Snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis
Postitatud: 03 Veebr, 2009 9:38
Snaipritegevus
Selle teema sissejuhatus on jagatud kolme iseseisva artiklisse, et igat artiklit on lihtsam kommenteerida eraldi:
1. Snaipritegevuse taktikalised lähtekohad;
2. Mis snaiprilt oodatakse;
3. Snaipri personaalsed võimekused.
Siin artiklis on esimene osa. Kaks järgmist ilmuvad hiljem. Tekst on suhteliselt pikk, aga ma tahan Eesti sõbrana osaleda diskussiooni. Ma tean 90-ndatel korraldatud snaiprikursustelt, et Eestis on palju võimekaid snaipreid.
Soovin aktiivsed diskussiooni sellel teemal.
Unto Pulkkinen
Selle teksti on tõlkinud Eesti keelde Juhani Putkinen.
Snaipritegevuse taktikalised lähtekohad
Snaipritegevus spetsialiseerunud eriüksuslase sõjapidamist eriti väikses mõõtkavas. Sellest sõltumata snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis. Selle tegevuse võit/kaotus suhe on võimalik saada väga kõrgeks hea väljaõppe ning korralike vahenditega. Võit/kaotus suhe võib olla isegi 100:1. Kõrge kasuteguri eelduseks on:
- snaiperid on spetsiaalselt valitud hoolega;
- kasutatakse häid vahendeid;
- oskuslik tulepositsiooni valimine ja maskeerimine;
- märki valimine on tehtud hoolega.
Liitlased kasutasid Teises Maailmasõjas umbes 25 000 padruni ühe langenud vaenlase vastu. Korea sõjas kasutati vastavalt 50 000 padruni ja Vietnami sõjas 200 000 padruni. Spetsialiseerunud snaiper seevastu kasutas ainult 1,3 padruni. Märgid on vaja valita nii, et sellest on vaenlasele võimalikult suur kahju. Selliseid on võtmeisikud ja spetsiaalvahendid.
Snaipritegevuses tekitatakse kaotusi suurelt kauguselt ja ootamatult. Enne esimest lasku on vaja valita märk ning sihtida rahulikult ja täpselt. Koha, aja ning objekti üllatav valik külvab ka hirmu vaenlase vägedes. Kuuli tabamus ootamatult kusagilt kaugelt, mitte kusagilt, teeb nõutuks. Hirm ja pingeline olukord tekitab füüsilist ja psüühilist väsimust. See nõrgendab vaenlase motivatsiooni ning teovõimet. Vaenlase on vaja panustada rohkem ressursse enda kaitsmiseks ning positsioonide ja tegevuse varjamiseks. Ka see nõrgendab vaenlase teovõimet.
Tulepositsiooni lokaliseerimine on raske suure kauguse tõttu. Tulepositsiooni valik lähtudes ümbritsevast maastikust ning maskeering aitavad tulepositsiooni varjamisel. Snaiperi ellujäämine sõltub enda oskustest ja õigeaegsest tulepositsiooni vahetamisest.
Snaipritegevus sobib ka linnalahingutesse, milledes on vaja lahinguid lüüa keset tsiviliste. Snaiper saa elimineerida objekti kirurgilise täpsusega vastupidiselt näiteks miinipilduja või RPG kasutamisele. Linnas asuvad hooned pakkuvad häid tulepositsioone snaiperile. Laskeulatus (hea nähtavus) on üldiselt linnas pikk võrreldes metsamaastikuga. Seega linnalahingus oleks üldiselt hea kasutada suurema kaliibriga täpsuspüssi.
Snaipritegevus on loomulik osa sissitegevust. Siss tegutseb ülekaalulise vaenlase vastu ootamatu tule avamisega lokaalselt ja ajaliselt üllatavas olukorras. Suur laskekaugus annab võimaluse vältida vaenlase vastutegevust.
Snaiperid moodustavad hajutatu potentsiaali, mis on raske hävitada mingil mõistlikul jõu kasutamisel. Snaiper on halb märk raskerelvadele vastupidiselt näiteks tankile, mis on lihtne hävitada näiteks ründelennukiga. Väiksel riigil, millel napib raha riigikaitsele on vaja kasutada seda raha otstarbekalt. Nüüdisaegne tank maksab suurusjärgus 5-10 miljoni euri. See on võimalik hävitada mõne sekundiga oletatava vaenlase tulejõuga. Samal rahal saa osta täieliku varustuse umbes 1000 snaiperi jaoks. See on ligikaudu piisav kogus snaipereid ühele väikeriigile.
Snaiperi varustus oleks kvaliteetne täpsuspüss koos kõikide lisaseadmetega: tava optiline sihik, öösihik, padrunid, spetsiaalne riietus, laser kaugusmõõtja ja teised kaasaegsed vahendid.
Hämarus ei takista snaiperit. Hea optiline sihik aitab oluliselt ja vajadusel kasutatakse öösihikut.
Laskekaugus on tüüpiliselt 300-600 m - hea ilmastikuolukorra puhul veelgi suurem kasutades 7,62 kaliibri poltlukuga relva. Optiline sihik suurendab tüüpiliselt 3-12 korda ja objektiivi läbimõõt on 30-56 mm. Parim oleks selline optiline sihik mis võimaldab ka kauguse arvestamise. Kuuli kaal on suurusjärgus 10-13g. Kaugemale tulistades on vaja näiteks .338 Lapua Magnum või .50 kaliiber. Häid relvi näiteks: Sako TRG-22 .308 Win ja Sako TRG-42 .338 Lapua Mag.
Igaühest ei saa kuidagi tehtud hea snaiperi. Snaiper peab olema omadustelt kannatlik, rahulik ja otsustav. Snaiper peab olema ka arukas, et valib õige märki, mitte pauguta nii sama igat vaenlast mis kohale juhtub. Tema filosoofia peab olema “pauk ja puusärk”. Eesmärgiks peab olema elimineerida vaenlase võtmeisikuid aga samas jääda ise ellu.
Snaiperid tegutsevad paarikaupa. Vahepeal pundis võib olla kolmas mees katmas seljatagust.
Snaiperi ülesandeks antakse näiteks:
- vaenlase võtmeisikud
- vaenlase snaiperite küttimine;
- vaenlase raskerelvade meeskonnad;
- vaenlase lennukid ja kopterid (lennuväljadel ja baasides);
- sidevahendid, sidekeskused, sidemehed.
Parim snaiper siiani on soomlasest Simo Häyhä, kes Talvesõjas elimineeris tõendatult 542 vaenlast oma optikata vintpüssiga - peale seda hunniku püstolkuulipildujaga.
Selle teema sissejuhatus on jagatud kolme iseseisva artiklisse, et igat artiklit on lihtsam kommenteerida eraldi:
1. Snaipritegevuse taktikalised lähtekohad;
2. Mis snaiprilt oodatakse;
3. Snaipri personaalsed võimekused.
Siin artiklis on esimene osa. Kaks järgmist ilmuvad hiljem. Tekst on suhteliselt pikk, aga ma tahan Eesti sõbrana osaleda diskussiooni. Ma tean 90-ndatel korraldatud snaiprikursustelt, et Eestis on palju võimekaid snaipreid.
Soovin aktiivsed diskussiooni sellel teemal.
Unto Pulkkinen
Selle teksti on tõlkinud Eesti keelde Juhani Putkinen.
Snaipritegevuse taktikalised lähtekohad
Snaipritegevus spetsialiseerunud eriüksuslase sõjapidamist eriti väikses mõõtkavas. Sellest sõltumata snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis. Selle tegevuse võit/kaotus suhe on võimalik saada väga kõrgeks hea väljaõppe ning korralike vahenditega. Võit/kaotus suhe võib olla isegi 100:1. Kõrge kasuteguri eelduseks on:
- snaiperid on spetsiaalselt valitud hoolega;
- kasutatakse häid vahendeid;
- oskuslik tulepositsiooni valimine ja maskeerimine;
- märki valimine on tehtud hoolega.
Liitlased kasutasid Teises Maailmasõjas umbes 25 000 padruni ühe langenud vaenlase vastu. Korea sõjas kasutati vastavalt 50 000 padruni ja Vietnami sõjas 200 000 padruni. Spetsialiseerunud snaiper seevastu kasutas ainult 1,3 padruni. Märgid on vaja valita nii, et sellest on vaenlasele võimalikult suur kahju. Selliseid on võtmeisikud ja spetsiaalvahendid.
Snaipritegevuses tekitatakse kaotusi suurelt kauguselt ja ootamatult. Enne esimest lasku on vaja valita märk ning sihtida rahulikult ja täpselt. Koha, aja ning objekti üllatav valik külvab ka hirmu vaenlase vägedes. Kuuli tabamus ootamatult kusagilt kaugelt, mitte kusagilt, teeb nõutuks. Hirm ja pingeline olukord tekitab füüsilist ja psüühilist väsimust. See nõrgendab vaenlase motivatsiooni ning teovõimet. Vaenlase on vaja panustada rohkem ressursse enda kaitsmiseks ning positsioonide ja tegevuse varjamiseks. Ka see nõrgendab vaenlase teovõimet.
Tulepositsiooni lokaliseerimine on raske suure kauguse tõttu. Tulepositsiooni valik lähtudes ümbritsevast maastikust ning maskeering aitavad tulepositsiooni varjamisel. Snaiperi ellujäämine sõltub enda oskustest ja õigeaegsest tulepositsiooni vahetamisest.
Snaipritegevus sobib ka linnalahingutesse, milledes on vaja lahinguid lüüa keset tsiviliste. Snaiper saa elimineerida objekti kirurgilise täpsusega vastupidiselt näiteks miinipilduja või RPG kasutamisele. Linnas asuvad hooned pakkuvad häid tulepositsioone snaiperile. Laskeulatus (hea nähtavus) on üldiselt linnas pikk võrreldes metsamaastikuga. Seega linnalahingus oleks üldiselt hea kasutada suurema kaliibriga täpsuspüssi.
Snaipritegevus on loomulik osa sissitegevust. Siss tegutseb ülekaalulise vaenlase vastu ootamatu tule avamisega lokaalselt ja ajaliselt üllatavas olukorras. Suur laskekaugus annab võimaluse vältida vaenlase vastutegevust.
Snaiperid moodustavad hajutatu potentsiaali, mis on raske hävitada mingil mõistlikul jõu kasutamisel. Snaiper on halb märk raskerelvadele vastupidiselt näiteks tankile, mis on lihtne hävitada näiteks ründelennukiga. Väiksel riigil, millel napib raha riigikaitsele on vaja kasutada seda raha otstarbekalt. Nüüdisaegne tank maksab suurusjärgus 5-10 miljoni euri. See on võimalik hävitada mõne sekundiga oletatava vaenlase tulejõuga. Samal rahal saa osta täieliku varustuse umbes 1000 snaiperi jaoks. See on ligikaudu piisav kogus snaipereid ühele väikeriigile.
Snaiperi varustus oleks kvaliteetne täpsuspüss koos kõikide lisaseadmetega: tava optiline sihik, öösihik, padrunid, spetsiaalne riietus, laser kaugusmõõtja ja teised kaasaegsed vahendid.
Hämarus ei takista snaiperit. Hea optiline sihik aitab oluliselt ja vajadusel kasutatakse öösihikut.
Laskekaugus on tüüpiliselt 300-600 m - hea ilmastikuolukorra puhul veelgi suurem kasutades 7,62 kaliibri poltlukuga relva. Optiline sihik suurendab tüüpiliselt 3-12 korda ja objektiivi läbimõõt on 30-56 mm. Parim oleks selline optiline sihik mis võimaldab ka kauguse arvestamise. Kuuli kaal on suurusjärgus 10-13g. Kaugemale tulistades on vaja näiteks .338 Lapua Magnum või .50 kaliiber. Häid relvi näiteks: Sako TRG-22 .308 Win ja Sako TRG-42 .338 Lapua Mag.
Igaühest ei saa kuidagi tehtud hea snaiperi. Snaiper peab olema omadustelt kannatlik, rahulik ja otsustav. Snaiper peab olema ka arukas, et valib õige märki, mitte pauguta nii sama igat vaenlast mis kohale juhtub. Tema filosoofia peab olema “pauk ja puusärk”. Eesmärgiks peab olema elimineerida vaenlase võtmeisikuid aga samas jääda ise ellu.
Snaiperid tegutsevad paarikaupa. Vahepeal pundis võib olla kolmas mees katmas seljatagust.
Snaiperi ülesandeks antakse näiteks:
- vaenlase võtmeisikud
- vaenlase snaiperite küttimine;
- vaenlase raskerelvade meeskonnad;
- vaenlase lennukid ja kopterid (lennuväljadel ja baasides);
- sidevahendid, sidekeskused, sidemehed.
Parim snaiper siiani on soomlasest Simo Häyhä, kes Talvesõjas elimineeris tõendatult 542 vaenlast oma optikata vintpüssiga - peale seda hunniku püstolkuulipildujaga.