Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Sõjaväelised erialad. Elutsükkel väljaõppest kuni reservist kustutamiseni. Nii nippidest kui ka relvadest/vahenditest.
Vasta
Leo
Liige
Postitusi: 3302
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas Leo »

Minu meelest väga lihtne ja arusaadav kokkuvõtte asjade tegelikust seisust, kuid kuna ise ei olnud kohal, siis loodan, et kohalolijad jaksavad tekkinud sisulistele küsimustele täislausetega vastata.
kuido20
Liige
Postitusi: 3320
Liitunud: 06 Jaan, 2004 10:56
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas kuido20 »

Väino kirjutas:Üks versioon: Jalale žguti panekut treenitakse lamaja peal, sest tõsielus ta lamab, mitte ei seisa püsti.
Enda jala peale panekul kah. Ehk kui saad enda jalga kuulihaava, siis kukud sa pikali ja pole mõtet treenida jala peale žguti panekut püsti asendis, reaalses olukorras sa püsti ei seisa.
Püsti.jpg
Metoodiliselt veel, et sõdid sa nii hästi kui treenitud oled, ehk näiteks jao evakuatsiooni korraldamisel tuleb harjutada koos granaadiheitjate ja kuulipildujatega, ehk reaalselt aru saada mismoodi kannatanu evakuatsiooni füüsika toimib ja mitu inimest kulub jaost ära kannatanu transpordiks, nii, et kõik asjad kaasa saaks võetud ja midagi maha ei jääks. Sest mahajäänud asjade pealt saab vastane aru, mis juhtus ja kellega tegu oli.

Vastutegevuses soovitati kasutada airsofti relvi, see aitab parandada arusaama, et vastase tule alla olles tuleb hoida ennast madalal.
kuido20
Liige
Postitusi: 3320
Liitunud: 06 Jaan, 2004 10:56
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas kuido20 »

SuurPaksValevorst kirjutas:
Pimedas valgust näidata ei saa, snaiprid ja tulejuhid näevad. Pimedas kompamise peale teadvusetult haava leidmine on õnnemäng, tõmba jäsemetele žgutid ja lohista haavatu ära. ( 4 žgutti peab kaasas olema )
Mõeldud on, et igal inimesel 4 žgutti või jaomeedikul?
Standard olla selline, et üks žgutt vasakul rinna peal ja teine paunas/taskus. Aga haavatut abistama minnes ei pruugi kindel olla, et temal need kaks žgutti olemas on, ehk võtad teiste käest ja jaosanitarilt nii palju juurde, et 4 olemas oleks.
Leo
Liige
Postitusi: 3302
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas Leo »

Zguti panekut enda jala peale ei ole mõtet püsti seistes harjutada, jalg läheb kiiresti nõrgaks kui zgutt vereringe kinni tõmbab. Ikka tooli peal või põrandal/maas istudes harjutad ja kui hakkab juba välja tulema, siis pikali harjutad edasi. Üldiselt peavad harjutamiseks eraldi zgutid olema, need kipuvad tõsise treenimisega katki minema, ma väga ei tahaks oma SA esmaabikomplektis hoida zgutti ja muid vahendeid, mis on treeningute käigus korduvalt pingule tõmmatud, sest ei ole enam mingit kindlust, kui mitu tõmmet nad veel vastu peavad. Teiseks, zgutiga ei tohi üle pingutada treeningutel, kohe, kui on korralikult peal ja pulssi ei ole, tuleb maha võtta, vereringe ei armasta sellist kägistamist, trombide tekkimise ja kudede vigastamise oht. Kolmandaks, kui zguti panek on selge, siis tuleb pulss üles, sõrmed tuimaks ja pea sassi ajada, siis näeb hästi, mis tunne on seda päriselt peale ajada, kui pulss on laes, sõrmed tuimad ja pea sassis.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Standard olla selline, et üks žgutt vasakul rinna peal ja teine paunas/taskus. Aga haavatut abistama minnes ei pruugi kindel olla, et temal need kaks žgutti olemas on, ehk võtad teiste käest ja jaosanitarilt nii palju juurde, et 4 olemas oleks.
Mul on ettepanek korraldada üle-kaitsejõuline täienduskoolitus "Sõjapidamine ideaaltingimustes". :)
Üksikmehel on taskus need 2 žgutti, rühmaülem muretseb peamiselt kuldse tunni pärast ja meditsiini Unimogid vuravad segamatult Valgejõe ja PERHi vaet.
Lihtsalt selline mõte tekkis, kui kuulen neid žguti jutte. Kamoon mehed, paljudes kohtades pole seda ainsatki anda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
alban
Liige
Postitusi: 1206
Liitunud: 11 Veebr, 2005 17:01
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas alban »

Kapten Trumm kirjutas:Kamoon mehed, paljudes kohtades pole seda ainsatki anda.
Kui riik ei anna, siis tuleb ise osta. Kui kalliks keegi oma elu peab? Žgutt on 30-35 eurot tk ja oma elu 70 euro vääriliseks pean ma ikka. Suitsumehed võiks mõelda sellele, et žgutt maksab sama palju kui teie paari nädala suitsud. Ei ole kallis tegelikult. Suhtumine "kui riik ei anna, siis ei kasuta üldse" on ka totter.
Disclaimer: isikliku varustuse küljes on mul 2 žgutti - ühe ostsin ise, teise andis riik. Plaanin paar tükki veel juurde osta.
Leo
Liige
Postitusi: 3302
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas Leo »

Tartus läheb käima TCCC kursus mida ka siin kõvasti reklaamiti. Seda TCCCd peaksid kõik võitlejad oskama ja MK 1 komplekt peaks ka välja antama KL opstruktuurile nii et nõudke malevast koolitust ja siis medpakke. Kui virisevad või päriselt ei olegi isegi MK 1 anda oleks mõistlik ise osta üksuse või oma rahadega ja hoida alati käeulatuses. TCCC õpetab et lahing läheb edasi ja pihtasaanu aotab ennast ise kuni abi saab.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mul on samasugused tunded, Leo.
Lihtsalt tundub, et UKR perioodil kõvasti lisaharidust saanud MED evib meil arusaamasid, et allüksus peab kõvasti ressursse kulutama elupäästvale abile ja nende lohistamiseks sinna, kuhu kompanii meditsiinikong tulla saab. Näiteks rünnakul või linnavõitluses on sellise rutiinse haavatute seltskonna ära vedamiseks vajalik peaaegu või kogu ühe jao ressurss. Selle tagajärjel hakkab lahingurütm kaduma ja tempo langema (nt sinu reserv tassib haavatuid), mille tulemuseks on kaotuste kasvamine (ja lõppeks ülesande liiva jooksmine).

Palju muudaks siin võitleva üksuse jaoks lihtsamaks, kui äravedu saaks tulla ligemale ja haavatuid ei peaks tassima käsitsi poole km taha (proovige ja te ei kahetse, kahe haavatu tassimiseks kulub terve jagu ja tuleb puudugi)?

Nõukogude armees lahendati see probleem omal ajal sellega, et evakuaatorid sõitsid otse lahinguväljale ja antud minemalohistamise etapp HKP-st ei jäänud koormaks võitlevale allüksusele. Võib-olla see tõi kaasa tohutu suremuse, ei tea (olen kursis ainult tehnilise lahendusega).

Mulle lihtsalt tundub, et antud meditsiiniülesande täitmiseks peab meil jalaväerühmas olema 4 jalaväejagu, üks neist siis tassib/julgestab ja ülejäänud 3 tegelevad ülesandega (säilib klassikaline 2:1 süsteem).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
SuurPaksValevorst
Liige
Postitusi: 67
Liitunud: 30 Jaan, 2017 14:49
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas SuurPaksValevorst »

Med Pasiga oleks vist mõeldav see lahinguväljale sõitmine (Ja ohtlik ka :D), aga ega meil juu niipalju masinaid pole millega saab põhivägigi lahingusse saadetud. Otsese tule alt välja lohistamine jääb ikka oma üksuse ülesandeks, kasvõi seepärast, et nad tuleb ju kokku koguda, MedEvac ei leia neid üksikuna üles.
Quis, nisi nos?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tehnika hulgast puudub üks lüli lihtsalt - taktikaline kergetransport. See ei puuduta ainult haavatute äravedu, vaid ka muu kraami positsioonide lähedusse toomist (laskemoon, vesi, toit jne).
Seda lüli asendab meil suuremas osas kondiaur - pooljagu nagu naksti kulutatud ühe mehe äravedamise peale. KL üksustes on selleks kasutatud parema puudumisel kerghaagisega ATV-d.
Ja see lüli võib meil olla 0,5-1 km pikk. KL meil ATV-d ostis - ülikallid suured diiselmootoriga masinad, mille eest saab neli kerget koos haagistega. Need seisavad enamasti valvurite käsutuses ja päevas korra sõidetakse. Selle jampsi eest saanuks vabalt osta kerged ATV-d haagisega, iga lahingkompanii peale üks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Doc_EST
Liige
Postitusi: 47
Liitunud: 14 Sept, 2014 10:23
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas Doc_EST »

Leo kirjutas:Tartus läheb käima TCCC kursus mida ka siin kõvasti reklaamiti. Seda TCCCd peaksid kõik võitlejad oskama ja MK 1 komplekt peaks ka välja antama KL opstruktuurile nii et nõudke malevast koolitust ja siis medpakke. Kui virisevad või päriselt ei olegi isegi MK 1 anda oleks mõistlik ise osta üksuse või oma rahadega ja hoida alati käeulatuses. TCCC õpetab et lahing läheb edasi ja pihtasaanu aotab ennast ise kuni abi saab.
Kes on läbinud SBK osa KL-s on saanud selle raames baasteadmised + T3C teadmised. Olulist järeleaitamist vajavad aga ka rühmaülemad/abid ja coy ülemad/abid - seni, kuni antud võitlejate maailma on peatuma jäänud aastasse 1995 on väga raske asju pädevalt teha. Seni, kuni pole väljastatud MK1-e on sellel real NIL - oma vahenditest võib sul olla ostetud ka portatiivne elustamisaparaat - MK1 rida jääb aga ikkagi tühjaks. Seni, kuni pole puudused likvideeritud, (MK1, MK2, MK3) tuleb sellest kõva häälega teada anda.
Dr. Lauri Lemming
KL Tartu malev, AKMK
Lõuna MKR arst
Kasutaja avatar
Doc_EST
Liige
Postitusi: 47
Liitunud: 14 Sept, 2014 10:23
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas Doc_EST »

Kapten Trumm kirjutas:Mul on samasugused tunded, Leo.
Lihtsalt tundub, et UKR perioodil kõvasti lisaharidust saanud MED evib meil arusaamasid, et allüksus peab kõvasti ressursse kulutama elupäästvale abile ja nende lohistamiseks sinna, kuhu kompanii meditsiinikong tulla saab. Näiteks rünnakul või linnavõitluses on sellise rutiinse haavatute seltskonna ära vedamiseks vajalik peaaegu või kogu ühe jao ressurss. Selle tagajärjel hakkab lahingurütm kaduma ja tempo langema (nt sinu reserv tassib haavatuid), mille tulemuseks on kaotuste kasvamine (ja lõppeks ülesande liiva jooksmine).

Palju muudaks siin võitleva üksuse jaoks lihtsamaks, kui äravedu saaks tulla ligemale ja haavatuid ei peaks tassima käsitsi poole km taha (proovige ja te ei kahetse, kahe haavatu tassimiseks kulub terve jagu ja tuleb puudugi)?

Nõukogude armees lahendati see probleem omal ajal sellega, et evakuaatorid sõitsid otse lahinguväljale ja antud minemalohistamise etapp HKP-st ei jäänud koormaks võitlevale allüksusele. Võib-olla see tõi kaasa tohutu suremuse, ei tea (olen kursis ainult tehnilise lahendusega).

Mulle lihtsalt tundub, et antud meditsiiniülesande täitmiseks peab meil jalaväerühmas olema 4 jalaväejagu, üks neist siis tassib/julgestab ja ülejäänud 3 tegelevad ülesandega (säilib klassikaline 2:1 süsteem).
See soust, mis siia välja on "eritatud" nõuaks u. 2 A4 jagu selgitusi, seega piirdun lühidalt:

1. Soovitan soojalt uuendada ome meditsiinialaseid teadmisi kas täiendkoolituse vms näol.
2. MED on saanud otsest ja "puust-ja-punaseks" näidete baasil kogemust, mitte lisaharidust. T3C põhimõtted on aastast 1997.
3. Arusaam, et tuleb resu panna haavatute alla - ülla ülla! Õppuseid/harjutusi, kus seda tehakse on minimaalselt ja arusaamad, et haavatud/surnud "tekivad" tagasi kuskilt on nii sisse juurdunud, et paha hakkab.
4. COY "med-kong" ja selle nihutamine - jällegi, soovitan soojalt täiendusi/õpet - saab uue aja asjadest kah pildi ette.
5. Haavatud ja linnalahing/rünnak - jällegi, soovitan tutvuda õppevahenditega - vihjeks: enese, lahingpaarilise abi ja ül. jätkamine.
6. "äravedu saaks tulla lähemale" - kes veab? Mis struktuur?
7. Seni, kuni KL õppused seisnevad puhtalt taktikalise osa harjutamisega ja MED on välja jäetud - kui ebamugav ja palju resu nõudev "mõtetu" tegevus - jääbki valearusaam, et peale igat rünnakut on 101% vempse rivis ja peale reorgi läheb uuele rünnakule käigult...
Dr. Lauri Lemming
KL Tartu malev, AKMK
Lõuna MKR arst
alari
Liige
Postitusi: 1606
Liitunud: 06 Juul, 2005 15:48
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas alari »

Kapten Trumm kirjutas:Nõukogude armees lahendati see probleem omal ajal sellega, et evakuaatorid sõitsid otse lahinguväljale ja antud minemalohistamise etapp HKP-st ei jäänud koormaks võitlevale allüksusele. Võib-olla see tõi kaasa tohutu suremuse, ei tea (olen kursis ainult tehnilise lahendusega).
Tahaks mingeid viiteid sellele.
Mäletan, et 2000ndate aastate alguse vene pataljonide struktuuris (mis ei erinenud palju nsvli pataljonidest) oli meditsiiniallüksus, mis koosnes 8st mehest, kellest 4tk oli autojuhid ning sõitsid ringi uazidega ning tegelesid evakuatsiooniga. Ülejäänud olid meedikud, võibolla parameediku tasemel.
Ma ei ole üldse kindel, et uaziga lahinguväljale sõitmine jätkusuutlik lahendus oli. Pigem ikkagi allüksus organiseeris haavatud kuskile, kuhu sai neile ohutult järgi tulla.
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas EOD »

Lahinguväljalt haavatute evakueerimiseks oli amfiib LuAZ-967. Madala profiiliga, väga hea läbivusega, ujuv masin. Maastikul vähemärgatav ega kujutanud endast suurtükiväele olulist sihtmärki. Iseasi, millistes üksustes neid oli. Medpatis? Motolaskurpolkudes pole juhtunud nägema.
Pilt
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Meediku eriala ja militaarmeditsiin

Postitus Postitas Kapten Trumm »

https://www.youtube.com/watch?v=MwAPBAW6exE

Soovitaks uurida lähemalt (olen siin ka varem viidanud). Eriti meetmeid hukukindluse suurendamiseks.
Sellise aparaadi lähim vaste meil on tegelikult (vintsiga) ATV. Küll ei uju, aga sõidab küllalt vilkalt ja liigub maastikul ja pole ka väga kallis.
Mõningates VF struktuurides oli neid näha veel 1990ndatel (teemaks on kindlasti ka tehnika väsimine, sest masinad on vanad).
Probleem meil pole kompanii meditsiinikongis (mis kuskil 0,5-1 km tagapool ootab), vaid lingis positsioonidest kongini, minu kogemuste põhjal on see "link" väga inim-mahukas (1 haavatu vedamiseks minimaalselt 4 meest) kui ka aeganõudev. Seda rolli (aga ka muu eesliini transport, nt laskemoon, vesi, toit jne) võiks täita ATV kerghaagisega. Liigne ajakulu haavatute käsitsi tassimisega võib seada ohtu kogu üksuse, sest vastane ei pruugi selleks hingetõmbeaega anda. Ja see vintsiga lohistamisalusel lohistamine iseenesest polegi nii rumal idee selle viimase 100 m ületamiseks, terve võitleja saab selle trossi vedada kohale ka roomates, aga roomates kannatanu minema vedamine 100 meetrit on tõsine füüsiline sooritus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist