Kübassaare patarei ehk patarei nr.43:
ligikaudsed koordinaadid: 58°26' põhjalaiust, 23°18' idapikkust. 4 130mm 50 kaliibri pikkuse toruga kahurit B-13. Laskekaugus 130 kaabeltaud. Tulesektori keskjoon 166°. Koosseisu nr.014/16-A järgi pidi olema 160 meest (9 ohvitseri, 39 allohvitseri ja 112 punalaevastiklast), tegelikult oli 1.2.1941.a. 5 ohvitseri, 23 allohvitseri ja 135 punalaevastiklast. Juhtivkoosseis: patarei ülem - vanemleitnant V. G. Bukotkin, sõjakomissar - vanempolitruk G. A. Karpenko, patarei ülema abi - leitnant A. P. Smirnov, tulejao ülem - nooremleitnant A. Z. Kuhar.
allikas: Strelbitskii. K.: Nõukogude suurtükivägi Lääne-Eesti saartel 1941.a. artiklite kogumik Tsitadell nr.11 lk.62
Tegevus patarei ümbruses:
Dessandi pidi sooritama kompanii hauptmann Beneschi juhtimisel. Kompanii jagati kolmeks osaks, igaühes ca 50 meest. Üks osa Beneschi enda juhtimisel pidi maanduma 5 dessantplaaneril metsalagendikul patarei territooriumil, 2 ülejäänud osa aga oberfeldwebel Grawerti juhtimisel Läänemere katseüksuse (
Erprobungsverband Ostsee) mootorpaatidelt poolsaare ida- ja läänerannikul.
14.9.1941.a. peale keskööd startisid Pärnu välilennuväljalt Me-110 (Kugler ütleb, et lennukitüübiks on Me-210, ise ma seda ei usu), pukseerides transpordiplaanereid DFS-230. Plaanerid vabastati puksiirist vales kohas ja seetõttu maabus üksus patareist põhja pool. Merelt maabuma pidanud paadid sõitsid välja Paatsalust juba 13.9. peale päikeseloojangut. Saanud teate vaenlase mereloleku kohta, muudeti kurssi, hiljem ei suudetud oma asukohta kindlaks teha ja sõideti ettenähtud maabumiskohtadest mööda. Peale päikesetõusu võeti nad Kõiguste lähistel oleva vaenlase patarei poolt tule alla, mistõttu jäeti maabumine ära ja pöörduti tagasi Paatsalusse.
Patareist põhja pool maabunud mehed jäid kaitseliini ette toppama. 14.9. õhtul heideti neile puksiirideks kasutatud lennukite poolt päästeparved, millest küll enamus sattus vaelase kätte. Omade meeste kätte jõudnud parvedest lasti üks auklikuks, ülejäänud 4 parvega suundusid Muhu lõunakalda poole haavatud ja mõni terve mees. Vahepeal oli Grawert samuti tulnud paatidega kaaslasi otsima, kuid nad jäid Kübassaare patarei tule alla. 4 päästeparvelt suudeti mehed päästa alles peale seda, kui abisuurtükipaadid (schwere Artillerieträger, SAT) August, Helene, West ja Ost Kapitän zur See Rieve juhtimisel olid astunud patareiga tulevahetusesse. Päästetute hulgas oli ka Benesch ise. 5. parvelt Kübassaarele tagasipöördunud 2 raskelthaavatule ja 2 tervele üritati 15.9 uuesti lennukitega toimetada päästeparvesid, selle ürituse juures lasti üks vette maandunud lennuk põlema, mõlemad meeskonnaliikmed said haavata, ent neil õnnestus koos reisijana kaasas olnud Beneschi ja kaldalt peale võetud 4 mehega tormisele merele sõuda. Tuul ajas neid kagu suunas ja alles 16.9. päästis nad üks merepäästelennuk.
14.9. poolsaarele jäänud mehed peitsid end alguses metsa sisse, aga osalesid 17. ja 18. septembril patarei vallutamises koos
162.jalaväerügemendi meestega. Beneschi meestest langes 11 meest. Positiivseks küljeks peeti seda, et nõukogude pool tõi poolsaarele reservis olnud üksusi, mis nii puudusid põhijõudude maabuskohas ja seda, et patareil oli tegemist enda ümbruses, nii et ta peaaegu ei osalenud võitlustes Muhul.
allikas: Kugler, R.: Die Landungswesen in Deutschland seit 1900. lk.151-157
Õuna (Melzeri raamatul baseeruv) ja Plocherit ma ümber jutustama ei hakka, eriti veel kui Õun peaks lihtsalt raamatukogust leitav olema ja Plocher on vabalt internetist sikutatav (Kari postitas siia foorumile isegi viite:
http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=3675 ).
info feldgraust:
The Brandenburgers however met fierce Soviet shore based counter-fire and were forced to abandon their landing attempts.
osaliselt tõsi, nagu võib lugeda ülevaltpoolt
and 4 Me 321 gliders of Grossraumlastensegler Staffel (giant glider squadron) carried supplies beween 21-26 September.
tõenäoliselt jama, Plocher kirjutab, et hoopis JG54-t varustati Mõnnuste lennuväljal alates 21.septembrist (kuna patarei vallutati juba 18.sept, siis on imelik, miks peaks kommandoseid varustama veel mingitelt hiigelplaaneritelt, eriti kui laskemoona ja muu vajaliku saaks lähedalolevatelt jalaväeosadelt. Arvatavasti pani teksti koostaja kõik plaanerid ühte patta ja unustas vaadata ajalisi piire, nii et ka gigandid sattusid dessandi sisse