Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Eestlased ning eestlastest koosnevad üksused, relvad, lahingud, varustus, autasud jne jne...
Vasta
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Postitus Postitas toomas tyrk »

Kapten Trumm kirjutas:
Teiseks võiks ära mainida lennukite ostmist. Siin talitas Soome teistmoodi ja see osutus õigemaks. Soome nimelt omandas Fokkerilt mudeli D-21 tootmise litsensi ja Talvesõja alguseks oli suudetud toota 36 lennukit (tootmine mõistagi jätkus), Eestis olid 1939 sügisel vaid unistused supermoodsatest Spitfiredest ja õhus vastasele vastu astuda polnud millegagi (kui välja avata natuke lendavaid märklaudu). Fokker D-21 (sel oli veel mitte sissetõmmatav telik) jäi küll oma lennuomadustelt alla näiteks I-16 viimastele mudelitele (eriti suur oli mahajäämine vertikaalmanöövris ja relvastuses), kuid Talvesõda näitas, et õppinud piloodid sõdisid sellega edukalt.
Nagu arvata võis ei saa sina sellest Spitfire vs Fokker jutust üle ega ümber. Ainult et - jälle oled alustanud valest otsast. Oled sa kunagi näiteks endalt küsinud, miks soomlased ostsid selle Fokkeri känkara litsentsi? Juba selle ostmisel oli see lennuk tegelikult moraalselt vananenud.

Soomlased olid juba ammu otsustanud, et valdav enamus lennuväe relvastuses olevaist lennukeist tuleb toota kodumaal. Sest siis on ka olemas võimekus neid kodumaal remontida ja vajadusel kaotatute asemel uusi toota. Kusagil seal kahekümnendate lõpul kolmekümnendate alul mindi isegi niikaugele, et otsustati ära - lennuväes peab olema korraga üks standardmootor. Ja Fokker D.XXI osutuski valituks seepärast, et see oli konstruktsioonilt selline, mis sobis VLT-s seeriatootmiseks, ja sellel oli Bristol Mercury mootor.

Sama Bristol Mercury mootor oli ka Bristol Blenheim pommituslennukeil, mille tootmiseks soomlased samuti litsentsi hankisid (lisaks seerialennukite ostmisele). Ja Mercury tootmiseks hankisid samuti litsentsi ja neid toodeti Soomes Tampella tehases.

Tõsi - Blenheim'i tootmine polnud nii "iisi" kui Fokker D.XXI - duralumiiniumist koorikkere käis Valtion Lentokonetehtaale algul kõvasti üle võimete. Esimesed lennukid valmisid alles 1941. a juunis ning 15 lennukist koosnenud esimese partii üleandmine võttis aega umbes pool aastat.

Aga - Soome suutis ise toota lennukimootoreid ja lennukeid. Kasutatud Blenheim pommituslennukeist üle poolte olid valmistatud Soomes (55 lennukit toodeti Soomes, 43 osteti Inglismaalt). Ka osa Inglismaalt ostetud lennukeist said Tampella mootorid. Kuid osa hiljem Soomes toodetud lennukeist said sakslaste käest ostetud Poolas toodetud Mercury mootorid.

Miks Eesti ei ehitanud ise omale sõjalennukeid? Oleks ka ju 'cool' olnud?

Mastaabi vahe. Eesti võime lennuväge ülal pidada oli suurusjärgu võrra väiksem Soome omast. Selle väikese koguse lahinglennukite kodumaal tootmine oleks ajanud nende hinna üle mõistuse kõrgeks. Pluss tootmisse juurutamise aeg oleks vähendanud lennuki reaalset "parim enne" aega. Vt millal esimesed soomes toodetud Fokkerid valmisid ja mis lennukid sel ajal juba teiste riikide lennukitehastest välja tulid.

Aga - see näide annab veelkord mõõtme sellele jutule, mis ma juba varem olen kirjutanud. Eesti ei valmistunud sõdima N Liidu vastu üksi. See polnud lihtsalt võimalik. Ükskõik mis lennukid ka lennuväel ei oleks olnud - need oleks sõltunud välismaalt tarnitud varuosadest ja asenduslennukeist. Bensiinist ja pommidest rääkimata.

Soomel aga oli mastaapi ja võimalust vähemalt osaliselt valmistuda sõjaks kodumaal toodetava ja parandatava relvastusega.

Kunagi kui viitsin, siis kirjutan ka ehk Soome "Spitfire'i tehingust". Ehk siis tõelise lahingväärtusega hävituslennukite nurjunud hankest. Aga kui ma ei viitsi - võta vaevaks ja loe miks Mannerheim ikkagi vahetult enne Talvesõja puhkemist ülemjuhataja kohalt tagasi astus.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Nagu arvata võis ei saa sina sellest Spitfire vs Fokker jutust üle ega ümber. Ainult et - jälle oled alustanud valest otsast. Oled sa kunagi näiteks endalt küsinud, miks soomlased ostsid selle Fokkeri känkara litsentsi? Juba selle ostmisel oli see lennuk tegelikult moraalselt vananenud.
Küsimus on tegelikult lihtsam.
Põlvkond vanemaid mootoreid ja lennukikonstruktsioone oli saada palju vabamalt kui uusi. Neid oli ka lihtsam "kodus" toota.
Viimaseid sõnasid sai osta ainult valmislennukina (kui keegi üldse müüs).
Samamoodi tootis ju endale lennukeid ka Poola. Ka Bristoli üks põlvkond vananenud mootoritega.
Üldiselt need Bristoli mootorid olidki teatud pääsetee neile, kellel polnud ligipääsu viimasele sõnale (nt RR Merlinile).

Fokker D-21 oli loomulikult vananenud. Samas tema vananenud, st lihtne ja käsitöörohke ehitus tegi ta (erinevalt stantsitud alumiiniumist lennukitest) toodetavaks mitte nii kõrgel tasemel tehastes.

Fokker D-21 sõdis edukalt, mitte ainult Soomes, vaid ka Hollandis. Vaata Luftwaffe kaotusi Hollandi kohal mais 1940!

Üks probleem oli Eestil veel - seoses lennukimootoritega. Ei pääsenud ligi lennukimootoritele - ei saanud toota ka torpeedokaatreid. Tuli jälle Inglismaalt valmistoode tellida. Jäi seegi kätte saamata (läks WWII ajal Iiri mereväele). Sest torpeedokaatrid käisid toona lennukimootoritega. V.a saksa omad, aga taolised diislid olid Eestile veel suure ulme. Tõsi, seal poleks õhkjahutusega "tähedest" suurt kasu olnud, sest kaater tahab vedelikjahutusega mootorit.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19

Postitus Postitas A4 »

Talvesõja puhkedes oli Soome õhuväel 146 igat tüüpi lennukit, milledest lennukõlbulikke oli 114. Vähegi „moodsaid“ lennukeid oli 41 Fokkeri hävitajat ning 18 Bristol Blenheimi pommitajat, milliseid ja/või mille mootoreid oli võimalik kodumaal toota. Ülejäänud lennukipark koosnes erinevatest moraalselt ja füüsiliselt iganenud biplaanidest, mis kõlbasid vaid luure- ja vaatluslendudeks. Sellele pani VVS vastu u 2500 lennukist koosneva grupeeringu.

Küsimus nr 1: kas soomlased oleksid pidanud vastupanust loobuma või oleks nende vastupanu kokku kukkunud, kui neil mingil põhjusel poleks olnud 40 enamvähem modernset hävitajat ja 18 pommitajat?

Küsimus nr 2: kui kodumaine lennukitööstus oli olemas ning vajalik ja kasulik asi, siis miks seda sõja puhkedes kohe täistuuridel käima ei pandud? Vaid selle asemel anti hoopis sisse suur hulk täiendavaid tellimusi välismaale, ning üllatus-üllatus, saadi ka juba Euroopas möllava sõja tingimustes kümneid enamvähem kaasaegseid lahingulennukeid sh sõdivatelt riikidelt Prantsusmaalt ja Suurbritanniast?

St see praktika lükkab ümber väite, et väikeriigile tagab kodumaine tootmisvõimsus mingi reaalse autarkia ja võimekuse. Ning et 1939-40. aastal polnud Euroopast enam võimalik mitte midagi saada. Tuleb välja, et oli küll.

Ka nn vaherahu ja Jätkusõja ajal ei hakanud Soome endale ise massiliselt lennukeid juurde tootma, kuigi kogu majandus ja riigi ressursid suunati ümber sõjaks valmistumisele ja sõja pidamisele. Vaid jätkati suurtes kogustes sõjalennukite eksporti esmajoones Saksamaalt (Bf 109, Do-17, Ju-88) ja sakslaste kätte langenud trofeelennukite arvelt. Kusjuures Saksamaa ei olnud kõige stabiilsem ekspordipartner, kust soomlased alati said seda mida tahtsid ja millal tahtsid. Mis omakorda oleks justkui õigustanud kodumaist tootmist.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ja seda sissevedamise juttu sa ajad praegu, kui me alles pääsesime üle noatera isikukaitsevahendite otsalõppemisest? :wall: :wall:

Eesti ei saanud paraku mingeid moodsaid lahingulennukeid, eks see oligi Laidoneri kurva tõdemuse üks aluseid. Soomlastel olid vähemalt need isetehtud vineerist Fokkerid olemas. Lenin ütles juba ammu, et tõe kriteerium pidavat praktika olema.
Küsimus nr 2: kui kodumaine lennukitööstus oli olemas ning vajalik ja kasulik asi, siis miks seda sõja puhkedes kohe täistuuridel käima ei pandud?
Ma ei tea kahjuks, mis need täistuurid olnuks ja mis olid võimalused. On vaid teada, et Soomes toodeti kokku 90 Fokkeri lennukit ja relvastusest võeti need Fokkerid maha alles 1949. Euroopast tellitud lennukid aga kippusid ikka kohale jõudma siis, kui sõda oli juba lõppemas või päris läbi oli (nt Itaaliast ostetud G-50-d).
Ka nn vaherahu ja Jätkusõja ajal ei hakanud Soome endale ise massiliselt lennukeid juurde tootma
Neid lennukeid, mis Jätkusõja ajal võiks moodsaks pidada, Soome toota ei suutnud. Näiteks põhjusel, et polnud piisavalt võimsaid mootoreid. 1941 seisuga oli konkureerimiseks vaja mootorivõimsust vähemalt 1000 hobujõudu. Sellised mootorid olid toona kõikide väikeriikide käeulatusest ohutul kaugusel. Mis neid "massilisi" ostusid puudutab, siis need nii massilised polnud, kõige arvukaim tüüp oli Me-109, mida osteti sõja jooksul kokku 162 lennukit (irooniana - kolm lennukit sõideti sodiks enne, kui need Soome jõudsid, mis räägib oma keelt lennuki omadustest).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19

Postitus Postitas toomas tyrk »

Jah, Soome oma lennukitööstuse võimsus ei olnud selline, et oleks suutnud oma lennukite vajaduse sõja ajal ära rahuldada. Rahuajal küll, aga sõja ajal tekkisid tipud. Ja ka Mercury mootorite tootmisega tekkis ka see probleem, et kõik Tampella mootorid läksid Blenheimidele. Fokkeritele tuli osta ameerikast Wasp'e.

Ja - vähemasti osa Soome kaitseplaneerijatest sai sellest aru juba 1939. a. alguses. Võimalik, et veel varem. 1939. a. alguses on esimesed sammud, mis tänasel päeval on raamatutest (ja Internetist) loetavad. Ja oli ka kava veel üks lennukitehas Soome ehitada.

Fokker D.XXI parim omadus oli see, et nad olid olemas Talvesõja ajal. Kui neid ka poleks olnud - oleks päris jama majas olnud. Aga - juba peale Talvesõja lõppu loobuti nende kasutamisest hävituslennukitena. Talvesõja ajal abina saadud ja ostetud lennukid hakkasid kohale jõudma ja Fokkerid läksid järk-järgult üle teistesse väeosadesse. Luurelennukeiks, ründelennukeiks, treeninglennukeiks. jne. 1949. a ilmselt juba muuseumilennukeiks.

Soome lennuväest rääkides ei jätaks ma siiski mainimata Fokker C.X. Kuigi biplaan, ja tundub, et vananenud - Talvesõja ajal veel täiesti adekvaatne pill. Samas klassis kui D.XXI. Ja tegi oma töö ära. Ja - jällegi - enamuses toodetud Soomes.

Soome lennukitööstuse olemasolu oli aga kindlasti oluline, seal oli olemas piisav tehniline teadmine, et juba sõja ajal remontida, modifitseerida ja kasutusele võtte väga laias skaalas väga erinevaid lennukeid.

Ja enamus Soomes valminud Blenheim pommituslennukeist valmis just jätkusõja ajal. Kusjuures Soome oli ostnud litsentsi ja joonised Mk. I mudeli jaoks. Sakslaste käest aga osteti kõik vajalik (kaasa arvatud tootmisvahendid) Mk IV tootmiseks. Mis olid müüdud Jugoslaaviale ja seal omakorda sakslaste saagiks sai. Ja Blenheim jäi kuni sõja lõpuni siin Idarinde põhjalõigus suht adekvaatseks lennukiks.

Aga - ilmselt peab ikka kirjutama vähe lähemalt Soome lennukihanke plaanidest 1939. a. Kuigi see pole otseselt nüüd selle teema jutt.

Selle teema jutt oli, et Soome siiski valmistus sõdima üksinda. Üritas luua kodumaal selleks vajalikku tööstust. Ja et sellest rajatud tööstusest ka ei piisanud, või et piisas osaliselt - see on lihtsalt üks lisaõppetund.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-19

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Väikeriigi lennukitootmisvõimekus võiski toona olla mingi 600-800 hj üleminekupõlvkonna mootor ja puit- või segakonstruktsioon. Täismetallkonstruktsiooni ehitamine nagu Spitfire või Me-109 nõudis lisaks alumiiniumile ka väga tasemel stantsitööstust. Stantsitööstus nõuab omakorda rakiste tööstust (metallist pontsoonid ja matriitsid, mille vahel taotakse pressi all lennuki juppe).

Sellega oli ka ülimalt industrialiseeritud NSVL-s raskusi. Sõja algushetke parim nõuka hävitaja MiG-3, mis katsetustel arendas nii Spitfirele kui Messerschmidtile kättesaamatuid kiirusi, oli kõigest segakonstruktsioon. Terastorudest keevitatud karkass kere esiosas (mille külge kruviti kereplekk) ja puidust/vineerist tiivad ja sabaosa.
Seepärast oli puit või segakonstruktsiooni eelistamisel väikeriikides teatud põhjuseid - nt Soomes oli puiti ja puidust juppide tegemiseks töömehi ja vabrikuid küllalt. Samas taolise konstruktsiooniga masin on ebatehnoloogiline kiireks tootmiseks, nõuab palju käsitööd ja seepärast on ka tootmistempo madal. NSVL lahendas selle probleemi (3 uut hävitajatüüpi sisaldasid kõik rohkem või vähem puitu) lihtsalt massiga - tööle pandi rohkem lennukitehaseid ja töölisel uut mööblit polnud osta kuskilt.

Mitte et sellel 39-40 sündmustega palju pistmist oleks, lihtsalt väikeriigil oli üldiselt jõukohane ise toota parimal juhul mingi 1935. a disain, mida lennunduses nimetatakse "üleminekupõlvkond" - st formaalselt monoplaanhävitaja, kuid nõrgavõitu mootoriga ja rohkete biplaani tehniliste nüanssidega (nt suur tiivapind, madal erikoormus ja lahjavõitu kiirusomadused).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Postitus Postitas toomas tyrk »

Tõstsin siis eraldi teemaks. Alustaks sellest va Fokkerist.

1935. alustas Soome lennuvägi Gloster Gamecock hävituslennukile järglase otsimist. Küsiti 26 lennukitootjalt, saadi kaheksa pakkumist. Pakuti: Gloster Gladiator, North American NA-50A, Vought V-143, Dewoitine D-510, Morane-Saulnier MS-405, PZL P.24 ja Fokker D.XXI.

Uue hävituslennuki tellimisel seati eesmärgiks, et lennuk oleks võimeline alla tulistama TB-3 pommituslennukeid. Seega kiirus ei olnud esmatähtis, kuid kindlasti peeti vajalikuks, et relvastusse kuuluks 20 mm kahur. Lisaks nõuti spetsifikatsioonis veel vähemalt kaks 7,62 mm kuulipildujat, maksimaalkiirus pidi olema üle 400 km/h, tõusuaeg 3000 m kõrgusele alla 7,5 minuti.

Saadud pakkumistest valisid soomlased (hinna ja kodumaal tootmise sobivuse järgi) välja Fokkeri ja PZL P.24. P.24 oli üldse odavaim pakutud lennuk, umbes 2 x odavam kui prantslaste MS-405 (mis oli kalleim pakutud). Samas MS.405 oli juba pool põlvkonda uuem lennuk, peittelikuga alltiivaline monoplaan. Läbi propellerivõlli tulistava kahuriga. varsti juba standard.

Nende kahe valitud firmaga peetud läbirääkimiste tulemusel otsustati lõpuks Fokkeri kasuks. Konstruktsioonilt olid lennukid sarnased, ja sobisid mõlemad VLT-s tootmiseks. Fokkeri kasuks rääkisid Bristol Mercury mootor ja varasemad head suhted Fokkeriga. Soomlased olid juba varem Fokkerilt ostnud C.V luurelennukeid ja samal ajal D.XXI osas käinud läbirääkimistega toimusid samasugused läbirääkimised C.X luurelennuki ostmiseks ja tootmiseks Soomes. Ilmselt saadi kahe lennukitüübi hankimisel veel lisa-alet ja soodustusi.

Soomlaste soovi kohaselt relvastati üks Fokker kahe sünkroniseeritud kuulipildujaga keres ning kahe 20 mm Oerlikoni kahuriga tiibades. Ülejäänud kuus Hollandis ehitatud lennukit said relvastuseks neli kuulipildujat, kuid tiibades olnud relvakinnitused olid universaalsed - sinna võis paigutada ka Oerlikoni kahurid. Soomlased võtsid lennukid vastu 1937. a oktoobris, need võeti koost lahti ja viidi laeval Soome, kus kuus neist uuesti kokku pandi ning lennuväele üle anti. Seitsmes lennuk jäi tehasesse näidiseks.

Valtion Lentokonetehtas sai esimese eeltellimuse 14 lennuki tootmiseks juba 1937. a mais. Juunis suurendati seda 35 lennukini, millega oleks suudetud relvastada mõlemad olemasolnud hävituslennuväe eskadrillid. Konkreetse tellimuse sai tehas aga alles sama aasta novembris, peale ostetud lennukite kättesaamist. Detsembris aga otsustati, et Soomes toodetud lennukid relvastatakse ainult nelja kuulipildujaga. Selleks oli üsna mitu põhjust alates Oerlikoni kahurite väikesest mürsuvarust (vaid 60 kahuri kohta) lõpetades nende kõrge hinnaga.

Esimene litsentsi alusel valmistatud lennuk tegi esmalennu 1938. a novembris ja viimane tellitud 35-st lennukist anti üle 1939. a juunis. Talvesõja alguseks oli Fokkeritega relvastatud kogu 24. eskadrill (lentolaivue soome keeli) ning kaks salka kolmest 26. eskadrillis. Kolmas salk kasutas veel Bristol Bulldoge (Mk. IV, mis olid - ülla-ülla - samuti Bristol Mercury mootoritega).

Sama aasta septembris otsustati tellida VLT-lt veel 50 Fokker D.XXI lennukit. Kuna kogu Tampella Mercury mootorite toodang läks Bristol Blenheim pommituslennukitele, siis otsustati neile tellida mootorid USAst (Pratt&Whitney Twin Wasp Junior). Lennuvägi esitas ametliku tellimuse alles 1940. a jaanuaris. Mootorid ja propellerid said ostetud 1940. aasta suvel, vahetult enne relvastuse välismaale müügikeelu kehtestamist USAs. Konstruktsioonimuudatused uue mootori paigaldamiseks telliti Fokkerilt ning esimene, näidislennuk valmis 1940. a oktoobris. Ülejäänud seeria anti üle 1941. a jaanuarist kuni juunini.

Selleks ajaks oli lennuvägi juba loobunud või loobumas Fokkeri kasutamisest hävituslennukina. Algul oli see küll formaalselt hävituslennuk, kuid anti üle 3. lennuväerügemendi eskadrillidesse ning leidis kasutust peamiselt ründe- ja luurelennukina. Hiljem juba 1. lennuväerügemendi relvastusse, kus olidki luurelennuväe üksused. Pluss treeningüksustesse, kus neid kasutati üleminekulennukina enne "päris" hävituslennukitele istumist.

Kuna aga üldine lennukite vajadus oli suur ja Fokkereid sai kodumaal ehitada, siis telliti veel Jätkusõja ajalgi kaks 5-lennukilist seeriat kaotatud lennukite asendamiseks. Neist üks ehitati valmis (lennukid valmisid 1944. a suvel ja sügisel), teisest aga sõja lõppemise tõttu loobuti.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Postitus Postitas toomas tyrk »

Veidi ka Fokker D.XXI kui lennukist. Projekt sai tegelikult alguse Hollandi koloniaalvägedele (Hollandi Ida-India, e siis Indoneesia väegrupi jaoks) lihtsa ja kergelt remonditava hävituslennuki tellimusest. Juba üsna pea peale esimese prototüübi valmimist sattus aga lennuki seeriatootmine kahtluse alla, sest ka Koolhoven pakkus välja oma hävituslennuki projekti (FK-58), mis oli juba peittelikuga ja oluliselt kiirem. Kuna aga Koolhoveni lennukit rauas veel ei olnud, siis pandi kogu projekt ootele, et FK-58 prototüübi valmimise järel korraldada võrdluskatsed. See pani Fokkeri otsima ekspordivõimalusi. Milledest esimene oligi Soome.

Hiljem, kui Soome juba huvi üles näitas ja omale lennukeid tellima hakkas, tellis ka Hollandi lennuvägi omale 36 lennukit. Seda suuresti just Fokkeri toetuseks, et ühiku hinda alla saada ja kogu tehing kasumlik oleks. Eelpool viidatud Fokkerite edu sakslaste invasiooni ajal - jah, Fokkerid tulistasid alla päris posu Ju 52 transpordilennukeid ja mõned Ju 87 Stukad. Kohtumine saksa hävituslennukitega lõppes neile halvasti. Kuna aga sakslased olid ülbeks läinud ja Fokkeritel oli võimalik katteta transpordi- ja pommituslennukeid rünnata, siis edu neil oli.

Konstruktsioonilt oli D.XXI õhukeseseinalistest kroom-molübdeenterasest torudest keevitatud kerega, mille esimene pool oli kaetud duralumiinimist paneelidega, sabaosa riidekattega. Tiivad olid puittalade ja vineerist ribidega, aga kaetud taas alumiiniumpaneelidega. Trummile kurvastuseks - ka neid alumiiniumpaneele ei painutanud keegi põlve peal ega haamriga tagudes. Ikka hüdraulilise pressi all, nagu ka monokokk kerega lennukeil.

Tüürid olid samuti riidekattega.

Nii kiiruse kui tõusukiiruse poolest jäi Fokker alla venelaste I-16, rääkimata Me 109 hävituslennukeist. Hoolimata suht väikesest kiirusest ei olnud tema piloteerimine aga lihtne. Kippus järskude pöörete puhul pöörisesse sattuma. 1939. aasta suvel Soomes korraldatud suurõppuse ajal kukkus kaks reservlendurit Fokker D.XXI peal surnuks lennuki pöörisesse sattumise tõttu.

Talvesõja ajal oli loomulikult soomlaste põhiline hävituslennuk, aga tema edukus sõltus ikkagi selles, et ka venelaste pommituslennukid lendasid enamasti ilma hävituslennukite katteta. Kogu Talvesõja õhusõja spetsiifikat siinkohal lahkama ei hakka.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Postitus Postitas toomas tyrk »

Üheks põhjuseks, miks Fokker D.XXI puhul loobuti kahuritest, oli ka soomlaste endi muutunud ohuhinnang. Samal ajal nende hävituslennukite hankega käis Hispaanias kodusõda ja seal tegi ilma hoopis üks teine Tupolevi pommituslennuk - SB. Selle maksimaalkiiruseks arvestati 420 km/h, mis oli isegi veidi suurem Fokkeri omast. Aga sellise lennuki püüdmiseks peeti vajalikuks vähemasti 100 km/h kiiremat lennukit. Ehk siis selle maksimaalne lennukiirus oleks pidanud olema 520 km/h.

29. mai (teisal on mainitud ka 25. mai) 1939 kuupäeva seisuga on säilinud Soome õhujõudude ülema memo, milles oli loetletud 20 teadaolevat hävituslennukit, nende hulgas ka viis erinevat Valtion Lentokonetehtaa's koostatud projekti. Neist kõigist memos loetletud lennukeist suutsid saavutada üle 520 km/h kiirust vaid Heinkel He 112 (DB 600 mootoriga), Messerchmitt Bf 109, Spitfire, Hurricane, Seversky EP-1 ja kõik viis VLT projekti. Aga - He 112 müüdi välismaale ainult Jumo mootoriga (millega see ka ei suutnud 520 km/h piiri ületada), Bf 109, Spitfire'it ja Hurricane'i ei müüdud aga üldse. Seversky oli üsna aktiivselt otsinud oma uuele hävituslennukile (mis USA lennuväes kandis tähistust P-35) Euroopas ostjaid ning oli muuhulgas 1939. a aprillis demonud seda ka Rootsis. Mis lõppes rootslaste tellimusega algul 15 lennukile (juunis 1939), sama aasta oktoobris telliti veel 45 lennukit ja detsembris veel viimane ports - 60 lennukit. Neist jõudsid rootslased (enne 2. juunil 1940 USAs kehtestatud relvastuse ja sõjamaterjalide välismaale müümise keeldu) kahe esimese tellimuse alusel valmistatud lennukid kätte saada.

Soomlased esialgu Seversky poole ei vaadanud. 8. juunil 1939 otsustati hoopis tellida VL Myrsky arendus ja prototüüp. Samal ajal otsustati loobuda kolmanda pommituslennuväe eskadrilli (LLv 48) moodustamisest ning vabanenud ressursi arvelt moodustada hoopis kolmas hävituslennuväe eskadrill (LLv 28). Myrsky pidi saama siis selle üksuse hävituslennukiks, kuid asju realistlikult hinnates saadi aru, et niipea see Myrsky nüüd küll lennuvalmis ei saa.

Septembri alguses, peale maailmasõja puhkemist, arutati asja Riigikaitse Nõukogus uuesti ning 9. septembril otsustati tellida see täiendav partii Fokker D.XXI lennukeid (need Double Wasp mootoritega) ning järgmisel päeval, 10. septembril osta Seversky EP-1 hävituslennukeid, samuti litsents nende Soomes tootmiseks ning vajalikud materjalid ja tehnilised abinõud. Tellitavate uute lennukite tootmiseks (nii Fokkerite kui Seversky) tuli aga rajada uus tehas Poris.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Postitus Postitas toomas tyrk »

Selleks, et lennukeid osta ja lennukitehas ehitada - selleks läheb pappi vaja. Aga Soomel endal seda eriti ei olnud. Siiski arvas Riigikaitse Nõukogu, et seekord on neil see papp olemas.

Nimelt oli Soome uus saadik USAs Hjalmar J. Procopé juba oma volikirjade üleandmisel (mis toimus 22. märstil 1939) alustanud läbirääkimis USAst laenu ja abi saamiseks Soome riigikaitse tugevdamiseks. Ja ka sellekohased lubadused saanud. Mais-juunis 1939 viibis USAs (siis veel reserv)kolonel Paavo Talvela, kellel oli rida kohtumisi kõrgemate sõjaväelaste ning kaitseministeeriumi juhtidega. Lahkumisel peetud kõnes tänas ta lahke vastuvõtu eest ning kinnitas, et Soome saab USAst kõik vajamineva, ja tema omalt poolt teeb kõik, et valitsus nii otsustaks.

Ei ole ise seda laenu asja eriti uurinud, aga ilmselt oli lubatud summaks 60 miljonit dollarit ja laenu oleks andnud Reconstruction Finance Corporation - föderaalvalitsuse kontrolli all olnud finantsasutis. Laenu suurust tänases väärtuses on ajaloolased hinnanud "miljardilaenuks". Aga - välislaenu pidi heaks kiitma Soome parlament - Eduskunta. Ja see ei teinud seda mitte.

See oli siis see teine kord, kui Mannerheim oma ametikohalt (mis oli sel ajal siiski Riigikaitse Nõukogu esimehe oma, mitte ülemjuhataja, nagu ma eelnevalt ekslikult kirjutasin) tagasi astus. Esimene kord juhtus see 1939. a. suvel, kui kaitseminister kärpis Riigikaitse Nõukogus kokku lepitud Ahvenamaa kaitserajatistele eraldatud summat. Riigikaitse Nõukogu oli nimelt selline asutis, mille täpset rolli polnud kusagil seadustes lahti kirjutatud. Ja kui Mannerheim eeldas, et kõik mis seal sai otsustatud tuleb ka selliselt ellu viia, siis valitsusel ja Eduskunnal oli selles osas veidi teistsugune arvamus.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mulle isiklikult huvipakkuv küsimus on, millised olid kaalutlused Soomes, et kasutusele ei võetud uue põlvkonna NSVL hävitajaid, milliseid vedeles NSVL lääneosa lennuväljadel mahajäetuna 1941 suvel kümnete ja ehk ka sadadena. Erand peaks siin olema 3 LaGG-3, mis tõesti lahingulende tegid. Samas nt mingi kogus vananenud lennukeid Saksamaalt osteti. Samuti osteti ju mingi kogus tehnikat, mis langes sakslaste kätte Läänerindel 1940.

Mida soomlased ise selle kohta kostavad?

Vananenud lennukite ostupõhjus võib olla lihtsalt nende seisukord - kuna käis lennukite väljavahetamine ja paljudes polkudes seisid need kasutusest mahavõetud I-16d ja I-153d lihtsalt "nõgestes", siis need olid komplektsed ja korras, uue põlvkonna lennukid olid lihtsalt esimese vea ilmumisel jäetud sinnapaika, kui lennuväeosa isikkoosseis jalga lasi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Trummile kurvastuseks - ka neid alumiiniumpaneele ei painutanud keegi põlve peal ega haamriga tagudes. Ikka hüdraulilise pressi all, nagu ka monokokk kerega lennukeil.
Seletasin seda juba eespool, kuid tundub, et sa ei viitsi mõelda. Suure kumerusraadiusega paneelid painutataksegi paika otse lennuki karkassi küljes neid järk järgult servapidi sinna kinnitades. Sellised on nt fotodel eespool nähtavad kabiini küljepaneelid. Sellist meetodit kasutatakse tänapäevani, näiteks Robinson helikopterite kereplekkidest on üsna paljud sellised, mis saabuvad tehniku kätte mõõtu lõigatuna ja millele antakse vajalik paine konstruktsiooni külge kinnitamise ajal.

Tiiva esiserv, mis Fokkeril oli U-kujuline alumiiniumriba, painutati mõistagi pressi ja pressvormi abil, kuna seal on oluline täpse profiili jälgimine ning puitkonstruktsiooni peal seda jõuga ei painuta kah.

Koht, kus Fokkeril on vajalik pleki masintöötlemine, on näiteks mootorit ümbritsev "rõngas". Seal on raadius küllalt väike ja painded kahes tasapinnas.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Postitus Postitas Kriku »

Loen siin seda teie arutelu ja imestan, et kas lennukite tootmine on omaette maailm või mis... Kumbki ei kommenteeri, mis võimekused Soome tsiviiltööstusel vaadeldaval perioodil olid :dont_know:
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Lennukite tootmine sõltubki sellest, mis võimalused on riigi tööstusel. Selle ekstreemseim näide vast ongi NSVL, kus oli kõvasti inimesi, kuid nappis vajalikke metalle ja inimesed võis panna muru närima. Suure relvastusbuumi ajal juhtuski nii, et lennukitehasteks said näiteks mööblivabrikud. Kuna alumiiniumi ei olnud piisavalt (õigemini selles tehti ka imeasju, näiteks tankimootorid olid alumiiniumist, täiesti mittevajalik), kuid Siberis oli puitu küllaga (vangid raiusid tasuta), siis öeldi töölisrahvale, et järgnevad 10a elate ilma mööblita, kõik rinde heaks - ja mingi voodivabrik saigi lennukitehaseks. Muidugi vastavate insenerkaadrite abil, mitte pühast vaimust.

Puidust lennuki tegemine on ebatehnoloogiline, aja- ja personalimahukas ning kehvasti mehhaniseeritav. Esimene täismetallist WWII aegne hävitaja oli NSVL-s La-7, mis tuli välja 1944.

Soomes muidugi ei saanud nii teha, et inimesed närigu muru. Aga laias laastus sõltus igasugu vidinate tootmine ka lennukite tarbeks ikkagi omamaise tööstuse tasemest.

Soomlased, kelle lennukioste iseloomustas kujukalt väljend "ükskõik mida, peaasi et midagi" keskendusid WWII ajal saksa lennukite ostmisele minu arust kahel põhjusel - moodsate lennukite tootmine nii väga ei sujunud (vt Blenheimide pisike tootmisarv) ja vanakooli puit/segakonstruktsiooniga lennukite tootmine oli aja- ja inimmahukas, seega kallis. Soomlaste isetegemist kindlasti mõjutas ka alumiiniumi kättesaadavus - antud oludes oli seda lootust osta vaid sakslastelt.

Alumiiniumiga NSVL-s juhtus kummalisi asju. Meenutame näiteks, et lisaks tankimootoritele (kus alumiinium polnud hädavajalik, malm käras ka) toodeti NSVL-s GANT-tüüpi torpeedokaatreid samuti alumiiniumist. Sõja ajal juurutatud järgmised kaatritüübid aga tehti juba puidust. Võibolla ameeriklaste eeskujul, sest USA torpeedokaatrid olid ka puidust.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
alari
Liige
Postitusi: 1607
Liitunud: 06 Juul, 2005 15:48
Kontakt:

Re: Soome lennuvägi II ms eel ja ajal

Postitus Postitas alari »

Kuna siin oli juttu hollandi fokkeri koopiast, siis eile vaatasin pilte nende ametlikult fb lehelt https://www.facebook.com/pg/FlyingFokkerD21/photos/
Seal ei jäänud silma, et neid oleks lennuki karkassi küljes painutatud. Pigem mõõdeti karkassi peal ning siis painutati alasi peal või rullide vahel

https://www.facebook.com/FlyingFokkerD2 ... =3&theater
https://www.facebook.com/FlyingFokkerD2 ... =3&theater
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist