Minu allikaks on sõrulased ise. Kui võimalus tuleb, täpsustan asja üle.
Kindlasti Sõrve kannatas palju juba ka 1941 a venelaste tõttu, kuid sakslased panid Sõrvele kabelimatsu. Kogu see Sõrve kaitsmine = Hitleri haige ettevõtmine (Viimse meheni vastupanu osutada jne). Nii, et kogu süü jääb siin sakslastele, mitte vene suurtükidele. Poleks sakslased seda mõttetut vastupanu osutanud, poleks ka venelased lasknud. aga see on juba olekseloogia.
Mu oma vanaonu oli lennuväe abiteenistuses. Oli siis alles 13 a (valetas end vanemaks). Kindlasti ta teab ka sõjast paljugi, kuid laps jääb lapseks. Kogenud sõjaväelase adekvaatset toimuvast arusaamist oleks siin palju tahta.
Sõrve küüditamine
No ja kui siit teemat edasi arendada, siis kui poleks Narva alla vastu hakatud oleks Narva alles ja Tallinn pommitamata.Kindlasti Sõrve kannatas palju juba ka 1941 a venelaste tõttu, kuid sakslased panid Sõrvele kabelimatsu. Kogu see Sõrve kaitsmine = Hitleri haige ettevõtmine (Viimse meheni vastupanu osutada jne). Nii, et kogu süü jääb siin sakslastele, mitte vene suurtükidele. Poleks sakslased seda mõttetut vastupanu osutanud, poleks ka venelased lasknud. aga see on juba olekseloogia.
Süüdi kõiges olid ainult need kuradi sakslased
krizz kas on tõesti raske mõista, et käis sõda
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Hugo1, vaata maakaarti, ja tule rääkima, et selle pisikese poolsaarega kaitsti Eestit. eesti kaitsmisega polnud seal midagi pistmist. seal kaitsesid sakslased oma taganemist. Eestist oli neil sellel ajal juba täiesti poogen.
Sul on võibolla hävinud küladest ka poogen. Minul mitte.
Kuidas venelased 1941 suutsid end Sõrves kaitsta, ilma et oleks niipalju külasid maha põlenud? Vaat kui võrreld siinjuures neid sakslasteda, on viimased suuremad hävitajad. Jutt muidugi Sõrvest.
Isiklikult mõlemast kuritegelikust reziimist poogen.
Sõda oli neil juba kaotatud. Tõmband heaga saksamaa poole jeehat. Oleks külad alles jäänud, oleks inimesed vähemalt oma külades okupatsiooni üle elanud. Nüüd pidid aga kodutuna elu alustama. Nii läks enamuste Sõrve küladega.
Sõda, sõda. ..Sõjas on ka mõistust vaja. Hitleri bullshit jutt "viimse meheni vastupidamisest" küll mõistust ei esindanud!
Sul on võibolla hävinud küladest ka poogen. Minul mitte.
Kuidas venelased 1941 suutsid end Sõrves kaitsta, ilma et oleks niipalju külasid maha põlenud? Vaat kui võrreld siinjuures neid sakslasteda, on viimased suuremad hävitajad. Jutt muidugi Sõrvest.
Isiklikult mõlemast kuritegelikust reziimist poogen.
Ja lihtsalt iseenesest on kaevikud? Eks ikka keegi kaevas ka neid. Sakslased oleks võinud oma taganemist kuskil mujal katta. Sõrves ei olnud neil midagi kaitsta. Pärast polnud aga sõrulastel kusagil eladagi.Loogiline ,et majad pölema läksid,kuna seal ikka kaevikud on taludehoovides.Nii saksa kui ka vene poole omad
Sõda oli neil juba kaotatud. Tõmband heaga saksamaa poole jeehat. Oleks külad alles jäänud, oleks inimesed vähemalt oma külades okupatsiooni üle elanud. Nüüd pidid aga kodutuna elu alustama. Nii läks enamuste Sõrve küladega.
Sõda, sõda. ..Sõjas on ka mõistust vaja. Hitleri bullshit jutt "viimse meheni vastupidamisest" küll mõistust ei esindanud!
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
Aga just kaitsjad kaevavad ennekõike kaevikuid. Eespool oli jutt, et neid kaevati küladesse. Said pihta
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
-
Arensburger
- Moderaator
- Postitusi: 617
- Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
- Kontakt:
Käisin hiljuti maal ja juhtusin juttu puhuma ühe vanema inimesega, kas nägi lähemalt Sõrvet 1-2 kuud peale sakslaste lahkumist.
Juhtus nii, et noore naisena aeti ta oma pere hobusega küüti - vedama ära kraami Sõrvest. Kaarma vallamaja juurde oli kamandatud terve trobikond vankrimehi, neile kirjutasid venelased mingid propuskid välja ja tee viis Sõrve.
Sõrve oli see aeg umbselt vene sõjaväge täis olnud. Igas metsatukas olid suured sõjaväe laagrid. Viieristil oli nii palju katjusasid seisnud, et rivi lõppu ei olnud näha. Iga natukese aja tagant oli neid kinni peetud ja dokumenti kontrollitud.
Konkreetsemalt oli nende ülesandeks olnud ära vedada Sõrve majapidamistest kokku korjatud kraami. Selleks ajaks oli kõik vajalik kokku veetud sellistesse valvega ladustamiskohtadesse ja sealt toimus siis laadimine. Kaarma naised olid saanud omale ülesandeks vedada kalapüügipüüniseid. Neid oli kokku veetud terve mägi. Nii nad hakkasid sealt neid vedama, koorem peale ja teele Kuressaare poole. Päevaga tehti üks reis. Kuressaares oli selle kraami (püügivahendite) kogumiskoht Kellamäel. Sinna olid nad seda kraami vedanud paari nädala jooksul.
Tee ääres oli olnud näha veel surnud hobuste korjuseid. Ühest kõrvalisest kohast olid nad leidnud ühe suure surnud Ardenni hobuse, millel veel ka surnud sakslane seljas oli. Muidu olid sakslaste laibad juba suuremalt jaolt ära koristatud, ühes kohas oli ta näinud kus paljaks kistud sakslaste laipu oli visatud ühte hunnikusse kokku.
Kaks Kaarma kandi meest, kes ka hobuküüdis olid, olid öösel neile ette nähtud ööbimiskohast nn. luurel läinud ja leidnud ühe laoplatsi, kuhu oli kogutud sakslaste varustust. Nad olid sealt virutanud üht teist ja oma vankritesse kalavõrkude alla peitnud. Järgmisel päeval olid aga tee-kontrollpostid vankrid läbi otsinud ja mehed jäid vahele. Nad viidi ära ja karta oli halvimat, kuid järgmine päev said nad ikka vabaks.
Majade kohta ütles ta, et igal pool elas sõjavägi sees. Neile eraldati sõjaväelaste käest üks tuba ühes talus ööbimiseks. Venelased olid käinud ikka naisi piilumas, kuid omad mehed olid pidevalt pidanud vahti. Kohale saabudes oli selles külas maha põlenud 3 talumaja. Majaasemed veel suitsesid. Millest nad põlema läksid ei tea, kuid kindlasti mitte sakslaste vaenutegevuse tõttu. Sakslased olid see aeg ju alles Kuramaal.
Ühes külas, kust nad kogu aeg läbi sõitsid olid paigas veel kaks vanamutti. Need olid alati nutma hakanud, kui nad läbi sõites oli nendega juttu teinud. Hirmsasti olid palunud, et võtke meid ka kaasa ja viige siit minema. Kuid vastavaid dokumente ei olnud ja ilma nendeta liikumine sellistes oludes oli mõeldamatu.
Juhtus nii, et noore naisena aeti ta oma pere hobusega küüti - vedama ära kraami Sõrvest. Kaarma vallamaja juurde oli kamandatud terve trobikond vankrimehi, neile kirjutasid venelased mingid propuskid välja ja tee viis Sõrve.
Sõrve oli see aeg umbselt vene sõjaväge täis olnud. Igas metsatukas olid suured sõjaväe laagrid. Viieristil oli nii palju katjusasid seisnud, et rivi lõppu ei olnud näha. Iga natukese aja tagant oli neid kinni peetud ja dokumenti kontrollitud.
Konkreetsemalt oli nende ülesandeks olnud ära vedada Sõrve majapidamistest kokku korjatud kraami. Selleks ajaks oli kõik vajalik kokku veetud sellistesse valvega ladustamiskohtadesse ja sealt toimus siis laadimine. Kaarma naised olid saanud omale ülesandeks vedada kalapüügipüüniseid. Neid oli kokku veetud terve mägi. Nii nad hakkasid sealt neid vedama, koorem peale ja teele Kuressaare poole. Päevaga tehti üks reis. Kuressaares oli selle kraami (püügivahendite) kogumiskoht Kellamäel. Sinna olid nad seda kraami vedanud paari nädala jooksul.
Tee ääres oli olnud näha veel surnud hobuste korjuseid. Ühest kõrvalisest kohast olid nad leidnud ühe suure surnud Ardenni hobuse, millel veel ka surnud sakslane seljas oli. Muidu olid sakslaste laibad juba suuremalt jaolt ära koristatud, ühes kohas oli ta näinud kus paljaks kistud sakslaste laipu oli visatud ühte hunnikusse kokku.
Kaks Kaarma kandi meest, kes ka hobuküüdis olid, olid öösel neile ette nähtud ööbimiskohast nn. luurel läinud ja leidnud ühe laoplatsi, kuhu oli kogutud sakslaste varustust. Nad olid sealt virutanud üht teist ja oma vankritesse kalavõrkude alla peitnud. Järgmisel päeval olid aga tee-kontrollpostid vankrid läbi otsinud ja mehed jäid vahele. Nad viidi ära ja karta oli halvimat, kuid järgmine päev said nad ikka vabaks.
Majade kohta ütles ta, et igal pool elas sõjavägi sees. Neile eraldati sõjaväelaste käest üks tuba ühes talus ööbimiseks. Venelased olid käinud ikka naisi piilumas, kuid omad mehed olid pidevalt pidanud vahti. Kohale saabudes oli selles külas maha põlenud 3 talumaja. Majaasemed veel suitsesid. Millest nad põlema läksid ei tea, kuid kindlasti mitte sakslaste vaenutegevuse tõttu. Sakslased olid see aeg ju alles Kuramaal.
Ühes külas, kust nad kogu aeg läbi sõitsid olid paigas veel kaks vanamutti. Need olid alati nutma hakanud, kui nad läbi sõites oli nendega juttu teinud. Hirmsasti olid palunud, et võtke meid ka kaasa ja viige siit minema. Kuid vastavaid dokumente ei olnud ja ilma nendeta liikumine sellistes oludes oli mõeldamatu.
Olemata kellegi poolt või vastu praegu, juhiks tähelepanu Sõrve poolsaare strateegilisele asendile teatud küsimustes ja seetõttu sakslased nii visa vastupanu ka osutasid. Nii et kas ikka oli Hitleri haige ettevõtmine?krizz kirjutas:Sõrve kannatas palju juba ka 1941 a venelaste tõttu, kuid sakslased panid Sõrvele kabelimatsu. Kogu see Sõrve kaitsmine = Hitleri haige ettevõtmine (Viimse meheni vastupanu osutada jne). Nii, et kogu süü jääb siin sakslastele, mitte vene suurtükidele. Poleks sakslased seda mõttetut vastupanu osutanud, poleks ka venelased lasknud. aga see on juba olekseloogia.
Kes kontrollib olevikku, kontrollib minevikku. See kes kontrollib minevikku, kontrollib ka tulevikku.
Siit saab suuremana vaadata (kliki ja siis kliki pildile veel) ja next'iga edasi
http://i42.photobucket.com/albums/e308/ ... GP0327.jpg
kõik külad ja talud ei põlenud sõjatules. mõni oli täies jõus veel peale sõda alles (Karuste küla näit.) peale sõda elasid majades kuhu omanikke
enam ligi ei lastud venelased. taktika oli selline et ühes otsas elati teist otsa kasutati kütteks ja kui talukoht tühi siis oli uus võtta. samuti anti kohalikele elanikele külanõukogust lube tühjade talude kütteks tegemise nn. raieluba.
enam ligi ei lastud venelased. taktika oli selline et ühes otsas elati teist otsa kasutati kütteks ja kui talukoht tühi siis oli uus võtta. samuti anti kohalikele elanikele külanõukogust lube tühjade talude kütteks tegemise nn. raieluba.
Ajalugu kirjutavad alati võitjad, ja kaotanud poolte ajalugu kuulub osalejate kahanevale ringile.
(Joachim Peiper)
(Joachim Peiper)
Re: Sõrve küüditamine
Salme valla infolehe 2014.a. septembri numbri lisas ilmus selline kirjatöö: http://www.salmevald.ee/upload/20140918092544.pdf
Öeldakse, et kirjutis „9 kuud koduta“ avaldati Leo Saare poolt trükiks kohandatuna esmakordselt 1970. aasta sügisel Kingissepa rajooni ajalehes „Kommunismiehitaja“ järjejutuna.
Huvitav, mida sealt päevikust nõukaajal välja jäeti?
Öeldakse, et kirjutis „9 kuud koduta“ avaldati Leo Saare poolt trükiks kohandatuna esmakordselt 1970. aasta sügisel Kingissepa rajooni ajalehes „Kommunismiehitaja“ järjejutuna.
Huvitav, mida sealt päevikust nõukaajal välja jäeti?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist