Jak-3 ja Pokrõškin

Eestlased ning eestlastest koosnevad üksused, relvad, lahingud, varustus, autasud jne jne...
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Jak-3 ja Pokrõškin

Postitus Postitas Kapten Trumm »

2. Eelneva häirega enne rünnaku algust õhku tõstetud lennuväeosa? Selline asi oli haruldus. Kui üldse mõni selline oli. Esimene rünnak oli enamusele lennuväljadest ootamatu, ning vastutegevust sellele sisuliselt ei toimunud.
Me oleme juba sellest rääkinud. Käsk tõsta häirekorras sh lennuväeosad jalule tuli Moskvast sõjaväeringkondadesse umbes kell 01.00 paiku ja häired lennuväepolkudes anti 02.00-03.00 vahemikus.
Solonini raamatu viimane osa on täis hulgaliselt meenutusi, et mingegi "magavaid lennuvälju" enam polnud.
Sõda ei puhkenud ootamatult, on sellest nii raske aru saada?
Käsud lennukite maskeerimiseks, keelud kasutada sirgeid ridu jne olid tulnud juba mõned päevad varem, 19-20. juunil.
Tõsi, tähtajad polnud neil enne 22. juunit. Mis ei tähenda, et tegevus ei käinud.
Sõja lähenemisest sai tol hetkel juba iga vormikandja aru.
Lk 171-175 on need käsud ja meenutused nimetatud.
Ei olnud ootamatu.
Loomulikult esines pardakki ja tükati saidki lennuväeosad raskelt kahjustada - kuid see polnud valdav.
Lühidalt - N Liidu sõjavägi kaotas juba esimesel päeval initsiatiivi. Side toimis küll ainult osaliselt, aga päris katastroofi veel ei olnud. Lennuväljad toimisid ka osaliselt. Mõned olid rohkem kannatada saanud, teised vähem. Osa üldse rünnaku alt välja jäänud. Aga loo moraal oli see, et lennuvägi tegeles ainult iseenda sisemiste asjadega, maaväe kasuks lende praktiliselt ei sooritatud (kui võrrelda olemasolevate lennukite arvu sooritatud lahinglendude arvuga) ning vastase maavägede tegutsemist need üksikud lennud ei mõjutanud absoluutselt.
Seda ma olengi ju rääkinud - teadus, kuidas operatsioonid lõpeksid soovitud tulemusega, nimetataksegi operatiivkunst. Et lennukid ei toeta maaväge (mistõttu see paanikas põgeneb) ja tiirutavad oma lennuvälja kaitsel (isegi huvitumata naabritest) on selge operatiivkunsti (õigemini selle puudumise probleem). Et hävitajad ei kata kaugpommituslennuväe lennukeid (kes saadeti "tanke peatama") ja sakslased tulistavad neid massiliselt alla - on samuti operatiivne probleem.

Taktika - teadus sellest, et kontakt või lahing lõpeks soovitud tulemusega
Operatiivkunst - teadus sellest, et operatsioon (mis tollal olid juba joint ehk väeliikide ühised) lõpeks soovitud tulemusega
Strateegia - teadus sellest, et sõda lõpeks soovitud tulemusega.

See, et valvelüli tõuseks õigel ajal õhku ja takistaks vastast ning lennukid on maskeeritud - on taktikaline probleem. See, et hävitajad tegelevad tont teab millega, samal ajal sakslased ründavad segamatult maaväe kolonne, on operatiivne probleem. Ka organiseerimatu eemaldumine (mis toimub eri relva- ja väeliikide koostöös) on samuti operatiivne probleem. See, et esimese rünnakuga lõpevad lennukid otsa ja neid pole enam kuskilt võtta - strateegiline probleem.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Illike
Liige
Postitusi: 814
Liitunud: 15 Jaan, 2013 9:51
Kontakt:

Re: Jak-3 ja Pokrõškin

Postitus Postitas Illike »

Kapten Trumm kirjutas:
Illike kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:...Teemapealkirja kangelast võib aga raamatu "Sõjataevas" ühel fotol (raamatus on ka mõned kirjeldused sellest) rindel maaväe juhtimispunktis oma üksuse tegevust kamandamas, mikrofon käes.
~
Kas me räägime siin aastast 1941 või aastast 1944? Niipalju võiks ikka mäletada, et 1941 aastal ei olnud Pokrõškin polgu (diviisi)komandör. Milleks udutada ja sisse tuua täiesti teemaväliseid näiteid? Tunnista ausalt, et argumendid otsas ja Solonin on kirjutanud oma nägemuse asjast.
Milleks niisama möliseda....?
Mitte keegi ei keelanud tollasel polgukomandöril (ja paljudel veel) 1941 juunis seada sisse oma juhtimispunkt maaväe polgu juures, tõmmata sealt telefonikaabel oma lennuväljale (või luua raadioside) ja kamandada sealt hävitajaid maaväe kaitseks (ka siis, kui lennukitel raadiot pole, on see võimalik, lihtsalt pole nii mugav ja kiire).
Täiesti teemakohane.
Jääme ikka viisakuse piiridesse. Ei ole hea toon halvustada teiste kõnepruuki. Ei ole.
Mis Sa ise arvad miks ei kasutanud toonane polgu(diviisi)komandör seda ettenihutatud komandopunkti? Sellele oled Sa ise ju samuti vastanud (või on igale persoonile omad vastused), kõik sõitsid polutorkadel tagalasse.
Pealegi kuidas Sa kujutad ette, et juhtimispunkt juhib lennukeib lipukeste abil? Lennukitel ju puudusid raadiod.
OK. Helistab lennuväljale, et siin põõsaste vahel on pataljon ja lennake siia. Arvad, et kohe on teada kus see põõsas on ja vaenlas lennukid ootavad millal saabuvad tiivulised kotkad?
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Jak-3 ja Pokrõškin

Postitus Postitas toomas tyrk »

Kapten Trumm kirjutas: Me oleme juba sellest rääkinud. Käsk tõsta häirekorras sh lennuväeosad jalule tuli Moskvast sõjaväeringkondadesse umbes kell 01.00 paiku ja häired lennuväepolkudes anti 02.00-03.00 vahemikus.
Solonini raamatu viimane osa on täis hulgaliselt meenutusi, et mingegi "magavaid lennuvälju" enam polnud.
Sõda ei puhkenud ootamatult, on sellest nii raske aru saada?
Käsud lennukite maskeerimiseks, keelud kasutada sirgeid ridu jne olid tulnud juba mõned päevad varem, 19-20. juunil.
Tõsi, tähtajad polnud neil enne 22. juunit. Mis ei tähenda, et tegevus ei käinud.
Sõja lähenemisest sai tol hetkel juba iga vormikandja aru.
Lk 171-175 on need käsud ja meenutused nimetatud.
Ei olnud ootamatu.
Sinu probleem on lihtsalt selles, et sa polegi midagi muud lugenud peale Solonini. Ning usud kinnisilmi, mida Solonin kirjutab.

Viitasin 22. juuni artiklile Aviacija i Vremjas? Viitasin.

Oled sa lugenud? Ei ole.

Ja tuled mulle rääkima, kuidas kõik olid maskeerunud ja kell kaks öösel tõsteti juba lennukid lennuväljadelt õhku.

Veelkord
1. valdavalt olid lennuväljad ja lennukid maskeerimata. Vaid vähesed väeosad olid asunud seda käskkirja täitma.
2. mingit reaalset hoiatust väeosad ei saanud. See käsk lihtsalt ei jõudnud kõigi väeosadeni. Ja kuhu jõudis - ka seal ei tõstetud lennukeid lendu, vaid äärmisel juhul laeti relvad ära ning tangiti lennukeid. Aga näiteks Läänerinde juhtkond läks täies koosseisus kohtu alla nende 21. juuni käskude väeosadesse edastamata jätmise eest. Ning nii mõnigi mees lasti selle eest maha.

Mis puutub sinu arusaama operatiivkunsti - N Liidu selle aja määrustiku järgi ei pidanudki hävituslennukid pommituslennukeid alati saatma. Sama ekslik seisukoht - pommituslennukid pääsevad alati läbi - valitses ka mitmes teises lennuväes sel ajal. Ja mis puutub kaugpommituslennuväge, siis kogu kaugpommituslennuväes oli ainult paar polku hävituslennukeid, mis üldse oleks olnud võimelised neid saatma. Pididki ise hakkama saama...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Jak-3 ja Pokrõškin

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Paluksin seda viidet uuesti - ei suuda seda otsinguga miskipärast leida.
Mis puutub sinu arusaama operatiivkunsti - N Liidu selle aja määrustiku järgi ei pidanudki hävituslennukid pommituslennukeid alati saatma. Sama ekslik seisukoht - pommituslennukid pääsevad alati läbi - valitses ka mitmes teises lennuväes sel ajal. Ja mis puutub kaugpommituslennuväge, siis kogu kaugpommituslennuväes oli ainult paar polku hävituslennukeid, mis üldse oleks olnud võimelised neid saatma. Pididki ise hakkama saama...
Kaugpommituslennukite väikeste gruppidena katteta madalal kõrgusel lendamine rindetsoonis päise päeva ajal ei kuulunud kindlasti heakskiidetud taktika hulka. Ei NSVLs- ega mujal. Lihtsalt muud võimalust polnud. Kui sa oled ehk midagi Endel Puusepast kuulnud, siis üldiselt lendas ta välja õhtuti, kui pimenema hakkas. Ainus eksperiment vist Tuula pommitamisega lõppes lennukitele suurte kahjustustega ning see jama lõpetati.

Hävitajad ei pea kaugpommituslennuväes olema. Kui kaugpommituslennuväge kasutatakse rindepiirkonnas, siis organiseeritakse hävituslennuväe üksuste kate operatsiooni ajaks- jällegi operatiivne probleem. Mustangid ja Thunderboltid, mis saatsid ameeriklaste raskepommitajaid Euroopa kohal, ei kuulunud ka kauglennuväe üksuste koosseisu. Tüüpselt oli tegu kaugpommituslennuväe koondisele ajutiselt (operatiiv)allutatud hävituslennukite üksusega, mis järgmisel päeval ründas võib-olla maismaasihtmärke rindel. Liitlaste katsed lennata päeval kaugpommitajatega ilma kattehävitajateta lõppesid üldiselt kurvalt, nad lendasid edaspidi kas pimedas või päevasel ajal tugeva hävitajate eskordi saatel.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Jak-3 ja Pokrõškin

Postitus Postitas toomas tyrk »

viide kirjutas:Võtsin kätte ning guugeldasin otsingusõnaga Авиация и Время ja leidsin päris mitu kohta, kust selle numbreid allatõmbamiseks pakutakse. Ei hakka neid siinkohal reklaamima, kuna pole kindel, kui legaalsed need pakkumised on ning kauaks ajakirjad allatõmmatavaks jäävad. Aga ise sikutasin need kolm 1996. a. numbrit ära, kus see artikkel sees oli.
Selline vihje siis vastavate ajakirjanumbrite hankimiseks.

Selleks, et kaugpommituslennukeid saata, on vaja hävituslennukeid, mis oleks piisava tegevusraadiusega. Mis jama seal oligi selle 1000 km lahingulise lennuulatuse nõudmisega uute hävituslennukite ehitamisel? Millal see esitati ning millal ellu hakati viima?

Seepärast ei seatudki tavalistele hävituslennuväe polkudele ülesandeks kaugtegevuspolkude saatmist ega katmist. Pidid ikka ise hakkama saama. Pealegi - isegi 1000 km lahingulise lennukauguse puhul oleks see saatmine neil ikka võimatu olnud, kuna kaugtegevuslennuväel olid need sihtmärgid enamasti veel kaugemal.

See, et kaugtegevuslennukid pandi lähedasi sihtmärke ning päevasel ajal pommitama - see toimus ikka juba siis, kui päevased pommituslennukid olid juba "ära kulutatud". Ning hävituslennukeid polnud ka enam jalaga segada. Ja - kuna määrustikus oli sel ajal pommituslennukite omaette kasutamine igati koššer tegevus - pole ka mingit imet, et neil seda teha kästi...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Jak-3 ja Pokrõškin

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Selleks, et kaugpommituslennukeid saata, on vaja hävituslennukeid, mis oleks piisava tegevusraadiusega. Mis jama seal oligi selle 1000 km lahingulise lennuulatuse nõudmisega uute hävituslennukite ehitamisel? Millal see esitati ning millal ellu hakati viima?
See jutt on ainetu.
Jutt on kaugpommituslennuväe kasutamisest pealetungivate saksa vägede peatamiseks, kus lööke anti kauglennuväe lennukitega juba rindest läbi murdnud, rindepiirkonnas või vastase tagalas (st rinde läheduses) asuvate saksa mehhaniseeritud kolonnide pihta, tuntud kui kaugpommituslennuväe operatsioon Läänerindel. Seal pole mingeid 1000 km lennukaugusega hävitajaid tarvis.
Seal toimus kaugpommitajate tegevus rinde lähedal, kuid enamasti puudus rinde õhujõudude hävitajate eskort, mistõttu sakslased said segamatult pommitajaid alla tulistada.
Kui meenutada Puusepa memuaare, siis oli taoline pardakk ka mujal, nt augusti alguses kuskil Luuga kandis, kus I-16 hävitajad öeldi ründavat oma Pe-8'd (ilmselt seetõttu, et hävituslendurid ei teadnudki, et selline lennuk NSVL-s olemas oli).

Ühesõnaga, Läänerinde KPL operatsiooni puhul on kaugtegevusega hävitajate puudus niisama nutulaul.

See ära kulutamise jutt jääb ka segaseks, lahingulendude arvust 1941 ja edasistel aastatel on samuti juttu küllalt olnud. Lahingulendude arv 1941 ei ole kuidagi iseloomulik hävitatud lennuväele (kuid pole ka iseloomulik väga efektiivsele lennuväele).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Jak-3 ja Pokrõškin

Postitus Postitas Kapten Trumm »

http://www.rulit.me/books/1941-vojna-v- ... 724-9.html

Mis sa sellest referaadist loed, antud isik (D. Hazanov) on kirjutanud sellest terve nutulauluga raamatu nimega "Sõda õhus 1941. Kibedad õppetunnid".
Link lisatud.

See on ajalooliselt kvaliteedilt umbes analoogsel tasemel Soloniniga, st viideteta tekstis, juturaamatu stiilis.
Kvaliteedist sain aimu, kui jõudsin vana hea tõdemuseni sissejuhatuses:
Из 57 «приграничных» истребительных полков в 21 поставили новую материальную часть, но освоить современные самолеты успели лишь десятки командиров и летчиков
Ühesõnaga, pole veenev.

Vassimine jätkub:
http://coollib.net/b/335047/read#t10

Ilmselt sama tabel on ka raamatus. Saksa lennukite arv selgelt suuremaks paisutatud.
Viimati muutis Kapten Trumm, 10 Aug, 2017 9:18, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Jak-3 ja Pokrõškin

Postitus Postitas toomas tyrk »

Erinevalt Soloninist on aga Hazanov inimene, kes käib ka ise arhiividest materjale korjamas. Ning kirjutab ikka sisulist ajalugu.

Mis aga ärakulutamisse puutub, siis tasub ainult vaadata julmadele nr näkku.

9K+ oli N Liidu lennuvägi pikki kogu N Liidu läänepiiri. Põhja-Jäämerest kuni Musta mereni. 22. juunil ei puhkenud õhusõda sugugi mitte kogu selle piiri ulatuses. Midagi seal põhjas ju toimus küll. aga reaalne sõjategevus toimus Läänemere lõunaotsast Musta mereni. Sinna lõiku oli koondatud kusagil 6K+ lennukeid.

Kui N Liidu lennuväe juhtkond pärast kahte õhusõja päeva oma lennukeid kokku hakkas lugema, siis oli neil kaduma läinud ca 4K lennukeid. Siis muidugi hakati tooma üle ka nendest lõikudest lennuväge rindele, kus seni otsest sõjategevust ei olnud toimunud (Eestis baseerunud lennuüksused kadusid siit kusagil esimese sõjanädala jooksul), aga ikkagi - suur osa rindelennuväest seal tegevas lõigus oli kahe esimese sõjapäevaga kaotatud. Ehk siis ärakulutatud.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Jak-3 ja Pokrõškin

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Saksa lennuväe arvukusele on suht lõdvalt üle 1000 juurde kirjutatud (tegelik arv ca 2300).

Milest sa järeldad, et Solonin arhiivis ei käi?
9K+ oli N Liidu lennuvägi pikki kogu N Liidu läänepiiri. Põhja-Jäämerest kuni Musta mereni. 22. juunil ei puhkenud õhusõda sugugi mitte kogu selle piiri ulatuses. Midagi seal põhjas ju toimus küll. aga reaalne sõjategevus toimus Läänemere lõunaotsast Musta mereni. Sinna lõiku oli koondatud kusagil 6K+ lennukeid.
Sellised andmed saadakse metoodiliselt kuidas?
Otsitakse arhiivist üles üksuste ettekanded ja lahingupäevikud ja vaadatakse, mis kirjas. Nende andmete õigsus sõltub kirjutaja aususest.
Seejärel võrreldakse sakslaste ettekannetega (kus on tavaline 3-kordne overclaim).
Loomulikult komandörid, kes ei saanud asjaga hakkama ei hakanud eksponeerima oma saamatust (eriti kui sakslaste kiire edasitungi tingimustes polnud neid lennukeid võimalik üle lugemas käia) ja sakslased panid kirja kõik (hävitav pool hindab tavaliselt oma võite 2-4 korda üle).
Viimati muutis Kapten Trumm, 10 Aug, 2017 9:27, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Jak-3 ja Pokrõškin

Postitus Postitas toomas tyrk »

Sest Solonin on seda ka ise kinnitanud.

Ja see 1000, mis "lõdvalt juurde on kirjutatud" ongi liitlaste lennuvägi. Sellest oli muuseas juttu samas teemas üsna alguses. Jõudude vahekord kogu rindel Põhja-Jäämerest kuni Musta mereni oli enamvähem 1:3. Kusjuures sisse on arvestatud juba ka Soome lennuvägi ning ka need N Liidu lennuväeosad, mis asusid Leningradi sõjaväeringkonnas, jne...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Jak-3 ja Pokrõškin

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Soomlaste lennuvägi küll kuidagi 22. juuni sündmustes ei osalenud. Kas teised liitlased osalesid? Vähemalt signaale Itaalia või Rumeenia hävitajatest 22. juunil nagu eriti pole.
Soome sekkus sõtta peale 25. juunil NSVL poolt korraldatud õhurünnakuid, vist 26. juunil ehk 4 päeva hiljem.

Muideks, irooniliselt - ootamatu rünnaku Soome lennuväljadele 25. juunil korrals NSVL ise, selle käigus loeti hävitatuks maapinnal vaid 1 lennuk (irooniliselt trofee SB kuskil Helsinki piirkonnas). Loomulikult soomlased reageerisid ja tulistasid natuke rohkem ründajaid alla kui nad ise kaotasid. Mis iseenesest kinnitab tõsiasja, et WWII perioodil oli lennuväljade ründamine madala efektiivsusega tegevus, kus ründaja võib ise kaotada päris palju.

Seda tegelikult kinnitas ka sõda Idarindel, kus sakslastel õnnestus 1942-1945 maapinnal hävitada ca 700 NSVL lennukit (keskmiselt 200 lennukit aastas).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Jak-3 ja Pokrõškin

Postitus Postitas toomas tyrk »

Sa vist üldse ei loe, mis eespool on kirjutatud? Silmad kinni ja oma laul lahti.

Kas Eestis asunud lennuväeosad osalesid kuidagi 22. juuni sündmustes? Muud Leningradi sõjaväeringkonna omad?

Ja Saksamaa esimesed rünnakud olid nii edukad just seetõttu, et neil õnnestus see taktikaline üllatus. Kui vene-saksa sõda juba kolm päeva käis, siis Soome lennuvägi oli juba ammu oma alalised baseerumiskohad maha jätnud ning õhukaitse hoiatusvõrgu täies mahus käima tõmmanud. Sestap ei õnnestud ka neid üllatada...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Jak-3 ja Pokrõškin

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tegevrinnetel olevaid lennukeid oli NSVL-l piisavalt ka ilma Eestis olevateta. Lennukite arv ja see, mis kaotati 22.juuni hommikul, polnud lüüasaamise põhjus. Lisaks oli NSVL-s veel nii 3000 lennukit (mis oli rohkem kui sakslastel rindel kokku) sisemaistes sõjaväeringkondades. Loomulikult pidi Saksamaa panema mängu enamvähem kõik - ka Läänerindel 1940. a mais tehti kõik lennuväebaasid tühjaks (Saksamaale jäi ca 30 hävitajat õhukaitsesse). NSVL-s sellist puudust polnud.

Lüüsaamise põhjus oli selles, et Punaarmee ei saanud sõdimisega hakkama, siin oli erinevaid - peamiselt operatiivseid ja moraalsed, kuid ei sõjatehnika hulk ega selle kvaliteet polnud lüüsaamise põhjus. On seda tõsiasja nii raske mõista? Analoogselt olid sõja alguses tohutud maaväetehnika kaotused, millest sakslased hävitasid väikse osa. Enamik jäeti lihtsalt maha.

Seda aga, et vapper Punaarmee pani hulka väiksema ja tehniliselt mitte eriti parema Wehrmachti eest päkka (või kui ei pannud, sai tappa), "suurde vene hinge" ei mahu. Sestap pole vene ametlik ajalookäsitlus seda kurba tõsiasja tänini omaks võtnud ja igasugu rohkearvulised jõupingutused ja ressurssid on suunatud endiselt pooltõdede kultiveerimisele, kuidas 2300 saksa lennukit 9900 nõukogude oma sedas maapinna ootamatult rappisid, et need rohkem sõda pidada ei suutnud. Täpselt analoogne (suur) ülekaal oli ju ka tankides, suurtükiväes ja paljudes asjades veel. Sakslased oskasid lihtsalt paremini sõda pidada ja nullisid sellega arvulise ülekaalu, kuid imevõimeid (4000 lennukit nädalaga hävitada jne) polnud ka neil.

Seepärast ka närimine Solonini kallal, et ta julges kõigutada Olümpose lõplikku tõde.
Venemaal aga - kui majandusteemades räägitakse hirmsasti, mis probleemid Putini Venemaal on, siis ajaloos miskipärast see "ununeb" - mis te arvate, et ametlikel ajaloo instituutidel on seal vaba voli ajada eetrisse seda, mida tahad?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Jak-3 ja Pokrõškin

Postitus Postitas toomas tyrk »

No loe veelkord. 4K kaotused kahe päeva jooksul oli N Liidu õhujõudude oma revisjoni tulemus. Loeti kokku, palju on lennukeid teise päeva õhtuks alles jäänud. kuna kõigi kaotuste kohta info puudus, siis kontolliti, kui paljude lennukite kohta info on. Et saab kasutada ning järgmisel päeval välja käia.

Õudsalt raske aru saada?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Jak-3 ja Pokrõškin

Postitus Postitas Kapten Trumm »

See arv 4000 võib isegi õige (või tõelähedane) olla - lihtsalt neid lennukeid ei hävitatud ei maapinnal ega õhus sakslaste poolt. No mõtle ise, sakslastel oli rindel ca 2300 lennukit, neist peale esimest päeva istus kindlasti veerand remondis - ja iga lennukimeeskond pidi hävitama iga päev ühe vastase lennuki. Ulme! Sellist efektiivust pole kunagi saavutatud.

Teine faktor (mis on kindlasti teema ka selle legendaarse 148.IAP teemal) on see, et tollal oli tüüpselt polkudes lennukeid rohkem kui lendureid. Kui see nägi välja nii, et äratrööbatud I-153-d seisid ilma mootorita kuskil lennuvälja ääres nõgestes (ja isikkoosseis majandas juba uutemate või uutega), loomulikult keegi seda utiili ei maskeerinud, siis nende "hävitamisega" tulid ka kõvad skoorid (sakslased said oma võite kasvatada ja venelased lüüasaamist põhjendada), kuid lahinguvõimele nende "lennukite" kaotus suuremat mõju ei avaldanud (omasid väärtust korrasolevana tagavaralennukina või mittekorras - varuosadoonorina). Lahinguväärtuse hindamisel läheb aga arvesse lennuk koos meeskonnaga, mitte mootoriteta vrakk lennuvälja kolaplatsil (mida pole veel maha kanda suudetud - vene pardakk või oli tähtsamat teha). See käib ka selle 148. IAP kohta, mis lahinguüksusena asjatas rindel veel augusti alguses (ja siis läks kuskile MiG-ide peale ümber relvastuma).

See, et sakslased olid paremad, efektiivsemad jne, pole minuarust üldse vaidlusteema. Kahtlemata olid. Ainult imesid ei teinud nad ka.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist