www.militaar.net

Tegelikult mis mind huvitab, on see, kas eestastest koosnevad üksused olid olemas Orienbaumi/Primorski platsdarmi piirkonnas.
Primorski platsdarm oli poolkaare kujuline territoorium 40 X 15 km Soome lahe lõunakaldal mis jäi 41 aastal Nõukogude armee kätte ning pidas vastu 2.5 aastat saksa vägede piiramisrõngast, seni kuni 44 aastal ei alustanud seal venelaste pealetungi.
Eriti huvitab üldse jutt lahingutegevusest antud piirkonnas.
Ma saan aru et Idapataljonid reaalselt olid seal piirkonnas (Tosno, Gatshina jne) kuid informatsioon nende lahingutest on puudulik.

Võib olla leiad kõige lihtsamini midagi Jüri Remmelgas'e raamatutest - oli 41 - 42 talvelahingu ajal saksa üksuse koosseisus, hiljem sõjakirjasaatja.
Kirjutab "kõrgemast vaatepunktist" kui lihtne veteran Peaks ise ka uuesti mälu värskendama, hetkel ei tule rohkem pealkirju meelde kui "Kolm kuuske" (?)

Jüri Remmelgalt on ka "Tuline värav" sellest ajast kui saksa üksuse juures Leningradi all oli (41/42).

Minu teda oli "Orienbaumi koti" vastas rindel Schutzmannschaft Front Bataillon 29. Suurte kaotuste tõttu toodi see üksus 1942/43 aastavahetuse paiku tagasi Eestisse.
Veel oli seal rindel Schutzmannschaft Front Bataillon 33, kuid minu mäletamist mööda oli ta rindel Leningradi linna vastas (kuid võimalik, et ka Orienbaumi rindel, peaksin täpsustama). See pataljon tuli samuti kaotuste tõttu Eestisse tagasi 1942.a. detsembris.





Schutzmannschaft Front Bataillon 33 lahkub 1942.a. jaan. Tartust Leningradi rindele.

Arensburgeril õigus...

29. politseipataljon (29. Schutzmannschaft-Bataillon) saadeti Tallinnast ilma varustuse ja relvadeta 5. 03. 1942 Leningradi rindele otse kaevikutesse. Liikmete arv vähenes kaotuste ning Leegioni läinute tõttu, 1943. a. jaanuaris toodi rindelt ära Tartusse puhkusele. Kus kohal täpselt Leningradi rindel olid, ei tea peast. Ülemad sel ajal major Peikner ja kapten Karla Saimre.

*

33. politseipataljon (33. Schutzmannschaft-Bataillon) formeeriti 1941/1942 talvel Tartus, saadeti kohe Leningradi rindele Oranienbaumi kotti sulgema. Oli seal 1942. a detsembrini. Suurus 600 meest, staap Strelnas. Ülemad sel ajal alul kapten Voldemar Pärlin, siis major Johannes Koort.

*

Formeeritavasse 35. politseipataljoni (35. Schutzmannschaft-Bataillon) kuulus aprillis 1942 umbes 200 meest. Siis saadeti nad Pärnust Leningradi alla täienduseks 33. pp-le. Formeerimist püüti jätkata Tallinnas.

Krt, see on üks sigahuvitav teema. Siiani ei kujuta ette mis valemiga venelased 2.5 aastat rinne hoidsis praktiliselt täielikus piiramisrõngas.
Peaks ikka oma vanaisa peale uhke olla.

`
Tõenäoliselt sakslased ei võtnud eriti tõsiselt selle koti likvideerimist, loodeti ju Leningradi langemisele, sel juhul oleks Oranienbaumi kaitsjate olukord muutunud täiesti lootusetuks.

Krt, lugedes saksa memuaare tekib minul selline tunne et neil kogu sõja vältel oli ainult kahte tüüpi operatsioone - mida need võitlesid ning mida need ei võtnud tõsiselt kuna ei pidanud tähtsaks
Oranienbaumi platsdarm, kust lõpude lõpuks alustati pealetungi mis pani varisema kogu saksa rinne oli vähetähtis
Mina olen teema veidi uurinud ning lõpude lõpuks leidsin et piiramisrõngas oma kujult enam vähem langes selle piiriga kuhu jõudsis lennata "Krasnaja Gorka" kindluste peakaliibri suurtükide mürsud, eks vanad head tsaariaegsed torud said oma riiki teenida

Veel parem küsimus: kuidas saadi blokaadi pikkuseks 900 päeva? Mina ei ole seda valemit juba 18 aastat leidnud ... ikka tuleb jupp maad vähem.

Kui teed endale selgeks, mida poole sajandi vältel nimetati lahinguteks "Leningradi kaugetel eelsetel" - küll siis klappima hakkab!

Pole midagi, Sa ei ole esimene kes selle küsimusega rinda pistab.

õ

Oranienbaumi platsdarm - peale Krasnaja Gorka ja naaberpatareide ulatus sinna ka Kroonlinna patareide tuleulatus- sellest ka vastupidamine.

Muide - huvitav märkida, et ülalnimetatud ohvitserid Peiker ja Pärlin olid hiljem tuntud soomepoiste juhid!

See asi mul ammu selge ... Seega peaks ma hakkama arvutusi tegema juba ajast enne 22. juunit 1941... siis hakkab küll klappima

Mida tegid eesti mehed Leningradi all?
Väike memuaarilõik asjas osaleja suust kuulduna. Nimelt oli mu ühe tuttava onu ühes sellise eesti üksuses (millises just, ei tea öelda, ja kümmekond aastat tagasi ei osanud veel ka küsida täpselt), missugune Petrodvoretsi hoonestuse terve talve tilpnes. Just nimelt, tilpnes, sest mitte midagi muud nad seal, peale joomise ja aja veetmise ei teinud. Nende tegelik ülesanne olla olnud selle piirkonna patrullimine, kuid, kuna ala oli inimtühi, siis sellest endale erilist probleemi ei tekitatud.
Ikka täis-sigadusi saadeti korda. Seda küll meie praeguste arusaamade kohaselt. Mehe enda sõnad, mis seal ikka kommenteerida! Nahkköites raamatutega küteti ahjusid. Vahepeal, kui meel morniks läks, siis taoti meelerahustuseks lihtsalt ruumide sisustusi hunnikusse, nii et marmorpead kaunilt kildudeks lendasid. Joodavat olla olnud lausa ladu külje all (mida nad, muideks, valvama pidid ja mis lõpuks ikka venelastele jäigi). Ikka see parem kraam - konjakid, margiveinid jne. Mõnikord olla saalipeeglitest hommikul oma pohmellis füsionoomiat nii vastik vaadata olnud, et lausa kutsus saapaga neisse (s.t. peeglitesse) sisse lööma. Ja nii nad elasid seal kuni suure ärajooksmise alguseni. Siis läks muidugi kiireks. Pääses see, kes kiirem oli. Ja eesti mehed on teadupärast alati spordipoisid olnud!

_________________
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!

selline link siis: http://reglib.spb.ru/html/MirPodvigNaVeka.htm

sakslastest vabastamise kuupäevad ja mõnus kirjanduse loetelu