Sakslased Saaremaal 1944
Re: Sakslased Saaremaal 1944
Mida tähendab viimasel pildil lipu kujutisega 218 tingmärk?
Huvitun maisest rasketehnikast.
Re: Sakslased Saaremaal 1944
See on 218 pataljoni või rügemendi staap.
Varuliin on looduses täiesti olemas aga pauku seal eriti tehtud ei ole. Ma kujutan ette et Lõpe teeristist läbimurdnud tankid panid ühe hooga üle varuliini läänepoolse otsa ja alles Laumardi juurde kupatati Lõupõllust kõik kättesaadavad mehed vastu.
Varuliin on looduses täiesti olemas aga pauku seal eriti tehtud ei ole. Ma kujutan ette et Lõpe teeristist läbimurdnud tankid panid ühe hooga üle varuliini läänepoolse otsa ja alles Laumardi juurde kupatati Lõupõllust kõik kättesaadavad mehed vastu.
-
- Moderaator
- Postitusi: 617
- Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
- Kontakt:
Re: Sakslased Saaremaal 1944
Kolmnurkne lipp peaks tähistama diviisi staapi, ruudukujuline rügemendi oma. Number aga tähistab siis vastava diviisi või rügemendi numbrit.plekkpea kirjutas:Mida tähendab viimasel pildil lipu kujutisega 218 tingmärk?
-
- Moderaator
- Postitusi: 617
- Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
- Kontakt:
Re: Sakslased Saaremaal 1944
Päris hea leht Sturmboot-idest. On ka tehnilisi andmeid ja mootoritest päris põhjalik info.
http://sturmboot-kommando.de/?page_id=184&page=4
http://sturmboot-kommando.de/?page_id=184&page=4
-
- Moderaator
- Postitusi: 617
- Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
- Kontakt:
Re: Sakslased Saaremaal 1944
Laupäeval käisin maal ja vestlesin kohalike meestega "militaarteemadel". Üks endine (pealesõjaaegne) Meedla küla poiss kääris kohe käised ja püksisääred üles ja näitas omi haavu. Ja tõsi - ainuüksi jäsemetel võis neid üles lugeda viis. Lugu oli siis järgmine. Kaarmal, surnuaia teeristi lähedal olid sakslastel suuremad laod olnud. Kui nad ära läksid, olid nad need õhkinud kolme suurema plahvatusega. Kohalike poiste jaoks oli aga seal kraami olnud külluses. Relvi küll vähe, ta mäletas et ainult ühe tankirusika ja mõned püstolid olid nad sealt tervelt saanud, aga muud kraami oli küll, alates sidevahenditest lõpetades toidumoona ja riietega. Aga mis oli vedelemas põhiliselt, see oli suurtükiväe ja õhutõrje moon. Sellega siis hakati eksperimente tegema. Mees ütles, et olid poistega toppinud ühe mahajäetud tuuliku jala sisse suuri mürske (küsimusele, et milline kaliiber - osutas ta plekist õllekannule ja ütles, et umbes sama mõõtu) ja siis need õhkinud. Ütles et tuulik tõusnud alguses õhku ja siis lennanud tükkideks laiali. Raudkividest tuuliku jala asemele jäänud vaid auk. Mürskude õhkimine aga tundunud liiga ohtlik ja vähehuvitav, siis hakanud nad koguma makarone ja koolis teistele poistele "ärima". Ta ütles, et ainuüksi tema käest konfiskeeriti hiljam 2,5 kartulikoti täit makarone. Pärast oli kokku loetud, et nad olid murdnud mürsud otsast ära 170-nel õhutõrjekahuri (vist 3,7cm) hülsil. Pauke tehti aga muidugi hästi palju ja erineva võimsusega. Poiste loll julgus oli aga üle mõistuse. Ühe paugu tegemise ajal sai üks poiss pihta. Kild viis kivide tagant plahvatuse vaatajal peast juuksepahmaka koos skalbinaha tükkidega. See aga poisse ei heidutanud. Poss vandus kodus, et torkis tundmatut leidu (mingit tongi) üksipäini ja see teinud talle viga. Hiljem juhtus aga tõsisem tööõnnetus, mis asjale ka punkti pani. Üks mürsk oli "töö käigus plahvatanud". Mees väitis et umbes õllepurgi jämedune. Üks poiss sai kohapeal surma ja teised kaks tõsiselt haavata. Nagu meenutati - et "Kui pauk käis, siis me Matsiga kohkusime nii, et panime automaatselt jooksu. Mul olid kõrvad täiesti kurdid ja kui proovisin Matsi hüüda, siis ta ka ei kuulnud ja muudkui jooksis. Nägin, et tal kõrvast tuli kõvasti verd. Siis tundsin, et minu jõud kaob ja enam joosta ei suuda. Nägin et ma olen ka üleni verine." Õnneks leiti poisid ja viidi haiglasse. Mati oli elulõpuni ühest kõrvast kurt ja raske peahaav tekitas hilisemaid probleeme kogu elu vältel. Siis oli ka vene sõjavägi kohale tulnud ja seda kraami sealt kokku kogunud. Aga maa seest oli seda sealt hiljem ikka veel leida olnud.
Laod asusid Kaarma surnuaia teeristis - teeristist mööda vana (mahajäetud, kaardil punktiiriga tähistatud) Meedla teed paarsada meetrit metsa sees.
Vana kaardi järgi otsustades peab tegu olema 218.-nenda diviisi ladudega, mis rajati kaitseliini "Fuchs" kaitsmise perspektiivi silmas pidades. Tõsisemat kaitset seal aga organiseerida ei õnnestunud ja evakueerida neid ka ei jõutud. Nii siis see sinna maha ka jäeti.
Laod asusid Kaarma surnuaia teeristis - teeristist mööda vana (mahajäetud, kaardil punktiiriga tähistatud) Meedla teed paarsada meetrit metsa sees.
Vana kaardi järgi otsustades peab tegu olema 218.-nenda diviisi ladudega, mis rajati kaitseliini "Fuchs" kaitsmise perspektiivi silmas pidades. Tõsisemat kaitset seal aga organiseerida ei õnnestunud ja evakueerida neid ka ei jõutud. Nii siis see sinna maha ka jäeti.
- Manused
-
- 29l1h6h.jpg (126.27 KiB) Vaadatud 11352 korda
-
- Õhitud sakslaste moonaladu.JPG (54.28 KiB) Vaadatud 11352 korda
Re: Sakslased Saaremaal 1944
Meenutab Sulev Mets(Meie Maa 19okt 2009):
"Ja siis korraga lahvatas Tiirimetsa küla heinamaade taga või veelgi kaugemal,umbes Tehumardi kandis taevas valgeks.Käsirelvade tuli läks nii tihedaks nagu võtnuks tuld kuivanud kadakapõõsas.Kohe hakkasid kaasa rääkima ka raskerelvad.Sakslane uuris binokliga ja andis ka mulle vaadata,aga ega kottpimedas öös peale lahingulõõmas taeva midagi näha olnud.Minu mäletamist mööda oli tegemist kahe lahinguga paari-kolme tunni jooksul.Siis lõppes kõik sama järsku nagu oli alanud.Sakslased meie juures jäid täielikus lahingukorras ootele,sest midagi samasugust võis öö jooksul ka siin juhtuda."
"Võin liialdamata öelda,et pilt,mis mulle Tehumardi rannalagedal avanes,on minu elu kõige jubedam.Ehkki matmiskomando oli juba varahommikust peale oma tööd teinud,vedeles kahel pool maanteed veel sadu mõlemas mundris mehi läbisegi.Sakslasi isegi rasketest sõjamasinatest laiaks litsutuna otse maanteeporis.Laipadest nähtus,et käsikähmlus oli olnud kohutav.Käiku olid lastud püssipärad,täägid ja sõdurilabidad.Mere poole teed oli kaevatud suur kraav,kuhu tassiti palatka peal vene mundris mehi.Sakslastega käidi ümber karmimalt.Neile löödi raudkonks külge ja lohistati tankitõrjekraavi.Minu lootus leida nii suure hulga langenute juures vähemalt ühed korralikult rautatud saksa saapad,jooksis tühja.Ühegi sakslase jalas saapaid polnud.Oli ainult neil,kel üks jalg alles.Nii põhjalikult olid laibarüüstajad juba esimesel päeval oma tööd teinud,tänu millele mina sellest patust puhtaks jäin."
"Ja siis korraga lahvatas Tiirimetsa küla heinamaade taga või veelgi kaugemal,umbes Tehumardi kandis taevas valgeks.Käsirelvade tuli läks nii tihedaks nagu võtnuks tuld kuivanud kadakapõõsas.Kohe hakkasid kaasa rääkima ka raskerelvad.Sakslane uuris binokliga ja andis ka mulle vaadata,aga ega kottpimedas öös peale lahingulõõmas taeva midagi näha olnud.Minu mäletamist mööda oli tegemist kahe lahinguga paari-kolme tunni jooksul.Siis lõppes kõik sama järsku nagu oli alanud.Sakslased meie juures jäid täielikus lahingukorras ootele,sest midagi samasugust võis öö jooksul ka siin juhtuda."
"Võin liialdamata öelda,et pilt,mis mulle Tehumardi rannalagedal avanes,on minu elu kõige jubedam.Ehkki matmiskomando oli juba varahommikust peale oma tööd teinud,vedeles kahel pool maanteed veel sadu mõlemas mundris mehi läbisegi.Sakslasi isegi rasketest sõjamasinatest laiaks litsutuna otse maanteeporis.Laipadest nähtus,et käsikähmlus oli olnud kohutav.Käiku olid lastud püssipärad,täägid ja sõdurilabidad.Mere poole teed oli kaevatud suur kraav,kuhu tassiti palatka peal vene mundris mehi.Sakslastega käidi ümber karmimalt.Neile löödi raudkonks külge ja lohistati tankitõrjekraavi.Minu lootus leida nii suure hulga langenute juures vähemalt ühed korralikult rautatud saksa saapad,jooksis tühja.Ühegi sakslase jalas saapaid polnud.Oli ainult neil,kel üks jalg alles.Nii põhjalikult olid laibarüüstajad juba esimesel päeval oma tööd teinud,tänu millele mina sellest patust puhtaks jäin."
Re: Sakslased Saaremaal 1944
Veider, öösel vaatab Sulev koos sakslasega lahingut ja hommikul on juba punasel poolel saapaid jahtimas. Tehumardi lahingu ajal oli kaitseliin Salme jõel, Sulev pidi siis hommikul üle jõe kalpsama
Aga Kaarma kandist meenub lugu kus tee äärest võsa lõigates ja seda põletades tehti kogemata lõke kahe tsingi peale mis seejärel olid tükk aega särisenud. Võibolla sellesama lao kraam mille keegi oli enda jaoks täosse pannud?
Aga Kaarma kandist meenub lugu kus tee äärest võsa lõigates ja seda põletades tehti kogemata lõke kahe tsingi peale mis seejärel olid tükk aega särisenud. Võibolla sellesama lao kraam mille keegi oli enda jaoks täosse pannud?
Re: Sakslased Saaremaal 1944
Pisike Sulev elas kusagil Lõmala kandis:
"Hommikul oli ilm ilus,päikseline ja vaikne.Ning ei ühtegi sõdurit,ei enam sakslasi ega veel venelasi.Näis,et olime kahe rindejoone vahel,eikellegimaal.Tõmba või sinimustvalge vardasse.Kõndisin koos naabripoisi Toombu Heinoga uudishimust aetuna Lõmala külani välja,kuni ühe mahalastud meheni mõisa tänavas.Tegemist oli meie küla kurttummaga,kes arvatavasti sakslaste hoiatust kuulmata õhtupimeduses edasi tuli."
Samal ajal jõudsid sinna korpusepoisid,kellelt kuuldi,et rinne on nihkunud üle Salme jõe edasi ning Sulevi tädi soovis oma Salme kodu vaatama minna.Üle jõe neid ei lastud,saapaid ka ei saanud,mõttetu käik .
"Hommikul oli ilm ilus,päikseline ja vaikne.Ning ei ühtegi sõdurit,ei enam sakslasi ega veel venelasi.Näis,et olime kahe rindejoone vahel,eikellegimaal.Tõmba või sinimustvalge vardasse.Kõndisin koos naabripoisi Toombu Heinoga uudishimust aetuna Lõmala külani välja,kuni ühe mahalastud meheni mõisa tänavas.Tegemist oli meie küla kurttummaga,kes arvatavasti sakslaste hoiatust kuulmata õhtupimeduses edasi tuli."
Samal ajal jõudsid sinna korpusepoisid,kellelt kuuldi,et rinne on nihkunud üle Salme jõe edasi ning Sulevi tädi soovis oma Salme kodu vaatama minna.Üle jõe neid ei lastud,saapaid ka ei saanud,mõttetu käik .
Re: Sakslased Saaremaal 1944
Huvitav kuhu need mitusada paari saapaid öösel või varahommikul kadusid, kas tõesti korpusemehed vahetasid oma käimade vastu välja? Või ei pidanud kohalikud paljuks ennast jalavarjudega varustada kuigi tundub kahtlane et tsiviilelanikel lubati mööda värsket lahingupaika ringi kooserdada.
Igatahes on soomusetegemine huvitav teema, liikurite küljest kadusid rattad vist sekunditega
Igatahes on soomusetegemine huvitav teema, liikurite küljest kadusid rattad vist sekunditega
Re: Sakslased Saaremaal 1944
Korpusepoistel võis tõesti saapaid vaja minna:"Habetunud näod,luitunud,siit-sealt otsekui kõrvetada saanud sinelid,peenikeste säärepindedes jalgade otsas tanksaapakolakad,mille katkisest otsast vaatas välja võidunud jalarätt.."
Sulev Mets on muuseas kirjutanud ka kuradima hea artikli Tiirimetsa koolimajas tegutsenud korpusepoiste laatsaretist ning Vananõmme kalmistust,kuhu laatsas surnuid hobusekoormas ihualasti läbi küla veeti ja ühishauda pilluti.Seal lõpetas oma kuulsusrikka elutee ka NLiidu kangelane Dejev.
Sulev Mets on muuseas kirjutanud ka kuradima hea artikli Tiirimetsa koolimajas tegutsenud korpusepoiste laatsaretist ning Vananõmme kalmistust,kuhu laatsas surnuid hobusekoormas ihualasti läbi küla veeti ja ühishauda pilluti.Seal lõpetas oma kuulsusrikka elutee ka NLiidu kangelane Dejev.
Re: Sakslased Saaremaal 1944
Paar ilusat pilti Saaremaalt ja selle lähistelt:
http://vif2ne.ru/nvi/forum/0/co/157276.htm
Ühe kopeerisin ka foorumile:
http://vif2ne.ru/nvi/forum/0/co/157276.htm
Ühe kopeerisin ka foorumile:
Re: Sakslased Saaremaal 1944
Oi kurat, need on küll head!
- desert eagle
- Liige
- Postitusi: 1086
- Liitunud: 02 Nov, 2005 16:56
- Asukoht: tartu
- Kontakt:
Re: Sakslased Saaremaal 1944
Kus kohas Saaremaal see pilt tehtud on?
Re: Sakslased Saaremaal 1944
Eks ikka Sõrve säärel...desert eagle kirjutas:Kus kohas Saaremaal see pilt tehtud on?
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist