Viiskümmend kirjutas:Tsiteerides Urmas Viilma hiljutist artiklit kaotati kaplanid kaitseväe rahuaja koosseisust riigikogu otsusega - sotside initsiatiivil aastal 1923 ning alates 1936 tulid nad sinna tagasi ehk esimese vabariigi ajal oli selles küsimuses 13 aastat sotsialismi.
VIILMA artikkel "kaplanaadist" esimese EW sõjaväes on vaid tema isiklik soovmõtlemine vürtsitatud ohtra demagoogiavahuga.
Parim teos EW sõjaväe struktuuridest on siiamaani Fred LIMBERGi raamat
ISAMAA EEST (BOREAS 1980, Inglismaa).
Raamat kajastab põhjalikult Eesti sõjaväe struktuure märtsis 1924 // okt 1928 // okt 1933 // okt 1934 // sept 1939.
Mitte üheski nimetet struktuuridest ei leia ei a) kaplanaati kui SV struktuuriüksust ega b) kaplaneid ja peakaplanit kui ohvitsere - neid ei olnudki. Eesti sõjaväes ei olnud mitte midagi, mis oleks kuidagigi meenutanud seda tänast "kaplanaati".
Kogu tarvilik "hingehoid" teostati ilmselt kohalike koguduste vaimulikega - vbolla tehti nendega selleks ka mingeid lepinguid.
VIILMA text "kaplanaadi igavesest järjepidevusest eesti sõjaväes" on seega pseudoteaduslik muinasjutt - või pigem vaimulik episteltargutus.
Niiet 1990tel meil seega mitte ei "taasloodud" meil varemolematut kaplanaati - vaid lihtsalt "imporditi" meile läänest saabunud pensionäride poolt meie kaitseväele nii toona kui ka täna täiesti mittevajalik anakronism

Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.