Avapauguks see:
Wehrmachti jalaväediviisid jagunesid formeerimislainetesse (Welle), ühe laine sees oli diviisidel enam-vähem sama struktuur. Näiteid võib vaadata siit:Kapten Trumm kirjutas:ja jalaväediviisid Wehrmachtis olid harva isegi veoautodel, diviis liikus jalgsi ja suurtükke vedasid hobused
Sept. 1939: http://www.niehorster.org/011_germany/3 ... _army.html (4 formeerimislainet)
Mai 1940: http://www.niehorster.org/011_germany/4 ... _army.html (9 formeerimislainet)
Juuni 1941: http://www.niehorster.org/011_germany/4 ... g_army.htm (15 formeermislainet)
Motoriseerimise koha pealt - kõik, millele ülalviidatud skeemides on rattad alla joonistatud, on motoriseeritud. Üldiselt võib näha, et eelkõige üritati motoriseerida tankitõrjet (täisnurkne kolmnurk kaatetiga vasakul). Tankitõrje oli nii jalaväerügementide koosseisus kui ka eraldi pataljonis (mõnikord oli seal eraldi pataljonis tankitõrje ja luure kokku pandud). Näiteks 1941.a. sattusid seetõttu tankitõrjepataljonid igasuguste eelsalkade koosseisu (võimalik et varem ka, pole spetsiaalselt uurinud).
Sõidukite arvu koha pealt jalaväediviisis toob Lexikon der Wehrmacht sellised numbrid nelja esimese laine kohta:
Kood: Vali kõik
1. Welle 919 394 615 527
2. Welle 823 393 509 497
3. Welle 1529 330 248 415
4. Welle 926 359 618 329
1. ja 2. laine jalaväediviisidel olid veel lisaks 3 soomusautot. Ma ise kahtlustan, et 1941.a. Tartus tegutsenud I. armeekorpuse eelsalgas olnud soomusautod olidki ühe sellise laine jalaväediviisi omad.
http://www.lexikon-der-wehrmacht.de/Gli ... derung.htm
Hiljemalt 1944.a. hakati ka jalaväediviisides kasutusele võtma iseliikuvat suurtükiväge, alguses StuG-id, hiljem Jagdpanzerid. Tüüpiliselt üks kompanii (10 masinat).