Selline raamat sattus näppu. Tundub, et algallikana on selle lõigu puhul kasutatud R. Lumi "30 aastat Eesti partisanibrigaadide lahinguretkedest" Kalender 1974, Tallinn 1973., aga kontrollida praegu ei saa.
Autorid on sellesse raamatusse torganud läbisegi mõlema sõdiva poole kirjeldusi, vahepeal ei saa nagu aru, keda parasjagu vaenlaseks tembeldatakse. Nii et lugeda ettevaatlikult
Mustvee : Väino Pommer, Kersti Kuuse.
Ilm. andmed [Mustvee] : 1993 ([Tartu] : Greif)
lk. 55-56
12. märtsil1944. aastal tuli üle Peipsi järve Mustvee lähedal Omedu külas maale Eesti III partisanibrigaad umbes 400 mehega. Nad ületasid Peipsit kolm päeva. Neil õnnestus sakslastest mööduda ja metsa minna, kuna sakslased pidaisd marketenderipäeva ja olid purjus. Sakslastel olid kuulipildujad välja rihitud nii, et mõne sekundi jooksul võiks järve kalda risttule alla võtta.
Esimese peatuse tegid partisanid mõnisada meetrit paigast, kus Tiheda-Ruskavere maantee ületab Kullavere jõe. Oli ju vaja puhata ja anda luurele võimalus välja selgitada olukord ümbruskonnas.
Aga just mööda sedasama Tiheda-Ruskavere maanteed hakkasid sakslased partisanide jälgedele koondama oma vägesid. Juba enne lõunat jõudsid kohale Saksa julgestuspataljon, 3. Eesti piirikaitserügement, Kasepää ja Mustvee omakaitseüksused. Brigaad liikus edasi soodsamale positsioonile Murru metsa, kus võeti sisse ringkaitse.
Õhtu eel jõudsid sakslased partisanidele järele. Esimestel minutitel kaotas sakslane oma juhtkonna. Ellujäänud sakslased jooksid metsa laiali ja jõudsid Mustveesse alles järgmisel päeval. Mustvee ümbruses tekkis paanika. Kardeti, et partisanid,kes asusid Mustveest kõigest 8-9 km kaugusel, tungivad linna ja võtavad selle oma valdusse. Osa partisane läks tuldud teed ärandatud hobustega mööda Omedu jõge, mõned aga andsid end vangi.
Kogu öö ja 13. märtsi hommikutundidel koondas sakslane partisanide liikumise teele mitmesuguseid regulaar- ja julgestusvägesid, kelle käsutuses olid soomusmasinad, suurtükke ja lennukeid. Mobiliseeriti Tartu-, Viru- ja Järvamaa omakaitse. Jalavägede transportimiseks aeti küüti kogu ümbruskonna talumehed. Sakslased koondasid kõik oma jõud Tormast põhja poole suunduvatele teedele ja radadele ning Virumaa piirile.
Brigaadikomandör aga alahindas vaenlase jõudu ja kavalust ning jäi lootma üksnes partisanide vaprusele. See maksis valusalt kätte.
Järgnevas lahingus Lilastvere-Ulvi maantee ületamisel Kangru küla juures kandis partisanibrigaad väga raskeid kaotusi. Edaspidi jätkasid partisanid võitlust ilma keskse juhtimiseta. Nii liikus põhja suunas umbes 100-meheline partisanisalk.
Partisanid olid mitu päeva sunnitud manööverdama Imukvere-Luusiku-Poomi kolmnurgas, suutmata end lahti rebida vaenlasest, kelle käsutuses oli rohkesti liiklusvahendeid. Seetõttu tuli partisanidel kolmnurgast välja tungida mitmes grupis. Umbes 30-meheline grupp liikus läände, Endla järve metsade ja soode suunas, teine, 40-meheline grupp aga pöördus edelasse Luusiku sohu.
Kuid ka nendes paikades ei õnnestunud partisanidel võita puhkeaega. Kõigis külades seisid vaenlase üksused ning kõikjal varitsesid omakaitselaste salgad. Lisaks pidasid alaliselt Sadala ja Käru vahelisel maantel valvet tankid. Partisanid olid sunnitud pidama neile pealsunnitud lahinguid Pedja jõe kaldal, Kuremaa ja Veia piirkonnas.
Logi sisse
Registreeru
KKK
Otsi
Kasutajad
