www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 25 Mai, 2018 19:40

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 574 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis
PostitusPostitatud: 12 Jaan, 2018 18:05 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juun, 2014 20:52
Postitusi: 1246
Kaugel 70-ndate algul sai käidud Pärnus Raba tänava lasketiirus trennis. Iga kord lasksime (algajad) kaks karpi padruneid - 50tk.
Treeninguid 2 korda nädalas.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis
PostitusPostitatud: 12 Jaan, 2018 20:21 
Eemal
Liige

Liitunud: 09 Jaan, 2013 15:53
Postitusi: 97
Kas sul on minginegi arusaam suurusjärkudest näiteks palju laseb läbi Eesti ajateenija oma väljaõppe tsükli ajal, või oled sa ise mõne üksuse väljaōpet planeerinud? Eestis ei ole seis tegelt üldsegi halb. Suurusjärgud millest sina räägid on aga ulmelised.
Initsiaalid USMC mind ei kohuta, olen nendega koos teeninud ja kui sa viitad just kui mingile eriti elitaarsele väeliigile, oled asjast valesti aru saanud.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis
PostitusPostitatud: 12 Jaan, 2018 22:37 
Eemal
Liige

Liitunud: 29 Veebr, 2012 19:47
Postitusi: 279
Kogu lugupidamise juures, valgustatud tuulekindlas 22LR 50m sisetiirus distsipliinid on ''veits'' teised kui sõjas 500m ja kaugemale laskmine vajab..

Olümpiatasemel 50m sportpüssilaskur kõrvetab aastas läbi 15000 22LR padrunit, näide on reaalne soome koondise laskur, nime ei ütle.

Täiskaliibrilise relvaga sõjalise täpsuslaskmise algtaseme saavutamine vajab 400-500 padrunit, taseme hoidmine samuti 500 aastas.
Üks laskekord on maksimaalselt 30 padrunit jutt käib stiilist- ''põllul xxx kaugusel on üks poolfiguur, leia ja hävita, kaks padrunit, üks minut''.
Kui treeninglaskude arvu üle 30 päevas suurendada siis tekib laskuril väsimus ja pohhuism möödalaskude suhtes.
Ei huvita mis oli konkreetne praagi põhjus, kuna lastakse veel ja veel.

Vahe on selles, et täiskaliibrilist relva lastakse tabamuse peale, kui vähegi võimalik siis relv toestatakse, kui laskmine hakkab meenutama 22LR püss palges püstiseismist siis ei lasta üldse, sest möödalask tähendab, et sihtmärk koos oma sõbrakestega hakkab tundma ebatervet huvi teie tagasihoidliku isiku vastu..

_________________
Kuhu istub 300 kg gorilla, kui ta kinno läheb?

Aeg devalveerib kõik, ka banaanid.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis
PostitusPostitatud: 12 Jaan, 2018 23:23 
Eemal
Liige

Liitunud: 09 Jaan, 2013 15:53
Postitusi: 97
gorilla kirjutas:
Kui treeninglaskude arvu üle 30 päevas suurendada siis tekib laskuril väsimus ja pohhuism möödalaskude suhtes.


Täpselt nii. Peale igat laskmist peab järgnema analüütile tagasiside osa läbiviijalt ja ka laskjalt. Omaltpoolt lisaks veel, et jalaväelasena kogemuse põhjalt võib selle 30 korrutada kümnega ja saame automaaturi päevase maksimumi kätte.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis
PostitusPostitatud: 12 Jaan, 2018 23:26 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 02 Nov, 2007 17:21
Postitusi: 1914
Gorilla, ka snaipril poleks paha lasta vahepeal oma snaipripüssiga sarnase püssiga kaliibriga .22LR. Lühendatud distants, vastavalt väiksem märk. Väga odav harjutamine ja päris püssi raud ei kulu harjutamisel.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis
PostitusPostitatud: 13 Jaan, 2018 11:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juun, 2014 20:52
Postitusi: 1246
gorilla kirjutas:
Kogu lugupidamise juures, valgustatud tuulekindlas 22LR 50m sisetiirus distsipliinid on ''veits'' teised kui sõjas 500m ja kaugemale laskmine vajab...
Kogu lugupidamise juures - ei võrrelnud laps-laskurit väljaõpetatud snaipriga, vaid näitasin, et isegi algajad lapsed pidid laskma vähemalt viiskümmend lasku, selleks et saada püssi ja sihtimise tunnetus. Tagasisidet andis treener algul iga 5 lasu järel, trenni lõpus kontrollis üksiklaskude tulemusi. Sellega tahtsin väita, et korraliku täpsuslaskuri treenituse hoidmiseks kulub palju päevi ja moona.
~500 padrunit aastas teeb ligi 10 padrunit nädalas. Ise pakuks vähemalt kaks korda suuremat kogust. :oops:

PS. Kuidas sa kujutad 12-13 aastaseid lapsi laskmas 1,5 tunnises trennis sportpüssi seisvas asendis? Ikka sihtimise õppimiseks lamades, nahkjakk seljas, liivakott püssitoru all toeks... Püstiasend tuleb alles koos vanuse ja kehakaalu tõusuga. 8)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis
PostitusPostitatud: 13 Jaan, 2018 12:36 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 8656
Asukoht: Metsas / Ämbris
Sorry OT.

Kinnitan
mart2 kirjutas:
Kaugel 70-ndate algul sai käidud Pärnus Raba tänava lasketiirus trennis. Iga kord lasksime (algajad) kaks karpi padruneid - 50tk.
Treeninguid 2 korda nädalas.

Lasksime 70-date lõpus ja 80-ndate alguses koolis samuti nn "lasketrennis" 2 x nädalas vähemalt 50 lasku (10 x 5) ühes trennis.
See tegi siis aastas keskmiseks (koolivaheajad välja arvatud juba): 36 x 50 x 2 = 3600
Lisaks eraldi sõjalise tundide laskmised kooli tiirus.
Meil oli 50m tiir. 25m peale lasime lamades märklauda nr.6 ja 50m peale märklauda nr.7
Märgi "Metki strelok" saamiseks pidi lamades tabama/saama 25m peale 42 punkti ja 50m peale 38 punkti.
Mul oli neid märke lausa kaks, kummagi distantsi peale üks 8)

Manus:
metki strelok1.png
metki strelok1.png [ 407.8 KB | Vaadatud 731 korda ]


Pärast kooli kui tööle läksin, siis sattusin autobaasi sõjaväestatud kolonni.
Sõjaväestatud kolonnis pidi käima korra kuus Tapa välilasketiirus AKM-i paugutamas.
Lastud padrunite hulk olenes päevast ja sellest, kas lasti ainult üksiklaskudega, või üksik + lühikesed valangud (3-5 lasku per valang).
Oli selliseid kordi kui lasti ainult 5 lasku üksiklaskudena, aga oli ka selliseid kordi, kui lasti nii üksikuid kui valanguid ja siis anti vähemalt 1 magasini/pideme täis padruneid (30tk).
See tegi siis aastas keskmiseks: 12 x 5 + 12 x 30 : 2 = 210

_________________
Pilt


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis
PostitusPostitatud: 14 Jaan, 2018 14:33 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 1694
Asukoht: Tallinn
See väide, et merejalaväelane laseb karjääri jooksul veerand miljonit lasku, ei ole tõene ja päris mitmel põhjusel. Esiteks, keskmine merejalaväelane teenib 4-6 aastat, USAs nõutakse reakoosseisult 8 a teenistust, kuid reaalselt ollakse sellest tegevteenistuses ainult pool kuni kaka kolmandikku, ülejäänud tiksutakse Rahvuskaardis või täiendusreservis, kus käiakse vahel harva õppustel, kuid aeg jookseb. 20 a teeninud mariin on juba veebel või vanemveebel, kuid tavaliselt minnakse erru E4 ehk spetsialistina või E5 ehk nooremseeruna. Reaalselt teevad nad oma põhirelvast aastas kuni tuhat lasku, jalavägi rohkem ja tagalateenistus vähem, kusjuures selle sisse kuulub ka laskeharjutused kuulipildujast, sest iga jalaväelane peab oskama ka seda lasta, kui vaja. Automaat kestab 7-8000 lasku keskmiselt. Need kümned tuhanded padrunid, mis sõjas ära kulutatakse 1 vastase kohta põhineb sellel matemaatikal, et tabatud vastaste hulk jagatakse kulutatud laskemoona hulgaga ja tulemused ongi sellised, sest enamik laskusid tehakse ju katvat tuld ehk töristatakse võsa suunas, kus vastane võib olla.

Snaiprid on samuti USMC erialakohtadel mõned aastad, seejärel roteeruvad kõrgematele ametikohtadele või erru, ma olen kusagil varem sellest kirjutanud, miks USMC pataljoni luure- ja täpsuslaskmise rühmas on harva üle E5 inimesi ja maksimaalselt 5 a erialasel kohal. Täpsusrelvade raua amortisatsiooniks loetakse kuni 5000 lasku ja see saavutatakse 5-10 a jooksul, peame meeles, et laskeharjutused ei ole ainult täpsusrelvast, vaid lisaks sellele peab laskma oma automaati ja püstolit ja meeskonna kaitserelvaks olevat KPd ning Barrettit, mis on lisarelv. Kõik kokku tuleb päris palju laskmist. Nagu siin varem on välja öeldud, ei kulu täpsuslaskmisel korraga eriti palju padruneid, 30 sihitud üksiklasku päevas on juba korralik koormus, üle 50 lasu eriti ei jaksagi, magnumi või pooletollise puhul ei tohigi väga palju korraga lasta, sest relva tagasilöök on väga ränk. Eestis 400-500 lasku aastas relva kohta on täiesti reaalne, see tähendab, et iga kuu on vähemalt 1 korralik laskeharjutus ja mõni kuu 2x. Lääneriikide eriüksused lasevad tuhandeid laske aastas operaatri kohta ja näiteks täpsusrelvade raudasid ning püstoleid vahetatakse iga 1-2 aasta järel läbikulumise tõttu. Nendega trenni tehes on päeva lõpuks pöidlad konkreetselt valusad padrunite salvetoppimise pärast. Kes on näinud ja teinud, teab, kuid tavaüksused lasevad palju vähem, sest ei ole lihtsalt aega ja raha.

Siselasketiiru steriilsetes tingimustes 22 LR törtsutamist põllu peal suure püssi laskmisega saab võrrelda ainult mingi lilleke, kes ei ole ise kunagi püssiga põllu peal olnud. Mul on laskesportlastega kahtemoodi kogemusi. Ühelt poolt on kindlasti kena, et sihtimine, päästmine ja järelsihtimine on tuhandete kordustega kenasti selgeks õpitud, kuid paljudel sportlastel on see häda, et tulemust suudetakse teha justnimelt lasketiirus laskuri kostüümis. Põllu peal tuleb reeglina läbi ajada ilma abivahenditeta ja mingis suvalises ritsika asendis, et relvale mingigi tugi leida ja siis on sportlased hädas. Teine küsimus on, kuidas sportlased välitingimustes hakkama saavad? Pigem võtaks sellise jahimehe, kes püstiasendist jooksva kuldi esimese lasuga 50 m pealt küliti laseb kui tiirulaskmise meistri.

22 LR relvasid ei saa sama alahinnata, väiksematele laskekaugustele on need kindlasti tegijad, lisaks on need väga head treeningrelvad ja neid ka niimoodi kasutatakse, sest padrun on odav ja ohuala lühike võrreldes suure kaliibriga. Tõsised meistrid lasevadki nendega üle 10000 lasu aastas.

SN lahingkomplekt USA maaväel oli külma sõja ajal 100 padrunit, kusjuures selle sees olid ka AP ja API kuulid, ideaalis siis nii, et 60 FMJ + 20 AP + 20 API, lisaks oli püstol 4 salve ehk 60 padruniga enesekaitseks ja paar käsigranaati ning paar M16 salve juhuks kui vaatlejaga relvi vahetati. Lapua 308 täpsusmoona müüdi kunagi 600 lasu kasti kaupa, selle kastitäie võiks täpsuslaskurile koju anda, kusjuures pool sellest oleks puutumatu varu ja ülejäänud jooksva aasta treeninguteks. Kui ajame maksimaalset täpsust taga, siis on oluline ka see, et padrunid oleksid samast partiist, sest esinevad püssirohupartiid on natuke erineva põlemiskiirusega või doseeritakse rohtu sutsu erinev kogus, tulemuseks on märgatavad erinevused algkiirustes, mis ajab hajuvuse suureks. Salvetäis või 2 laskemoona kodus on naljategemine, see on ainult relva kaitseks, et keegi noaga ähvardades ei saaks relva röövida, sõjalist mõtet sellisel piskul ei ole. Väide, et see on tuleohtlik, on vägagi suvaline, saamamoodi on villased sokid ja kogu riidekraam ka tuleohtlik, keelame rohkem kui 1 paari aluspesu hoidmise eluruumides ka ära? Soome relvaseadus nii lollakas ei ole, padruneid võib hoida paarkümmend tuhat, püssirohu kogus on piiratud 10 kiloga ja ei ole märgata, et tuletõrje sellepärast paanikas oleks. Reaalselt on keskmisel soome jahimehel ikka mitusada padrunit kodus ja laskesportlastel tuhandeid, sest kui on mitu relva ja nendega aktiivselt trenni teha, siis padrunikulu ongi tuhandeid aastas. Soome KJ padrunimajandus näeb välja niimoodi, et suuremates garnisonides on merekonteineritesse ladustatud laskemoona, mis siis häda korral autole hiivatakse ja viiakse sinna, kuhu vaja. Lisaks on maa-alused laod, kus laskemoon on euroalustele ladustatud ja viiakse ära iga sõidukiga, kuhu saab selle aluse peale panna. Alla euroaluse mingit keskset laskemoonajagamist ei toimugi, sest 1 kompanii lahingkomplekt laskemoona on päris suur hunnik, sisuliselt vajab korralikku veoautot, eriti MP laskemoon võtab palju ruumi. Kriisi korral alustatakse kohe laskemoona ja varustuse laialivedu mobilisatsioonipunktidesse ja selleks rekvireeritakse suur osa Soomes olemasolevad veoautosid, sest hajutatud laskemoona on ka raskem korraga hävitada, 1 Soome vanemohvitser ütles ajakirjanikule väga hästi Iskanderide paanika kohta, et see on lihtsalt 1 suur pomm ja soomlased on selle ohuga oma kaitseplaanides arvestanud :)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis
PostitusPostitatud: 14 Jaan, 2018 14:48 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Juun, 2014 16:25
Postitusi: 1352
Ei, ma ei ole õpet planeerinud. Kas USA ja Eesti väljaõppe vahele saab paralleele tõmmata, neil ju seal varustuses teised suurusjärgud? Samas ma vaatan kui palju ma saan KLis harjutada (üksiklasud ja paukmoona üldse ei loe), siis ma ei imestaks nende numbrite üle pikema karjääri korral.
Kahjuks ma enam ei saa kontrollida mida inimene täpselt silmas pidas. Võib olla oli seal ka väiksema kaliibriga harjutamine sisse mõeldud. Pole ka selge täpselt mis täpsuslaskuri/snaipriga tegu oli - neil ju kah vahe sees, kas scout sniper või squad designated marksman vms.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis
PostitusPostitatud: 14 Jaan, 2018 16:14 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 1694
Asukoht: Tallinn
Väljaspool EKJ on täpseid laskureid ppas, kapos ja vanglate eriüksus. K komando sn grupp on parim ja prefektuuri kiiretel on oma laskurid. Nende väljaõpe on oluliselt erinev sest peamine eesmärk on oma tegevuse julgestamine, oleme kõik näinud paraadi ajal katusel istuvaid vaatlejaid. Teine teema on ohtliku eseme või isiku hävitamine täpse lasuga. Siin on väga lühikesed laskekaugused. Armee snaiper laseb kaugemalt ja suuremat sihtmärki. Kriisiajal vajaks eriüksused ise täiendust. Sealt toetust saada ei ole reaalne. Sn eriala ei ole EKJ hangete planeerijatele olulised. Tehakse ära ainult miinimum


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis
PostitusPostitatud: 14 Jaan, 2018 16:17 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 1694
Asukoht: Tallinn
Sn eriala väljaõpe EKJ põhineb teiste lääneriikide väljäõppel. Seega on täiesti võrreldavad nii drillid kui erialane varustus. Midagi oluliselt uut ja erinevat on siin raske leiutada sest inimesed on sarnased ja füüsika reeglid kehtivad igal pool samamoodi.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis
PostitusPostitatud: 14 Jaan, 2018 16:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 1694
Asukoht: Tallinn
Kl üksuses käib aktiivselt väljas kolmandik kuid laskemoona kulu on arvestatud kogu koosseisu peale. Seega need kes välja tulevad saavadki piisavalt treenida.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis
PostitusPostitatud: 14 Jaan, 2018 18:03 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 11 Nov, 2015 21:03
Postitusi: 25
[quote="Leo"]

Siselasketiiru steriilsetes tingimustes 22 LR törtsutamist põllu peal suure püssi laskmisega saab võrrelda ainult mingi lilleke, kes ei ole ise kunagi püssiga põllu peal olnud. Mul on laskesportlastega kahtemoodi kogemusi. Ühelt poolt on kindlasti kena, et sihtimine, päästmine ja järelsihtimine on tuhandete kordustega kenasti selgeks õpitud, kuid paljudel sportlastel on see häda, et tulemust suudetakse teha justnimelt lasketiirus laskuri kostüümis. Põllu peal tuleb reeglina läbi ajada ilma abivahenditeta ja mingis suvalises ritsika asendis, et relvale mingigi tugi leida ja siis on sportlased hädas. Teine küsimus on, kuidas sportlased välitingimustes hakkama saavad? Pigem võtaks sellise jahimehe, kes püstiasendist jooksva kuldi esimese lasuga 50 m pealt küliti laseb kui tiirulaskmise meistri.

See jahimehe võrdlus on nii ja naa. Käies igaaastasel jahimeeste laskekatsel tuleb tihti välja, et kui mõni jahimees liikuvat märki lastes ikka esimese korraga läbi ei saa, siis iga ringiga läheb asi aina hullemaks. Kuigi pealtvaatajaid napilt, olen näinud seal sellist kätevärinat, et püssi pea võimatu laadida. Tavaliselt käib sinna juurde jutt, et oleks metsas siga ees olnud märklehe asemel, oleks iga pauk pihtas. Kusjuures kohati täitsa usutav, et nii ongi.
Kui keegi suudab lasketiirus kontrollitud tingimustes korralikke tulemusi lasta, siis pigem on see ikka eeldus, et sama ollakse suuteline välja laskma ka põllul olles. Lihtsalt kui ei ole olnud varem võimalust ja vajadust sedasorti laskmist praktiseerida, siis ei saa kohe ka maksimaalset tulemust eeldada. Täpsuslaskuri eriala on ju siiski üks kõige raskem ja rohkem harjutamist vajav. Kuskil pole öeldud, et kõigist sportlaskureist võiks saada täpsuslaskur/snaiper, aga tugev laskmisoskus on siiski korralik platvorm, millele muid oskusi juurde treenida.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis
PostitusPostitatud: 14 Jaan, 2018 19:07 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2009 13:39
Postitusi: 165
Kui palju SN peab harjutama laskmist?
Siin all on üks harjutuskava laskmise kulu alandamiseks.
Laskmise määr ei täiesti kompenseeri laskude kvaliteeti.
Esiteks peab saada korda laskeasendid püstis, põlveltasendis ja pikali sellemoodi, et asend ei väsida,
see toetub keha struktuurile ja luustikule, on stabiilne ja ei keera relva mingisse suunasse.
Keha ja relv peab moodustama kokkusobiva kompleksi.
Teiseks peab saama korda relva toetus ja asend, sihtimine, hingamine, päästiku pressimine,
uue padruni sisselaadimine ja relva tagasi viimine märgi poole järgmise lasu jaoks.
Kolmandaks oma relva ja siin kasutusel oleva padruni ballistika peab pähe õppima põhjalikult.
Sellega seonduvad kuuli langus ning deviatsioon (kalle) laskdes ülespoole ja allapoole viltu ja nende kompenseerimine sihikuga,
tuule kiiruse ja suuna arvestamine, tuule mõju ja parandus sihikuga ja päikse mõju.
Lisaks ülipikal kaugusel relva kõrvale kalde, õhu temperatuuri, õhusurve ja niiskuse ning Coriolis-deviatsiooni mõju.
Neljandaks eelmise ballistika data pähe oppimine erinevaile laskekauguseile ja tuule kiiruseile oma relva ja padruni kohta.

Kui lastakse alla 500m kaugusele heas olukorras, nii see on palju lihtsam kui 1000m kaugusele raskes olukorras, see on selge.
Sellepärast üksnes laskmine lasketiirul lühikele kaugusele ei harjuta snaipriks.
Läheb pikk aeg, et eel loetletud asjad saab oskuseiks ja see toimub peamiselt muude kui laskmise tõttu,
või osalt küll laskedes näiteks alguses 22LR püssiga.
Kuna need siis on saanud oskusiks, võib siirduda 300m tiirule ja lasta vähe lasku.
Tegelik snaipri laskmise harjutamine toimub maastikul pikale eelnevalt teadmatule kaugusele.
Siis peab arvestama igas lasus kõik eel loetletud faktorid.
Iga lasuga seoses peab püüdma täielikkusse.
Peab konsentreerima lasude kvaliteedile, mitte määrale.
Selle moodi on suuteline tabamistäpsuse tõstmiseks vähe padrunikasutusega ehk vähe kuluga.

_________________
Si vis pacem, para bellum


Viimati muutis Unto Pulkkinen, 14 Jaan, 2018 21:11, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis
PostitusPostitatud: 14 Jaan, 2018 19:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 02 Nov, 2007 17:21
Postitusi: 1914
Kaitseliitlasel, täpsuslaskuril ja snaipril peab olema relv kodus relvakapis. Lisaks peab olema padruneid muidugi puutumatu tagavara ja lisaks hulgaliselt harjutamise jaoks.

Kui tal on sobiv vaba aeg ja sobiv ilm, siis ta lihtsalt võtab relva ja padrunid kapist ja läheb harjutama. Mitte nii, et ainult käsu korras lasketiirus laskevõistlustel.


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 574 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt