Märtsipommitamine 1944

[vk1]

Selle aasta uudised:
J. Juske jällegi oma vähemalt 3 aastat vana muinasjutuga: http://forte.delfi.ee/news/juskegaavast ... d=77505898
M. Sanderi vanaema mustvalged pildid lapselapse poolt värvilisteks tehtutena: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=77500766

Dresdeni pommitamise kohta on foorumil eraldi teema olemas.

Pihkvat pommitati 18. veebruari 1944.a. õhtul, pommitati tugevalt.

sama jutuga on esinenud ka endine soome õhuväe ülem. on see siis vale?

At the beginning of March 1944 three Finnish bomber
squadrons were on the alert, while air surveillance and radio
intelligence were watching the movements of the ADD
formations. When these were returning from Tallinn after an air
raid on 9th March, Finnish bomber squadrons joined them over
the Gulf of Finland under cover of night and followed them to
their bases. When the landing lights were on and the Soviet
bombers were in the middle of their landing sequence, the Finnish
bombers started their run and dropped their bomb loads on the
bases. After this the ADD formations were transferred to rear
bases and the Helsinki raids were not repeated.
24

24. Risto Pajari: Jatkosota ilmassa, WSOY 1982

https://www.doria.fi/bitstream/handle/1 ... sequence=2

autor pole muidugi ajaloolane vaid lennuväelane

[andrus]

sama jutuga on esinenud ka endine soome õhuväe ülem. on see siis vale?

the Finnish bombers started their run and dropped their bomb loads on the bases. After this the ADD formations were transferred to rear bases and the Helsinki raids were not repeated.

Ei kirjuta ju sama juttu? Kirjutab, et peale soomlastepoolset pommitamist nõukogude lennukid enam Helsinkit ei rünnanud? Kus on jutt trofeelennukitelt kättemaksupommitamistega päästetud Tallinnast?
Siinkohal on lihtne teha loogikaviga - "peale mingit sündmust" ei pruugi tegelikult üldse tähendada "selle sündmuse tõttu".

Enamuste nõukogude kauglennuväe jutustuste häda on olnud seni see, et keegi neist jutustajatest pole arvatavasti näinud nõukogude dokumente. Seetõttu on parimal juhul need jutustused jäänud tasemele, kus kirjeldatakse soomlaste tegevusi ja siis spekuleeritakse teadaolevate faktide (Helsinkit rohkem ei rünnatud, teine rünnak 9. märtsi öösel Tallinnale paistis saksa poolelt vaadatuna väiksemate jõududega tehtud) alusel nõukogude poole käitumise üle.

Tõesti, üks võimalus on siinkohal, et soomlaste rünnakud olid erakordselt efektiivsed ja teine rünnak Tallinnale jäi seetõttu palju väiksemaks esimesest. Aga näiteks teine võimalus on, et NSVL ei plaaninudki Tallinnale teist rünnakut samade jõududega, vaid näiteks hoopis plaaniti rünnata rinde lähitagalat Narva all või oli käsil ümberbaseerumine nõukogude-saksa rinde teise lõiku.

Nõukogude dokumentide puudumise tõttu ma 2014.a. nõukogude poolt ei käsitlenud, vaid keskendusin Juske väidete kontrollile soomepoolsetest allikatest: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 84#p352484 Kontroll andis piisavalt põhjust väita, et et tegu on muinasjutuga.

Nüüd, alates 2015.a. maikuust on nõukogude poole dokumendid (mitte küll planeerimise omad, aga sõjapäevikud ja aruanded) saadaval internetis ja on olnud võimalus nõukogude poolelt asjale vaadata.
Mulle on jäänud nendest dokumentidest mulje, et soomlaste rünnakust olulisem põhjus, miks teises rünnakus Tallinnale osales vähem jõude, on just see, et NSVL plaanis algusest peale teist rünnakut väiksemate jõududega. Täpseid arvutusi veel teinud ei ole, võtab natuke aega
Mingi mõju soomlaste rünnakul kahtlemata oli, aga kas neist saab rääkida kui Tallinna päästjatest - pigem mitte.

[vk1]

selge, sain alguses aru, et kogu juske jutt soomlaste aktsioonist on jama ja ei pannud trofeelennukite osa tähele. tänud!

[andrus]

Kert Õun: Tallinna märtsipommitamine ja selle kajastamine saksa ja nõukogude propagandas
http://www.etera.ee/zoom/30602/view

1. peatükk on nõrk, tagapool läheb paremaks.

Andres Toode: Kes lõhkus Narva? // Sõda ja sõjajärgne Narva linnamaastikus. Uurimusi Narva piirkonna ajaloost [Narva Muuseum. Toimetised ; 16 2015]
http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/56349

Toode kirjutab põhiliselt Narva hävimisest sõjategevuse käigus, aga juttu tuleb ka Tallinna pommitamisest.

[Kapten Trumm]

Venekeelne kokkuvõte Tallinna märtsipommitamisest, väidetakse olevat kasutatud ka üliraskeid pomme FAB-5000 2 tk (väidetakse ka tabamise kohti) ja FAB-2000 2 tk. Osales 19 Pe-8.
5000ste tabamusi väidetakse kuskile Briti ja Taani saatkonna juurde.
Alla olevat loobitud 19 lennukilt kokku 84 tonni, seega keskmiselt 4 tonni masinalt.
Kuna lahingukorra skeemil on 19 lennuki komandöri nimed nimetatud, siis Puuseppa ei tundu seal olevat.
Seevastu all lingitud kahel lennukist võetud fotol näivad mõningad suurekaliibriliste pommide jälged olevat Ülemiste järves


http://www.airpages.ru/raid1000/1944_45add_04.shtml

[ambur123]

Üks infokild märtsipommitamisest Mati Talviku seeriast Ajavaod, Pikakose mosaiik (algab 19.05 peal, https://arhiiv.err.ee/vaata/ajavaod-pikakose-mosaiik).

Nimelt maeti hukkunud ühishaudadesse ja nende hilisemaks identifitseerimiseks lõigati seljas olnud riietest tükke, mis pandi vineertahvlitele vaatamiseks välja (toona kanti palju ka kodus valmistatud/kootud riideid, nii et šansid olid olemas). Tundis keegi oma tuttava riidetüki ära, oli hukkunu tuvastatud (saates räägitud juhtumil kaevati massihaud lahti ja maeti konkreetne isik Metsakalmistule ümber).

[Prinz Eugen]

Äsjailmunud H.Ojalo raamatus "Tallinn Teises maailmasõjas" on märtsipommitamisele pühendatud (koos piltidega) 21 lk. Seejuures on püütud vältida seniseid vigu, kuid lõppu on lisatud ka kõige kummalisemaid legende sündmuse kohta. Kuidas käsitlus on õnnestunud, saavad hinnata lugejad.

[NGolf]

Kuidas päästeti Helsingi massipommitamistest, mida planeeritud kujul teostudes oleks tähendanud pea Dresdeniga võrdset pommirahet:
suureks abiks olid Freya õhukaitseradarid, mis võimaldasid veerandtunnise eelhoiatuse. See oli piisav, et tsivilistid jõuaksid varjenditesse. Need olid nii salajased, et tänini pole vist peale ühe foto rohkem neist midagi säilinud- artikli kommentaarides oli link sellele ainsale fotole. Lisaks veel mõned patareide küljes olevad sihitamisradarid (Lamda tulejuhtimisarvestitega), mis aitasid Narva suunast tulevatele lennukitele ülitäpse tõkketule peale panna.
https://www.hs.fi/kaupunki/helsinki/art ... 24685.html

[ambur123]

Täna, märtsipommitamise aastapäeval, meenus üks hiljutine vestlus ühe Tallinna külastanud ukrainlasega. Estonia teatrist möödudes mainisin märtsipommitamist (millest ta oli muide juba teadlik) ning ta ütles mulle huvitava mõtte: see pommitamine oli ebaloogilises vastuolus nn vabastamisega, sest nõukogude poolelt vaadatuna vabastasid nad ju "oma" maad. Mõistagi, Eesti ei olnud päris "oma" aga nõukogude hilisema vabastamise seisukohaga ei lähe nagu eriti loogiliselt kokku "oma linna" segipommitamine. Sama loogikat järgides oleks võinud Leningradi vabastada blokaadist seeläbi, et see nõukogude lennuväega maatasa pommitada...

PS: aga ühtemoodi nii huvitav kui ka kurb on see, et märtsipommitamine on meedias väga vähe kajastust leidnud. ERR-is, Õhtulehes ja Postimehes vaid galeriid küünalde panekust, Delfis ei sedagi (börsipaanika ja mingid wannabe staarid on olulisemad).

[oliver]

No neid sodikstambitud "omale jäävaid linnu" oli ju külluses, lisaks tambiti pulbriks ka päris põlised omad linnad, näituseks Velikije Luki.

[AndresTy]

Täna, märtsipommitamise aastapäeval, meenus üks hiljutine vestlus ühe Tallinna külastanud ukrainlasega. Estonia teatrist möödudes mainisin märtsipommitamist (millest ta oli muide juba teadlik) ning ta ütles mulle huvitava mõtte: see pommitamine oli ebaloogilises vastuolus nn vabastamisega, sest nõukogude poolelt vaadatuna vabastasid nad ju "oma" maad. Mõistagi, Eesti ei olnud päris "oma" aga nõukogude hilisema vabastamise seisukohaga ei lähe nagu eriti loogiliselt kokku "oma linna" segipommitamine. Sama loogikat järgides oleks võinud Leningradi vabastada blokaadist seeläbi, et see nõukogude lennuväega maatasa pommitada...

Postimehes oli artikkel Tallinna keskhaigla saatusest 9. märtsil 44. Aga huvitav on hoopis selle artikli kommentaarisaba, kus ajaloolane Risto-Pearu Koovit võtab väga põhjalikult selgitada, mis olid selle pommitamise objektiivsed sõjalised põhjused ning kuidas laialtlevinud ettekujutus "rahvusromantilistest" põhjustest on pigem soovmõtlemine. Tänud, et keegi oma aega asjatundliku selgitustöö peale ka seal - mis võib tunduda peaga vastu seina jooksmisena - kulutab. Selgitused võtavad muidugi nõukaarmee sundajateenistuse läbinud (kuid sisult rahvuslikud!) stammkommenteerijatest militaareksperdid seal korralikult vahutama.

https://leht.postimees.ee/6917643/arne- ... v/comments

[Boss]

https://www.facebook.com/56645326675791 ... 078876178/

[Kriku]

Risto-Pearu Kooviti kommentaaride kohta.

1) Kõnealusel isikul on küll ajaloo bakalaureuse aste lõpetatud, kuid esiteks on sellest vähe "ajaloolaseks" tituleerimiseks ning teiseks ei ole 1944. aasta tema periood (lõputöö Jaan Sootsist 1917-20). Kõige selle tõttu arvan, et määratlus "ajaloolane" on praeguses kontekstis ekslik ning ei anna tema arvamusele kaalu juurde.

2) Artiklis püstitatakse väide, et haiglahoone moodustas hea sihtmärgi ning seetõttu seda ka rünnati. Risto-Pearu Koovit seda millegipärast ei kommenteeri ja kirjutab sellest, kas Tallinnas oli legitiimseid sihtmärke. Väide "Tallinn ei olnud kohe kindlasti tsiviilobjekt" eeldab ekslikult, et linna tervikuna saab hinnata kas tsiviil- või militaarobjektiks.

Artikkel on märtsipommitamise tagajärjel Tallinna Keskhaigla purustamisest ning alustada võiks küsimusest, mis tegi Tallinna Keskhaiglast legitiimse sõjalise sihtmärgi - mitte kirjutada pikalt sellest, et Tallinnas leidus ka legitiimseid sõjalisi sihtmärke. Muidugi leidus.

Keskhaigla uus suur valge maja sai valgustuspommide valguses, ja edaspidi puitkvartalite põlemise tulekumast heaks sihtmärgiks. Haigla territooriumile heideti 38 pommi ja rünnaku järel nägi haigla krunt välja nagu lahinguväli. Haigla ümbruse enamasti kahekordsete puitmajadega asumid hävisid kulutulena levinud põlengutes.

3) Milles seisneb antud juhul "rahvusromantilisus", on mulle arusaamatu.

4) Ad hominem ei kaunista ühtegi arutelu, kuid siiski tekitab trolliminevik arvamuste kohta üldiselt teatud - ja minu arust põhjendatud - skepsist. Seda "raevupurskeks" nimetada on IMHO liialdus.

[AndresTy]

Rahvusromantilisus (jutumärkides) selle vaidluse mõistes PM-s siis - tähendab seda, kui inimesel on mingi üks ja kindel arusaam asjadest ja kui keegi toob lagedale mingid muud faktid, mis tolle pildiga kokku ei lähe...siis häda neile faktidele ja sellele, kes need kõva häälega välja julges öelda.

Pahatihti juhtub seda ka Tallinna pommitamise kontekstis. 700 aastane orjaöö kuulub ka samasse liiki. Puhtad eesti geenid ja 10000 aastat eestlast omal maal ka näiteks...

Mis puutub etteheidet minu trollimineviku kohta...siis selline süüdistus tundub mulle vägagi ülekohtune. Kas saaks mõne näite, et edaspidi selliseid asju vältida, mis trollimisena tunduvad?

[Kriku]

Rahvusromantilisus (jutumärkides) selle vaidluse mõistes PM-s siis - tähendab seda, kui inimesel on mingi üks ja kindel arusaam asjadest ja kui keegi toob lagedale mingid muud faktid, mis tolle pildiga kokku ei lähe...siis häda neile faktidele ja sellele, kes need kõva häälega välja julges öelda.

Olenemata sellest, millest jutt on?

Risto-Pearu Kooviti poolt välja toodu seostub artikli sisuga halvasti või ei puutu üldse asjasse. See on tema kommentaaride põhiline probleem.

Trollimise puhul jutt ei olnud sinust, vaid ikka Risto-Pearu Koovitist, kes on aastaid trollinud nii "Postimeest" kui ka... igasuguseid foorumeid