www.militaar.net

aga terroripommitamine (vms sõna) kui selline pole sovettidele võõras - ma praegu pakuks ehk Rakvere, mis juba Saksa vägedest tühjana sai kõvasti kannatada. Hästi ei tahaks uskuda, et soveti luure ei suutnud teha kindlaks, et Rakveres sakslasi enam pole - oleks saanud ju linna kuivalt võtta ära...

Mis kuupäeval see asi juhtus?

Reigo kirjutas:

aga terroripommitamine (vms sõna) kui selline pole sovettidele võõras - ma praegu pakuks ehk Rakvere, mis juba Saksa vägedest tühjana sai kõvasti kannatada. Hästi ei tahaks uskuda, et soveti luure ei suutnud teha kindlaks, et Rakveres sakslasi enam pole - oleks saanud ju linna kuivalt võtta ära...

Mis kuupäeval see asi juhtus?

Praegu loen nii - 19. septembri õhtul pommitati. Sakslased olid juba läinud ära (kuup pole öeldud). 20. septembril tuli Punaarmee.
Odette Kirss. Rakvere ajalugu. 2003. Lk 198

Nii väikese ajavahega võis vabalt põhjuseks olla ka info aeglane liikumine. Võimalik, et pommitamise hetkel tegutses lennuvägi veel käsu alusel, mille eelduseks oli saksa vägede viibimine Rakveres.

http://cdn.pamyat-naroda.ru/images/%D0% ... 000020.jpg

http://cdn.pamyat-naroda.ru/images/%D0% ... 000023.jpg

http://cdn.pamyat-naroda.ru/images/%D0% ... 000027.jpg

-

Andrus, mis ajast kaart pärit?

Kui oletada, et hiljem enam sinna sõjapäevikusse midagi ei lisatud, siis äkki see paber annab kuupäeva?

Tallinn 1944
https://www.youtube.com/watch?v=XM5pu-qONPs

Reigo kirjutas:

"Rünnaku sihtmärk pole teada, aga sõjaliselt oluliste ehitiste asemel pommitati peamiselt elurajoone"

Olemasolevatel andmetel (niipalju kui neid on) oli rünnaku kõrgemalt poolt seatud sihtmärk siiski saksa sõjapidamisele kasulik taristu/vägede koondamine. Ausalt öeldes see spetsiaalselt eestlaste vastu suunatud terrorirünnaku versioon ei kannata erilist kriitikat. Pole põhjust arvata, et Narva läänekalda pisikeste sillapeade likvideerimine 20.diviisi poolt Moskvas mingit erilist muljet avaldas. Sellise mastaabiga sündmusi oli terve idarinne täis ja ka Narva rinde kontekstis oli nendel sillapeadel teisejärguline tähtsus (võrreldes suure Krivasoo sillapeaga). Umbes sama "täpselt" pommitas ADD ka Saksa vägede valduses olevaid vene linnu. Kindlasti saadi aru, et täpsus on madal, aga tsiviilelanike elud olid teisejärgulised ("laastud lendavad"), peaasi, et mõni pomm ikka sakslastele kah kahju teeks.

Või ütleme teistpidi - kui oletada, et Saksa armees poleks olnud ühtegi eesti väeosa, siis tõenäoliselt ikkagi oleks Tallinn need pommid umbes samasuguse "täpsusega" kaela saanud.

Njah, tsiviilelanikkonna massiline hävitamine on ikka kasulik, just hirmutamise ja demoraliseerimise eesmärgil. Miks UK ja USA pommitas nii armutult just süütepommidega Saksa linnu, isegi neid, kus polnud olulisi sõjaväeobjekte nagu Dresden ? Ainult ühel eesmärgil: et tekitada kaost, hävingut, paanikat, meeleheidet. Genfi konventsioon, mis keelab sihilikult tsiviilelanike ründamise, saadeti meelega kuradile. Selles sõjas sooritasid mõlemad pooled meeletuid inimsusevastaseid kuritegusid, kuid võitjad iseennast kohtu alla muidugi ei andnud.

Minu hinnangul on siiski selge, et N. Liit kohtles Eestit ja eestlasi kui vaenulikku riiki ja vaenulikku rahvast ja oli just seetõttu eriti jõhker siin ka oma sõjategevuses. Huvitav kui ajaloolased võrdleks kuidas koheldi N. Liidu poolelt näiteks Eesti linnu ja samalaadseid Saksamaa poolt okupeeritud Vene linnu. Kas on mingi vahe ?

Pihkva näiteks. Väga oluline raudteesõlm, mis avas sakslastel tee Leningradile ja teiselt poolt venelastel Eestisse ja Riia peale. Kas ja kuipalju pommitasid ja purustasid venelased seda linna, mille kohta nad teadsid, et seal elavad omad inimesed ? Võrreldes näiteks Tallinnaga ?
Kahjuks pole seda vaatenurka ajaloolaste teostes kohanud.Tõsi küll, pole ka väga põhjalikult uurinud teemat.

Miks UK ja USA pommitas nii armutult just süütepommidega Saksa linnu, isegi neid, kus polnud olulisi sõjaväeobjekte nagu Dresden

Väidetavalt oli Dresdeni pommitamine liitlaste vastutulek Stalinile, kes kokkusaamisel oli palunud pommitada sakslaste raudteesõlmi, et takistada sakslastel vägede liigutamist läänest itta. Dresden oli aga mäletamist mööda võrdlemisi suur raudteesõlm.

Dresdenit pommitati suures osas süütepommidega, mis põhjustasid tuletormi. Kild- ja fugasspommid põhiliselt vaid takistasid kustutustöid, tekitades varinguid ja tappes kustutustöödel osalejaid. Inimesed (põhiliselt tsiviilid) hukkusid hapnikupuudusest ning ülikõrge temperatuuri mõjul.
Sarnast "käekirja" võis märgata ka Tallinna pommitamisel.
Raudtee pommitamine süütepommidega on efektiivne vaid liikuvkoosseisu tabamisel kui ešelonides veetav lahingumoon hakkab detoneeruma. Raudtee muldkehale ja rööbastele/liipritele tekitatav kahju on süütepommide kasutamisel väike.

Selle aasta uudised:
J. Juske jällegi oma vähemalt 3 aastat vana muinasjutuga: http://forte.delfi.ee/news/juskegaavast ... d=77505898
M. Sanderi vanaema mustvalged pildid lapselapse poolt värvilisteks tehtutena: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=77500766

Dresdeni pommitamise kohta on foorumil eraldi teema olemas.

Pihkvat pommitati 18. veebruari 1944.a. õhtul, pommitati tugevalt.

Kas mulle tundub või on neid vanaema Sanderi pilte veel tugevalt "mõjutatud"? Need süsimustad suitsusambad on kuidagi... silmatorkavad.