Kriitika rohujuurelt - Emajõgi 1944

Eestlased ning eestlastest koosnevad üksused, relvad, lahingud, varustus, autasud jne jne...
Vasta
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Kriitika rohujuurelt - Emajõgi 1944

Postitus Postitas Arnold »

Sinimägede lugu oli keegi püüdnud lahata, aga sai nii palju klahve klõpsitud, et ei taha kellegi seljataha oma suurt "avastust" panna!
Mis juhtub, kui hakata lugema laariraamatut - paari lehekülje sisu koos kommentaaridega:

Lk. 65
Dessantüksuste peatamine oli kotti jäänud 1. piirikaitserügemendile eluliselt tähtis. Rügemendile oli taandumiseks lahti vaid Raadmast Rasinale suunduv soine metsatee.Seda mööda alustasidki rügemendi üksused ööl vastu 17. augustit taandumist. Taandumisegaduses unustati aga, et enne oli nimetatud tee igaks juhuks mineeritud ning voori pea sõitis oma miinidele. Järgnenud õhurünnakutes kandsid eestlased taas kaotusi. Vahepeal olid Punaarmee rünnaküksused läbi lõiganud ka eestlaste taandumistee, kuid see löödi taas lahti. Keskpäevaks jõudis rügement Rasinale, mis põles igast otsast. Rukkivihkude vahele peidetud Saksa kahurid andsid marutuld kõikides suundades. Võhandu jõe ületamise ajal ilmusid taas välja vene lennukid. Silda nad ei tabanud, küll aga hävitati mitu Saksa kahurimeeskonda. Rügemendi peajõud ületasid siiski õnnelikult Võhandu jõe ning jõudsid Lääniste juures Ahja jõe äärde. Rügemendi põhijõud olid vaevalt jõe ületanud, kui kohale jõudsid Nõukogude sööstpommitajad ning sild lendas vastu taevast. Seda parajasti ületama asunud Saksa kompanii kandis pommisajus raskeid kaotusi. Ahja silla purustamist mainib ka armeegrupi „Narva“ lahingupäevik. Peagi saabusid kohale ka punaväe eelüksused, millest läbimurdmiseks piirikaitserügemendi katteüksused pidid kasutama teisel kaldal positsioonidel asunud Saksa tankide abi.

Kommentaar:
Pole olnud kohta Raadma ja see soine metsatee on korralik teise klassi maantee EW mõistes - ei maksa Mengeli pealt maha kirjutada!
Pilt
"Tee puhastamine vankrite rusudest ja laipadest võttis aega ning hommikul avastasid läbi metsade veniva rügemendi Nõukogude lennukid."
See mineerimise lugu vajab veel täpsustamist - ehk mineeriti rügemendi põhiosa järel ja voor pidi mingit teist teed lahkuma (oma algse asukoha pärast?), aga see aegavõttev teepuhastus on küll liiast, kui just kolme mehe äratapmise pärast pika laua taga peiesid ei hakatud pidama? Sellist mõtet ei usu isegi Laarist idanevat.
Pilt
"Keskpäevaks jõudis rügement Rasinale, mis põles igast otsast." - Üks teeristil olnud kauplusehoone põles tõesti ära, ülejäänud hooned on alles, kui sõjaeelset kaarti vaadata - piiritusevabrik põles juba minu eluajal.
"Võhandu jõe ületamise ajal ilmusid taas välja vene lennukid. Silda nad ei tabanud, küll aga hävitati mitu Saksa kahurimeeskonda."
Rasina küla ei ole ise kõndima hakanud ja vaevalt ka Võhandu jõgi selliseid lookeid suudab poolsajandiga teha. Rasinalt voolab läbi Lutsu jõgi, mis teeb looke selliselt, et külas on kaks silda.
"Rügemendi peajõud ületasid siiski õnnelikult Võhandu jõe ning jõudsid Lääniste juures Ahja jõe äärde. Rügemendi põhijõud olid vaevalt jõe ületanud, kui kohale jõudsid Nõukogude sööstpommitajad ning sild lendas vastu taevast. Seda parajasti ületama asunud Saksa kompanii kandis pommisajus raskeid kaotusi. Ahja silla purustamist mainib ka armeegrupi „Narva“ lahingupäevik."
Kas siis Lääniste sild Ahja jõel, või "Ahja" sild e. Kadaja sild Ahja all?


Pilt

Lk. 81-82
Võnnu all lahinguid löönud piirikaitserügemente ja Rebase võitlusgruppi ähvardas sissepiiramine. Ainsaks võimaluseks vältida täielikku katastroofi oli suruda Punaarmee rünnakukiil tiivalt kokku. Selleks paiskas Wagner lahingusse Degrelle`i valloonide pataljoni, kes pidi andma nelja tanki toetusel löögi läänest itta Päkste küla peale. Teiselt poolt rünnakukiilu pidi idast läände löögi andma 94. julgestusrügement.
19. augustil kell viis alustasid valloonid rünnakut, tungides kiiresti läbi 291. laskurdiviisi positsioonide, lõigates 309. laskurpolgu omadest ära. Viiekümne minutiga tungiti edasi viis kilomeetrit, vallutati 86.laskurdiviisi 284.laskurpolgu poolt kaitstud Päkste ning hõivati seal asunud tankitõrjekahurid. Rasketele kaotustele vaatamata tungisid valloonid veel kaks kilomeetrit edasi, kuid olid siis sunnitud peatuma.

Kuulus "Päkste lahing" on Degrelle`i mälestuste tõlkija Lembi Tigase leiutis, sest Aadu lemmik kirjutas ikka Patska talust, kust nad oma rünnakuid alustasid Aadami tuuleveskimäele (siinkohal tänud kaasfoorumlasele, kes seda idiootsust ei taha vist ise avalikult lahata!)

Lõpuks on siis muhe lugeda autori sabakergitust :
Lk. 12 Keerulisem on lugu Saksa arhiividokumentidega. Põhimõtteliselt on need juba aastakümneid olnud uurijatele kättesaadavad, kuid eesti uurijad – enne 1990. aastaid paguluses, hiljem ka Eestis – ei tundnud nende vastu erilist huvi. Arvati, et Saksa väeosade dokumendid on hävinud ja neid pole mõtet otsida. Seda muljet tugvedas Saksa arhiivide mittekasutamine Läänes antud teemal ilmunud uurimustes. Nii ei viita ka väegrupi „Nord“ staabülem Werner Haupt oma raamatus väegrupist „Nord“ alluvate väekoondiste arhiivimaterjalidele ja kasutab vaid väegrupi lahingupäevikut Oluliseks täienduseks Werner Haupti raamatule on Saksa kõrgemate ohvitseride poolt Ameerika sõjavangis koostatud ülevaade taandumislahingutest idarinde põhjaosas ja mitmed mälestused, nagu näiteks Léon Degrelle´i omad.
Pilt
Mida siis lõpetuseks öelda? Mõelge oma peaga! Ja uurige asju! Need soovitused kuluvad marjaks ära ka äriettevõttele nimega M.Laar.
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Kriitika rohujuurelt - Emajõgi 1944

Postitus Postitas andrus »

kõigepealt allikatest:
Arnold kirjutas:Lk. 12 Nii ei viita ka väegrupi „Nord“ staabülem Werner Haupt oma raamatus väegrupist „Nord“ alluvate väekoondiste arhiivimaterjalidele ja kasutab vaid väegrupi lahingupäevikut
Minu teada Haupt pole olnud väegrupi staabiülem. Seda saab näiteks kontrollida tema enda raamatust Heeresgruppe Nord, lisa 1. Ise väidab ta eessõnas, et on osalenud sõduri ja ohvitserina sõjas idarinde põhjalõigus. Kasutatud kirjanduse loetelu sisaldab lisaks väegrupi Nord dokumentidele üldsõnalist viidet ka armeekorpuste ja diviiside sõjapäevikutele. Mulle tundub, et arhiivitööd on tehtud enne, kui võitjate käest dokumendid tagasi saadi (näit. vägrupi Nord sõjapäevik 1944.a. teise poole kohta, mis lääneliitlaste kätte ei jõudnud, aga sakslastel olemas, on eraldi välja toodud).

Olukord Kagu-Eesti sündmusi käsitlevate saksa poole primaarsete allikatega on praegu mulle teadaolevalt järgmine:
väegrupp Nord - sõjapäeviku esimene eksemplar Venemaal kurikuulsas TsaMO fondis 500. Bundesarchive-s ärakiri. USA-s NARA-s puudub. Mõlemat eksemplari võrrelda saanud Frieseri sõnul kattuvad nad üldjoontes: http://www.feldgrau.net/forum/viewtopic ... 11#p189111
18.armee - dokumendid olemas.
XXVIII.armeekorpus - dokumendid puuduvad. Mingi osa annab taastada 18.AOK dokumentidest, näiteks korpuse hommikused ja päevaruanded on AOK 18 dokumentide seas olemas.
XXXVIII.armeekorpus - dokumendid olemas.
II.armeekorpus - dokumendid olemas.
diviiside dokumendid puuduvad, säilinud killukesed ülemüksuste dokumentatsioonis (tavapärane olukord 1944.a. jaoks).
Meeldiva erandina on väiksematest üksustest säilinud võitlusgrupp Wagneri sõjapäevik ja lisad (Bundesarchive-s, USA-s puudub).

Nõuk.poolelt on olemas dokumendikogumik Pribaltika vabastamisest, kahjuks algavad seal sündmused septembri keskpaigast (Riia ja Tallinna operatsioonid). Lisaks on võimalik, et ERAF fond 32 sisaldab dokumente Kagu-Eesti lahingutest.
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Kriitika rohujuurelt - Emajõgi 1944

Postitus Postitas andrus »

Arnold kirjutas: "Rügemendi peajõud ületasid siiski õnnelikult Võhandu jõe ning jõudsid Lääniste juures Ahja jõe äärde. Rügemendi põhijõud olid vaevalt jõe ületanud, kui kohale jõudsid Nõukogude sööstpommitajad ning sild lendas vastu taevast. Seda parajasti ületama asunud Saksa kompanii kandis pommisajus raskeid kaotusi. Ahja silla purustamist mainib ka armeegrupi „Narva“ lahingupäevik."
Kas siis Lääniste sild Ahja jõel, või "Ahja" sild e. Kadaja sild Ahja all?
Eh, asi on palju lõbusam: Mart annab sõjapäeviku viiteks 19.20 18.8.1944 (Wagneri päevaaruanne), tegelikkuses on antud sündmus kirjas 2 päeva varem:

16.8.1944
20,00 Ia-Tagesmeldung Gruppe Wagner
1a) [...] Brücke bei Gemeindeverwaltung Ahja durch Bombenwurf zerstört.
1b) Während der Nachmittagsstunden griffen russ. Schlachtflieger und Jäger das Strassengebiet im Raum der 207.Sich.Div., sowie das Strassengebiet nördl. Dorpat an.

NARA T312/1632/117

17.8.1944
06,35 Funksp. von Meldekopf Dorpat an Armeeabt.Narwa
Brücke Ahja total zerstört. [...]

NARA T312/1632/120

ps.
ma arvan, et selle Gemeindeverwaltung lugesin õigesti välja, teine võimalik variant oli Gemeindsverwaltung. Peaks vist tähendama vallavalitsust?
Gemeinde: 1) kogukond; 2) kohalik omavalitsus; külanõukogu; vald; 3) kirikl. kogudus.
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Re: Kriitika rohujuurelt - Emajõgi 1944

Postitus Postitas oleeg »

Ei osanud mujale paigutada...

Lahingutegevus 3. Balti rinde põhjasektoris 3.-5. septembrini 1944 on Laari raamatus „Emajõgi 1944“ käsitlemist leidnud lk.218-222.
Tegemist Tartust kirdesse jääva Vahi – Raadi rindelõigu ja selle kõige kuumemate päevadega.
Siinkohal mõningad täiendused - parandused Mardi raamatule. Tegu osalise toortõlkega!
Kaitsel asus 116. laskurkorpus (321. ja 86. laskurdiviis) kindralmajor Fetissovi juhtimisel, millele anti augusti lõpus juurde 8. üksik leegiheitjate pataljon major P.Kortšagini juhtimisel.
Ööl vastu 3. septembrit hõivas 8. leegiheitjate pataljon korpuse kaitselõigu sügavuses positsioonid ja paigutas 1,5 ööpäevaga 576 fugassleegiheitjat, reservi jäi veel 50 tk. Nimetatud pataljoni kaitselõigu laius oli 3,5 km ja sügavus 400 – 500 m.
8. leegiheitjate pataljoni ees olid kaitsel 321. LD 72. laskurpolk ja 39. üksik kuulipilduja-suurtüki pataljon.
4. septembril 15.15 alustasid sakslased pärast tulelööki suutükkidest 25 tanki ja ründesuurtüki toetusel pealetungile Vahi – Raadi lõigus kuni polgu suuruse üksusega ja sundisid taanduma nii laskurpolgu kui ka üksiku kuulipilduja-suurtüki pataljoni allüksusi. Kaitselõigu Raadi poolses osas võeti ette kaks rünnakut poole tunnise vahega. Selles kaitselõigu osas kaotasid sakslased ligi 50 sõdurit.
Kaitselõigu Vahi poolses otsas ründasid sakslased kolmel korral: kuni pataljon jalaväge 15 tanki toetusel. Sakslaste kaotused leegiheitjate tule läbi olid kuni 120 meest ja 2 tanki põlesid ära.
4. septembril vaadeldava kaitselõigu keskosas sakslased ei rünnanud.
5. septembril rünnati kaitselõigu Vahi poolset otsa mõned korrad jalaväe ja tankidega. Sakslaste kaotused olid 2 soomustransportööri ja 10 sõdurit.
Seega kaotasid sakslased/eestlased nimetatud rindelõigus kahe päevaga kuni 240 sõdurit, 2 tanki ja 2 soomustransportööri.
Laari raamatus lk. 219 alt II lõik (ehk viidatud Kalvo lk.132-133) ei ole päris adekvaatne ja vajab kindlasti korrigeerimist.

terv
o
[i]Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.[/i]
Frederic Manning
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Kriitika rohujuurelt - Emajõgi 1944

Postitus Postitas andrus »

Nõukogude pool räägib ka vallavalitsuse juures olnud sillast:
Ahja jõgi 16.8.1944.jpg
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Kriitika rohujuurelt - Emajõgi 1944

Postitus Postitas andrus »

Äkki on see see sild? Mul pole andmeid, et 606. šap 16. augustil muid sildu oleks rünnanud.
Ahja.jpg
Kasutaja avatar
speedsta
Liige
Postitusi: 2056
Liitunud: 22 Veebr, 2005 12:20
Asukoht: Dorpat
Kontakt:

Re: Kriitika rohujuurelt - Emajõgi 1944

Postitus Postitas speedsta »

Hämmastav, kuidas maastik on ajas muutunud: http://www.aerofotod.ee/foto=28294
Kui on probleem, tõmba lõuga
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Re: Kriitika rohujuurelt - Emajõgi 1944

Postitus Postitas Arnold »

Kadaja sild jah! Kontrollpildil näha paremal maantee ääres haiglahoone, kus 1976-dal suri Otto Tief. https://www.google.ee/maps/@58.209234,2 ... !1e3?hl=et
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Kriitika rohujuurelt - Emajõgi 1944

Postitus Postitas andrus »

Veel üks pilt teise nurga alt. Väidetavalt võetud 21.iap albumist.
21iap.jpg
http://zaika70.livejournal.com/29346.html
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Kriitika rohujuurelt - Emajõgi 1944

Postitus Postitas andrus »

Kadaja.jpg
Alumine pilt pole äkki sillaga seotud? Võib-olla on tegu rünnakuga 13. augustil Tilsi lähistel.
Kadaja2.jpg
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist