kiriku juures toimus 8. juulil 1941 lahing Pärnu hävituspataljoni ja ühe Saksa eelüksuse vahel. Peale Rannametsa luidetel 5. kuni 8. juulini toimunud lahinguid hävituspataljoni, Punaarmee regulaarüksuse ning Häädemeeste, Orjõe ja Soometsa omakaitse meeste vahel, põletasid Keila ja Sindi hävituspataljonlased koos ühe venelaste tanketiga Rannametas külas maha 18 talu hooned, Rannametsa koolimaja, mitu Võiste küla elumaja ning Võiste kiriku. Samal ajal jõudis Võistesse Ikla poolt tulnud väike sakslaste eelsalk mootorratastel, kes lasid seal põlema venelaste tanketi. Hooneid põletanud hävituspataljonlased aga põgenesid Tahkuranna kiriku suunas, kus sakslased neile mootorratastel järele jõudsid. Seal toimunud lahingus sai enamus hävituspataljoni mehi (kokku 57 meest) surma. 6 või 7 meest võeti vangi ja vaid paaril õnnestus põgeneda. Sakslaste poolel kaotusi polnud.

Mingeid tankilahinguid seal kandis pole toimunud. Seal olevad kaevikud ja kraavid on pärit hilisemast ajast, kui punavägi seal õppusi pidas.

Pärnu võimalikeks kaitserajatisteks võivad olla ka Tallinna poolt üle silla kesklinna sisenedes kindlasti silma hakkavad Vee tn kahe suure maja tornid: http://www.parnufotod.ee/detail.html?op ... =3099&cat=

Vene fortifikatsiooniserveris on juttu, et sellised tornikesed olid mõeldud õhu- ja tsiviilkaitse vaatluspunktideks sõja korral: http://www.fortification.ru/forum/index ... &topic=342

Päris kindel ma küll ei ole, aga majad paistavad küll Stalini perioodil ehitet.

PriitP kirjutab: Pärnu võimalikeks kaitserajatisteks võivad olla ka Tallinna poolt üle silla kesklinna sisenedes kindlasti silma hakkavad Vee tn kahe suure maja tornid.

Pärnus Vee tänava hoonestus on pärit 1955-1965 aastatest. Ja kindlasti pole nende kahe maja tornid mõeldud militaarseks otstarbeks, vaid iseloomustavad pigem stalinismi aja ehituskultuuri. Selle linaosa hooned hävisid 1944. a. septembris, kui sakslased olid juba Pärnust lahkunud, inglaste pommirünnaku tagajärjel. Venelaste õhuvaatluspostid olid tavaliselt ajutised ehitised ja rajatud kõrgemate hoonete katustele.

Sakslased pidid siis hävituspataljonlastest tulejõu ja võitlusvaimu poolest kõvasti üle olema, kui viimastel sellised kaotused.
Pärnu suunas tungis peale sakslaste 217 jalaväediviis, mille koosseisus oli mootorratturikompanii (Kradschützen-Kompanie). Sellise kompanii standardkoosseisus oli 22.06.1941 178 meest, masinateks 46 külgvankriga mootorratast ja 11 tavalist mootorratast, relvastuseks 122 püssi, 42 püstolit, 2 raske- ja 9 kergekuulipildujat, 3 miinipildujat, 3 tankitõrjepüssi, 13 automaatrelva. Kui väike eelsalk, siis oli neist Tagarannas ainult osa.
http://www.orbat.com/site/ww2/drleo/011 ... n_1111.htm