ants431 kirjutas:Lemet kirjutas: Tõsises teaduses kehtib reegel, et kui andmed puuduvad siis lepitakse sellega aga kahtlasi ehk ilmseid valesid andmeid ei kasutata.
Mulle tundub, et siinkohal on olemas küll andmed, aga ka suhteliselt jäärapäine soov neid mitte uskuda. Ehk siis- õigeid andmeid ei tea, aga kuna olemasolevad mulle ei meeldi, siis loeme need valedeks. Tõsisest teadusest veidi kaugelseisev postulaat. Seda enam, et mainitud tsitaat pole lugupeetud kaasfoorumlase meelehärmiks võetud mitte Wikist, vaid hoopistükkis okupatsioonimuuseumi toimetistest...nimelt on nendes rubriik EKP liikmeskond 1940-1990.
http://www.okupatsioon.ee/et/uelevaated ... aevitamine
Ants: Mina näen väga levinud viga selles, et on palju tainapäid kes igat igat ametlikku partei liiget, pioneeri, oktoobrilast peab ideoloogiliseks kommunistiks või Nliidu sõbraks-pooldajaks. Täpselt sama viga tegid venelane ja sakslane kui iga vastase vangi langenud sõdur oli nende silmis paadunud vaenlane, mitte sõja ohver.
Kui Stalingi oleks vangi langenud Hansu või Fritsu laagri asemel kolhoosi tööle saatnud, küllap,oleks see ära tasunud väiksema kangelaslikkusega saksa poolel. Ma ei tea andmeid kui palju saksa sõjavange suri vene laagrites. Usun, et %% oli väiksem kui venlaste suremine saksa sõjavangis aga oleks võinud ju veel väiksem olla . Nojah,., oleks tädil rattad all....
Mitu üsna vastikut valet.
1. Nõukogude Liidus ei vaadatud iga vastase vangi langenud sõduri, kui reeturit. On olemas üks ainus Stalini käskkiri mida nii suure vaimustusega sadu kordi tsiteeritud, ning sadu muid dokumente, mida ignoreeritakse.
Ei ole vaja teha elu hirmsamaks kui see on olnud. Jah, see vastuvõtt ja filtreerimislaager mis neil ootas oli tihti ebaõiglane ja alandatav. Aga valdav enamus (mälu järgi üle 95%, aga pean kontrollima) läbis kontrolli ning sellega ei saanud mingit karistus. Ja kui ma jälle, õieti mäletan, siis reameestel ja sersantidel oli see number veelgi kõrgem. Ohvitseridele kehtisid rangemad standardid, ning teatud mõttes, see on arusaadav (see ei tähenda, et see on õige)
Ilmselt, selle foorumi seltskonnale oleks üllatuseks, aga üsna kiiresti peale Suur Juhi surma isegi "HiWi"-sid enam ei peetud eranditult reeturiteks.
Ilmselt, pole siin keegi vaadanud filmi "Судьба человека" - Inimese saatus, aga 1959 aasta Kannides sai see peaauhinna. Nii et võiksite vaadata - see inimene, kelle saatusest filmis räägitakse, on muide, endine HiWi.
Rääkimata sellest, et üle 700 000 vangist vabastatud sõdureid olid võetud sõjaväkke tagasi ning jõudsid sõjas osa võtta.
2. Veel üks lemmikteema, et kõik NLiidu sõjavangide kannatused on sellest, et Nõukogude Liit ei ole allakirjutanud sõjavangidega seotud Haagi Konventsiooni, aga Saksamaa on seda allakirjutanud, ning vastavalt selle tekstile pidi seda jälgima ka konventsiooniga mitteliitunute riikide suhtes. Muu hulgas on NLiit ametlikult kinnitanud, et jälgib Haagi Konventsiooni, veel enne 22.06.1941 - samas loomulikult, ei ole ta seda teinud.
3. Saksa vangide suunamisest kolhoosi - Hmm...mille poolest kolhoos oli parem kui sõjaväelaager? Minul on üks tuttav eestlastest vanaonu, 1928 sünniaasta, elas Saratovi oblastis, Volga ääres. Oli n.n. "eesti küla".
Põhimõtteliselt, tema jutu järgi, oli seal elu 1941-45 napilt parem kui vangilaagris, ka suremus ainult napilt madalam.
Kõik mis korjati põllult viimaseni tuli loovutada.
Rääkis loo, kuidas, hobusevanker mille vooris oli Laskurkorpusest endine sõdur, praegune invaliid, vedas nisujahu varupunktile, siis see invaliid tegi noaga väikest lõiget kotil, nisu pudenes teele, ning ta korjas seda koos mullaga tasku.
Inimesed käisid kevaditi kolhoosi põllul korjata lume alt välja tulevaid mädanenud juurikad, jne.
Tema sõnul, pole ta leiva näinud aastatel 1944-47. 1947 teda kutsuti armeesse ning alles siis nägi leiva seal.
Ja ma millegipärast arvan, et eestlaste külas volga ääres olukord peaks olema parem kui kuskil siiberi külas...
Ostan kokku kõik võimalikud E.Savisaare kuju, nime, autogrammiga esemed (trükimaterjalid, aktifotod, raamatud, pastapliiatsid, toiduainepakendid) jne.