Postitatud: 06 Dets, 2010 16:18
"Zwischen Mereküla und Kiwisaare steht eine Marine-Batt. mit 15-cm-Geschützen." W.Tieke "Tragödie um die Treue."
Võetud Ojalo, Sammalsoo, Õun: Võitlused Peipsil ja Emajõel 1234-1944 lk.90 olevast pildist ajalehest "Eesti Sõna".Ööl vastu 14. veebruari püüdsid ühe Nõukogude dessantlaevastiku üksused tiheda udu kaitsel teostada juba nädalaid kavatsetud suurejoonelist dessanti Narva jõe suudme piirkonnas asetsevale rannikuribale.
Laevad avastati õigeaegselt ühe helgiheitjate-patarei poolt. Meie rannakaitse alustas otsekohe tegevust. Hästi tabava tulega uputati või tulistati lühikese aja jooksul põlema neli paati. Üks väikese hävitaja tüüpi dessantlaev tulistati ülemleitnant Lütgensi poolt 8,8-sm õhutõrjekahuriga põlema. Õhutõrjekahurite koondtulega uputati veel kaks paati ja üks meresuurtükiväe üksus hävitas ühe paadi.
Vaheajal maale tulnud Nõukogude mereväe üksustel oli juba rannal suuri veriseid kaotusi. Lähedal metsaserval arenesid ägedad lähivõitlused. Sissemurdu meie õhutõrjesuurtükiväe tulepositsiooni selja taga õnnestus ühel õhutõrjekompaniil leitnant Kapischke juhtimisel edukalt riivistada, kusjuures teda toetasid Tiiger-tankid.
Pärast seda kui koidikul õnnestus dessantüksuse riismed ühes soises metsatihnikus sisse piirata, rakendati stukad jahilennukite julgestuse saatel vaenlase lõplikuks hävitamiseks.
Ühe Wolfenbütteli õhutõrjeüksuse kiirel ja meelekindlal tõrjel rünnati dessanti juba ulgumerel edukalt, kuigi üksus oli tugeva vaenlase laevasuurtükkide tule all ja pidi kandma kaotusi. Juba pärast esimeste dessantpaatide uputamist pöördus ülejäänud dessantlaevastik udu varjus ümber ja jättis maabunud üksused oma saatuse hooleks. Dessantlaevastik koosnes üheksast suurest dessantpaadist.
Vangide seletusel oli selleks aktsiooniks juba pikemat aega ette valmistatud. Rakendatud olid väljavalitud spetsiaalväed. Nõukogude mereväe eliit, kes olid ka vastavalt hästi relvastatud
Sõjakirjasaatja Jochen Schmidt.
Tegemist oli rannikukaitsele pandud Saksa mereväelastega.Mereküla dessandiga maale tulnud punaarmeelased lõid esmalt laiali (Laari väitel) leitnant Alfred Kohlhase 45 mehelise rannakaitse üksuse mis oli varustatud tõrkuvate Prantsuse ja Vene kuulipildujatega.
M.Õun nimetab neid merejalaväelasteks kuid mina küll ei usu, et viimased olid varustatud trofeerelvadega?
Kas tegemist oli 31. või 32.politseipataljoni meestega? Kus teenis leitnant Kohlas (ka sellist nimevormi olen kohanud)?
allveelaeva tekikahur vast natuke halb tõlge: https://de.wikipedia.org/wiki/UtofReigo kirjutas:kolm 10,5cm allveelaeva tekikahurit
Ilmselt on siin viga , klindi ääres on selgelt näha vähemalt 4 alust ja Meriküla kiriku juures pole küll mingeid jälgi seal olnud patareist ,pigem oli järgmine patarei Narva-jõesuus kusagil muuli juures .Mereküla patareis (530. mereväe suurtükiväedivisjoni 8. patarei) klindi ääres kolm 10,5cm allveelaeva tekikahurit. 921. maaväe rannikusuurtükiväepatareis (Mereküla õigeusu kiriku juures) oli neli 10,5cm tšehhi kahurit.
See peaks olema üpris tugev argument selle kasuks, et käsk ettejäänud tsivilistide mahalaskmiseks ikkagi anti ja tegemist pole ainult sõjapropagandaga. Tekib aga küsimus, et miks peeti vajalikuks selline käsk anda? Sest on ilmselge, et teistele Punaarmee väeosadele Eestis 1944. a. sarnast käsku ei antud, tegu ei olnud NSVL poliitlise või sõjalise juhtkonna paika pandud erilise poliitikaga.V. Propaganda
Im Versteck aufgegriffenen Rotflottist 260.Mar.S.Br (von Landung Mereküla) bestätigt erneut Befehl, alle bei Unternehmen angetroffene Esten niederzumachen.
[...]
ehk siis peidukohast kinnipüütud punalaevastiklane 260.mereväe laskurbrigaadist kinnitab käsku, mille kohaselt kõik operatsiooni käigus tabatud eestlased tuleb vagaseks teha.
ps.
Ic - 3. kindralstaabiohvitser, ülesanded: info vaenlase vägedest ja vastuluure (Feindbild und Abwehr).