Sorry - Saaremaa kohal oma 3 esimest (neist üks vist ei läinud ametlikus statistikas arvessegi) vastast alla tulistanud Nowotny oli toona Avdejevi kõrval ikka nats roheline. Nii et hooletust ässast pole sel korral põhjust kõnelda.Soobel kirjutas:Ja veel: Saksa ässad tulid ju neid moosiriiuleid "mütsiga lööma," lootes kerget saaki. Tihti juhtus nii, et kui sakslane moosiriiulit kottima hakkas, keeras see oma aeglase kiiruse ja hea manööverduse varal praktiliselt kohapeal ringi ja lendas otse vastu, tulistades oma 23mm(?) relvadest, mis olid saksa omadest tôhusamad. Kangelaspiloodid hüppasid veel maha ka, jättes moosiriiuli omapäi fritsu rammima.
Saksa lahinglendur Walter Nowotny Saaremaal
-
- Moderaator
- Postitusi: 617
- Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
- Kontakt:
Rammimisega sai hakkama ka selles teemas käsitletud 12. Punalipuordeniga hävituslennukieskadrilli lendur Guzov, kes 14. septembril 1941, sõitis oma pihta saanud "Tsaikaga" (I-153), Kuivastu kohal, pommitaja JU-88 ülemise laskur-radisti kabiini sisse ja selle tulemusel lennukid oma vahel kinni klammerdusid ja alla kukkusid. Guzovil õnnestus seejuures veel lennukist välja hüpata ja maanduda langevarjuga Muhu randa kaitsvate punavägede juures.
Nagu I.Tsernov oma raamatus "Nemad Kaitsesid Lääne Eesti Saari", Tallinn 1966, väidab, et "Nõukogude lenduri Guzovi kangelastegu nägid pealt tuhanded Muhu saare kaitsjad".
14. sept. 41 ründasid viis vene hävituslennukit I-153 sakslaste dessantpaate Suurel Väinal. Lennukid said teha paatidele viis rünnakut ja siis märkasid neid Muhut pommitama tulnud Junkersite saatehävitajad Me-109. Alla tulistati 2 punakotkast, peale nooremleitnant Guzovi veel ka Murasov. Venelased põhjendasid oma ebaedu sellega, et reaktiivmürsud olid kõik paatide pihta ära kulutatud ja õhulahinguks ei jätkunud enam laskemoona. See võis ju nii ka olla. Sakslased kaotasid eelpoolmainitud pommitaja.
Üks neist hävitajatest lasti alla ka Kesk-Saaremaal Tõrise küla kohal. 1980-ndate lõpus nägin selle lennuki mootori plokki veel vedelemas selles külas ühe kiviaia peal. Mingite mälestuste põhjal oli seal alla lastud üks vesilennuk, kuid tõenäolisem on, et ikkagi I-153.
Nagu I.Tsernov oma raamatus "Nemad Kaitsesid Lääne Eesti Saari", Tallinn 1966, väidab, et "Nõukogude lenduri Guzovi kangelastegu nägid pealt tuhanded Muhu saare kaitsjad".
14. sept. 41 ründasid viis vene hävituslennukit I-153 sakslaste dessantpaate Suurel Väinal. Lennukid said teha paatidele viis rünnakut ja siis märkasid neid Muhut pommitama tulnud Junkersite saatehävitajad Me-109. Alla tulistati 2 punakotkast, peale nooremleitnant Guzovi veel ka Murasov. Venelased põhjendasid oma ebaedu sellega, et reaktiivmürsud olid kõik paatide pihta ära kulutatud ja õhulahinguks ei jätkunud enam laskemoona. See võis ju nii ka olla. Sakslased kaotasid eelpoolmainitud pommitaja.
Üks neist hävitajatest lasti alla ka Kesk-Saaremaal Tõrise küla kohal. 1980-ndate lõpus nägin selle lennuki mootori plokki veel vedelemas selles külas ühe kiviaia peal. Mingite mälestuste põhjal oli seal alla lastud üks vesilennuk, kuid tõenäolisem on, et ikkagi I-153.
Tuleb jälle välja, et ise küsin ning ise vastan
Leidsin mingit infi Saaremaal baseerunud lennuväeüksuste kohta, mille postitasin teises teemas kohe siin kõrval...
http://www.militaar.net/viewtopic.php?p=3693#3693
Leidsin mingit infi Saaremaal baseerunud lennuväeüksuste kohta, mille postitasin teises teemas kohe siin kõrval...
http://www.militaar.net/viewtopic.php?p=3693#3693
Tere!
Walter Nowotny on sündinud Tšehhis Ceske Velenices 07.12.1920 mitte Austrias Viinis! "Rohelisena" asus ta teenima JG 54 23.02.1941. 9./JG 54 koosseisus. Sõja esimesed neli nädalat aga teenis treeningüksuses Ergänzungsgruppe/JG 54 Stabschwarmis (staabikosseis). Tema lennukiks oli seal Bf-109 E-7 tehase No. 1137 "valge 2". Selle lennukiga sai oma esimesed tuleristsed Saaremaa kohal (Ösel). Tema võitude ametlikus registris on 19.7.1941 kaks I-153 lennukit Öselis. Tagasiteel tulistas kolmas I-153, mida piloteeris Vene tulevane äss Aleksander Avdejev (13 võitu, hukkus 12.8.1942), 153 IAP, Nowotny alla. Nowotny tegi hädamaandumise vette Riia lahes väidetavalt Sõrve Sääre lähedal. midagi on sellest lennukist kindlasti alles aga kus? Teddybeeri pilt Nowotny lennukist on juba hilisem, see on Bf-109 F-4 ajast kui Walter teenis juba 1./JG 54-s. Nowotnyst on head materjalid siin:
http://www.luftwaffe.cz/nowotny.html
Ja üldse on see hea sait saksa ässadest!
Walter Nowotny on sündinud Tšehhis Ceske Velenices 07.12.1920 mitte Austrias Viinis! "Rohelisena" asus ta teenima JG 54 23.02.1941. 9./JG 54 koosseisus. Sõja esimesed neli nädalat aga teenis treeningüksuses Ergänzungsgruppe/JG 54 Stabschwarmis (staabikosseis). Tema lennukiks oli seal Bf-109 E-7 tehase No. 1137 "valge 2". Selle lennukiga sai oma esimesed tuleristsed Saaremaa kohal (Ösel). Tema võitude ametlikus registris on 19.7.1941 kaks I-153 lennukit Öselis. Tagasiteel tulistas kolmas I-153, mida piloteeris Vene tulevane äss Aleksander Avdejev (13 võitu, hukkus 12.8.1942), 153 IAP, Nowotny alla. Nowotny tegi hädamaandumise vette Riia lahes väidetavalt Sõrve Sääre lähedal. midagi on sellest lennukist kindlasti alles aga kus? Teddybeeri pilt Nowotny lennukist on juba hilisem, see on Bf-109 F-4 ajast kui Walter teenis juba 1./JG 54-s. Nowotnyst on head materjalid siin:
http://www.luftwaffe.cz/nowotny.html
Ja üldse on see hea sait saksa ässadest!
Anton - horridoo!
Ceske Velenice? Saksastunud tehhide järeltulijana keeraks Nowotny sellist kohanime kuuldes hauas ümber. Teadaolevalt oli ta oma hoiakult suurem sakslane kui sakslased ise. Niisiis: Gmünd.FW Anton kirjutas: Walter Nowotny on sündinud Tšehhis Ceske Velenices
Tema võitude ametlikus registris on 19.7.1941 kaks I-153 lennukit Öselis.
Peale ametliku registri on olemas ka mitteametlik. Selle kohaselt lasi Nowotny Saaremaa kohal alla kolm vastast. Enda arvestust mööda lasi Nowotny ühtekokku alla 281 vastast.
Paraku tuleb tunnistada, et õhuässal ütlesid sõja teisel poolel närvid üles. Siit ka lennukeeld ning läbikukkumine komandörina. Sõja alguse võitude tempos jätkates jäänuks Nowotny allatulistatud vastaste koguarvult kindlasti ületamatuks. Nüüd siis ikkagi maailma absoluutarvestuses viies.
Novotny ebauskumustest räägitakse legende. Neist traagilisim on see, et mees oli veendunud oma surmas pärast 281. allatulistatud vastast. Usk kannab inimesi ka vee peal. Nowotny enda arvepidamist mööda tuli surm ettekuulutust mööda.
Siia juurde soovitan tutvuda reportaai ja fotodega Walter Nowotny 60. surmaastapäeva tähistamisest tema haual Viini kesksurnuaial:
http://www.wk2.info/nowotny_gedenken04.html
Hindan kõrgelt Sinu püüdu kaasaegse poliitilise korrektsuse suunas. Kuid alati pole neil püüdlustel mõtet. On olemas maakeelsed ja mitmel pool on olemas ka muukeelsed kohanimed. Nowotny sündimise ajal oli Sudeedimaa aladel maakeeleks saksa keel. Aga kui sa soovid ainult (poliitilisest) riigikeelest lähtuda, siis palun: minu isapoolsed vanavanemad sündisid Fellini kreisis ning mina tulin ilmale Kingissepas.FW Anton kirjutas:Gmünd = Ceske Velenice tänapäeval
Kas maksab asja poliitiliseks keerata. Ei eksisteeri tänapäeval sõna Fellin vaid Viljandi. Aeg on läinud edasi ja vanad nimed kaartidelt kadunud. Meil tuleb arvestada ka noorte lugejatega kel huvi asja vastu ja kes enamuses vanadest nimedest ss-ugi ei tea. Ajaloolasena olen selliste probleemidega palju kokku puutunud ja samas olen veendunud kui Walter sündis, olid maakaardil nii tšehhi kui ka saksapärane nimetus sõltumata seal olevast kogukonnast nagu teatud perioodil Eesti kaartidel jm väljaannetel.
Anton - horridoo!
Ajaloo stuudium on minulgi seljataga. Aga kui inimene midagi ei tea, siis tuleb tal õppida. Kui inimene kahtleb, tuleb kontrollida. Fellin saksakeelse kohanimena pole tegelikult kuhugi kadunud. Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni ei takistanud keegi praeguste Eesti ja Läti ala maakeelsete nimede kasutamist nii sõnas kui kirjas. Erandiks tsaariaja lõpupoole ehk vaid Tartu. Iseasi oli see, et maakeeled ei omanud Balti kubermangudes ametliku asjaajamiskeele staatust (vallatasand teataval ajavahemikul välja arvatud).FW Anton kirjutas: Kas maksab asja poliitiliseks keerata. Ei eksisteeri tänapäeval sõna Fellin vaid Viljandi. Aeg on läinud edasi ja vanad nimed kaartidelt kadunud. Meil tuleb arvestada ka noorte lugejatega kel huvi asja vastu ja kes enamuses vanadest nimedest ss-ugi ei tea. Ajaloolasena olen selliste probleemidega palju kokku puutunud ja samas olen veendunud kui Walter sündis, olid maakaardil nii tšehhi kui ka saksapärane nimetus sõltumata seal olevast kogukonnast nagu teatud perioodil Eesti kaartidel jm väljaannetel.
Kohanime Gmünd kasutamine Walter Nowotnyga seoses on aga puhtalt poliitilise eelistuse küsimus. Loodan, et me selle nüansi pärast omavahel tülli ei pööra.
Novotny
On olemas kolm venna kaks venelast kolmas länkar, koos kirjutavad raamatu "Black Crosses vs Red Stars" Esimesed 3 köidet on ilma näinud küll inglise keeles.
http://books.stonebooks.com/cgi-bin/fox ... ries?10108
Raamat pidi olema idarinne õhulahingute pööbel. Et eesmärgiks enam vähem kõikide pilootide käekäigu taastada, kasutades arhiividokumente, säilinud sõjaväeosade arhiive, ettekaaned jne.
Sain ühe vennaga interneti teel ühendust. Mis ta mulle ütles oli see, et informatsioon sellest lahingust ette valmistakse, ning ei saa sest midagi öelda. Veel ütles et see lendur kes Novotnyit tulistas ei olnud leitenant Avdejev ja see et venelastel tol lahingus kaotusi ei olnud. Püüan temalt veel inffi saada.
http://books.stonebooks.com/cgi-bin/fox ... ries?10108
Raamat pidi olema idarinne õhulahingute pööbel. Et eesmärgiks enam vähem kõikide pilootide käekäigu taastada, kasutades arhiividokumente, säilinud sõjaväeosade arhiive, ettekaaned jne.
Sain ühe vennaga interneti teel ühendust. Mis ta mulle ütles oli see, et informatsioon sellest lahingust ette valmistakse, ning ei saa sest midagi öelda. Veel ütles et see lendur kes Novotnyit tulistas ei olnud leitenant Avdejev ja see et venelastel tol lahingus kaotusi ei olnud. Püüan temalt veel inffi saada.
Ja kui lähtuda vene Gatchinas asuvad arhiivdokumentidest (ilmselt nii polgu kui ka lenduri omad) , siis see hävitaja tüüp mis Nowotny alla tõi oli YAK-1,kuulus VVS KBF, ning selle lendur ei olnud tulevikus väga tuntud persoon. Ja on üks kahest, kas Nowotny magas tema lähenemist maha, või ei teadnud YAK-1 välimust, kuid iga juhul, lasi YAKi päris lähedale enne kui see tema pihta tuld avas.
Tsiteerin:
hävitaja tüüp mis Nowotny alla tõi oli YAK-1,kuulus VVS KBF
1941 aastal sõja alguseks oli NSVL käsutuses 400 Jak 1 tüüpi hävitajat. Nendel oli lahja relvastus (7, 62 mm) ja nõrk mootor. Vähe tõenäoline, et Nowotny tõi alla just Jak 1 - kust see Saaremaale sai sellisel ajamomendil? Samuti erines selle siluett sedavõrd I-153-st, et isegi sakslased seda lennukit esmakordselt nähes ei saanud neid omavahel segi ajada.
Samuti puuduvad 1941 aastal Eestis sõdinud Luftwaffe üksuste II./JG 53 "Pik As" ja JG 54 "Grünherz" pilootide võiduregistritest Jak 1 tüüpi lennukid. Kuid üsna sageli tuli ette I-18, ehk MiG-1 lennukeid. Oma esimesed Jak 1 tüüpi lennukid lasid alla JG 54 ässad järgnevalt:
H. Trautloft - 09. mai 1942
W. Nowotny - 11. juuni 1942
R. Rademaher - 18. aprill 1942
F. Rupp - 01. oktoobril 1942
Seega võib järeldada, et Jak 1 lennukid ilmusid Läänemere äärde alles 1941. aasta lõpuperioodil või 1942 aastal.
hävitaja tüüp mis Nowotny alla tõi oli YAK-1,kuulus VVS KBF
1941 aastal sõja alguseks oli NSVL käsutuses 400 Jak 1 tüüpi hävitajat. Nendel oli lahja relvastus (7, 62 mm) ja nõrk mootor. Vähe tõenäoline, et Nowotny tõi alla just Jak 1 - kust see Saaremaale sai sellisel ajamomendil? Samuti erines selle siluett sedavõrd I-153-st, et isegi sakslased seda lennukit esmakordselt nähes ei saanud neid omavahel segi ajada.
Samuti puuduvad 1941 aastal Eestis sõdinud Luftwaffe üksuste II./JG 53 "Pik As" ja JG 54 "Grünherz" pilootide võiduregistritest Jak 1 tüüpi lennukid. Kuid üsna sageli tuli ette I-18, ehk MiG-1 lennukeid. Oma esimesed Jak 1 tüüpi lennukid lasid alla JG 54 ässad järgnevalt:
H. Trautloft - 09. mai 1942
W. Nowotny - 11. juuni 1942
R. Rademaher - 18. aprill 1942
F. Rupp - 01. oktoobril 1942
Seega võib järeldada, et Jak 1 lennukid ilmusid Läänemere äärde alles 1941. aasta lõpuperioodil või 1942 aastal.
Anton - horridoo!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 16 külalist