Snaiper vahendid: vintpüssid, optikad, padrunid, kaugusemõ..

[Piiluja]

Kaevikuperiskoop on üldse üks unustatud ja alahinnatud asi. Tänapäevaseid mudeleid põhimõtteliselt ei liigu. Annaks ju teha torud süsinikust ja saaks korraliku nurgataha piilumise vahendi paarisaja grammini viia.

Antud TP8 on tõesti parim vist mis praegu veel saada on.

https://www.ebay.com/itm/Soviet-Russian ... WXQQFzIpIg

[gorilla]

Alahinnatud pole selline vidin kindlasti. Teatud kursustel on sellise riista kasutamine võrdsustatud sohi tegemisega.
Kuigi see sõltub läbiviijatest.

Aga süsinikust asjade puhul oleks mõistlik enne korralik -30C külmalaine üle elada peale mida seisukoht võtta.

[nimetu]

Ma olen vahel mõelnud, et miks periskoobid pole vähemalt jao tasemel standard varustus. Näiteks Afganistanis oleks see ju vägagi väärtuslik olnud. Tundub selline ülimalt lihtne, kuid suhteliselt efektiivne vahend.

[Piiluja]

Süsinik pakasega eriti omadusi ei muuda. Suusakepid. Ja kangina ei tasu optikat nii või naa kasutada. Löökidele peab mitmekihiline süsiniktoru vastu paremini kui alumiinium.

Sõjas pole olemas sohitegemist kui asi puudutab varustust. Kummaline, et väljaõppel on.

Olen samuti mõtelnud, miks missidel ei kasutata. Pistetakse vaenlase tule all kapsas muldvalli tagant välja ja vaadeldakse. Jah. Kitsekarjus sul pead maha ei lase, aga väljaõppega vastane laseb. Miks ei kasutata?

[gorilla]

Ma olen vahel mõelnud, et miks periskoobid pole vähemalt jao tasemel standard varustus. Näiteks Afganistanis oleks see ju vägagi väärtuslik olnud. Tundub selline ülimalt lihtne, kuid suhteliselt efektiivne vahend.

No vaata, sõdurile on ju iseloomulik pigem kanda kõikide plaatidega kuulivesti ja kiivrit kui lasereid, binokleid, monokleid ja periskoope, GPSi, NVd, kaitselaengud. Kellegi kandevõime ei ole lõputu, järelikult tuleb teha valik vastavalt taktikale. Ründeotstarbeline vs. kaitseotstarbeline.

[gorilla]

Süsinik pakasega eriti omadusi ei muuda. Suusakepid. Ja kangina ei tasu optikat nii või naa kasutada. Löökidele peab mitmekihiline süsiniktoru vastu paremini kui alumiinium.

Sõjas pole olemas sohitegemist kui asi puudutab varustust. Kummaline, et väljaõppel on.

Olen samuti mõtelnud, miks missidel ei kasutata. Pistetakse vaenlase tule all kapsas muldvalli tagant välja ja vaadeldakse. Jah. Kitsekarjus sul pead maha ei lase, aga väljaõppega vastane laseb. Miks ei kasutata?

-Stoney Point laskekepid, vältige neid. Tõe huvides on seal tegu plastikuga, aga kogemus paneb kahtlevalt mittemetallist asju vaatama.

-Periskoobiga, ümberkukkunud tüve tagant, ei saa ka termoga kätte.

-Kitsekarjustest pole vastast, ilmselge.

[nimetu]

No vaata, sõdurile on ju iseloomulik pigem kanda kõikide plaatidega kuulivesti ja kiivrit kui lasereid, binokleid, monokleid ja periskoope, GPSi, NVd, kaitselaengud. Kellegi kandevõime ei ole lõputu, järelikult tuleb teha valik vastavalt taktikale. Ründeotstarbeline vs. kaitseotstarbeline.

Selles ma ei kahtle, kuid kui isegi 9 mehe peale ei suudeta suhteliselt lihtsat, kerget ja efektiivset seadeldist kaasa võtta, siis on prioriteedid küll kusagil võsas. Üsna sageli on näha USA sõdurite relvadel igasuguseid lampe, lasereid, käepidemeid, nelja weaver relsiga laesääri ja jumal teab mida veel. Rääkimata veel sellest, et kas lvl 4 keraamiline soomus on tingimata vajalik, kui lvl 3 peab kinni enamus tavalise jalaväe käsirelvade moonast (st pea kõik peale PKM-i ja SVD)...
Ma ei tea, võib-olla ma lihtsalt hindan selle otstarbekust üle. Ehk mõni targem oskab midagi sekka öelda. Samas ma ei leia, et selle kasutamine nõuaks mingit üle mõistuse pingutust. Periskoope on täiesti võimalik kergemaks ja kompaktsemaks muuta. Ja kui sellele tõesti leidub märkimisväärne rakendus lahinguväljal, siis miks mitte seda kasutada?

[Kapten Trumm]

Probleem on selles (mitte ainult meil, vaid ka läänes laiemalt), et liiga kaua pole olnud korraliku snaiprivõimega vastast. Ka NSVL-s käis see snaipriasjandus samu kraave pidi ja teatud äratuskellaks nii snaiprinduses kui snaiprivastases tegevuses oli Afganistani sõda. Mitte seepärast, et modzaheedidel oleks väga kõvad snaiprid olnud, vaid näiteks seepärast, et ohvitseride välivorm (nt maskeerimisvärvi furaska) oli liiga hästi ära tuntav ka optikata Lee Entfieldiga kitsekarjuse jaoks.

Praegu tundub, et vastane on taibanud asja kasutegurit ja SVD-ga brigaadi snaipreid jääb järjest vähemaks.

Miks ütlen "probleemid mitte meil, vaid läänes" - vaadake fotosid õhutulejuhtide õppusest ja mõelge ise, milline on nende ülikallite spetsialistide eluiga hästiorganiseeritud vastase snaipritegevuse korral.
http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58386

Siia alla mahub minuarust ka vastus küsimusele, miks me ei kasuta snaipritegevuse tingimustes end õigustanud riistasid nagu käärpikksilmasid ja periskoope, vaid kipume oma kallihinnalist ülakeha vastasele sihtmärgiks pakkuma. Et sakslased või venelased kaevikusõja tingimustes neid kasutasid, oli väga lihtne põhjus - suurtükiväe tulejuht või mingi taoline mees oli liiga väärtuslik, et talle kuuliauku otsaette tahta. Seepärast pisteti ohutsooni raskesti tabatavad periskoobi otsad.

[Illike]

....... Ka NSVL-s käis see snaipriasjandus samu kraave pidi ja teatud äratuskellaks nii snaiprinduses kui snaiprivastases tegevuses oli Afganistani sõda. Mitte seepärast, et modzaheedidel oleks väga kõvad snaiprid olnud, vaid näiteks seepärast, et ohvitseride välivorm (nt maskeerimisvärvi furaska) oli liiga hästi ära tuntav ka optikata Lee Entfieldiga kitsekarjuse jaoks.
....

Ära võta teemas sõna millest Sa oled kuulnud teiste ja kolmandate jutte.
Mitu ohvitseri on pildil?

Bushuev_09.JPG (89.47 KiB) Vaadatud 3816 korda

[Piiluja]

Duubeldan varustusteema alt ka siia:

https://www.varusteleka.com/en/product/ ... camo/56961

Kes tahab ennast metsa ära kaotada, aega vähe ja raha peale vihane, sellele hea pool-ghillie algus.

Meie "relvatööstusel" lubatakse miskipärast toota ainult pehmet toetusvarustust. Selles mõttes oleks periskoop hea hitt, millest alustada. Miks mitte sinna ka kaugusmõõtja sisse ehitada? Ehk julgevad erialalised siis kaevikust isegi idanaabri soomukit mõõta kui 30se tuli üle pea lendab tõenäoliselt.

Okei. Kindlasti on väga paljud teadjamad tegelased sellele mõttele ka varem tulnud. Tahaks teada aga, mis põhjusel mitte? Linnalahingus kui ka kaevunult tassiks võitleja kahtlemata kaasas paarisaja grammist pea-säästjat kasvõi vähemolulise varustuselemendi arvelt kui ei viriseta mingite AG3 kolakate laesäärte pärast, kuhu keskmisel kasutajal midagi riputada ei ole ja mis täidavad seega ainult cool-factori eesmärki - "paneme 50a vanusele relvale tänapäevase kesta ümber."

[Kapten Trumm]

Ära võta teemas sõna millest Sa oled kuulnud teiste ja kolmandate jutte.
Mitu ohvitseri on pildil?

Võtan ikka teemal (vähemalt siin), millest ma midagi ikka tean.
Selles vormis teps mitte sõda ei alustatud. Igasugu "eksperimentaal" jne vormid tulid sõja ajal tagasiside põhjal, mis näitasid senise vormiriietuse vähest sobivust.
Portupeerihmad, kaarditaskud, kaitsevärvi furaskad ja teistsugune välivorm oli selgelt ära tuntav. On lausa A-stani sõja videoid sel teemal.
Tasub vaadata nt vene enda filmi "Otetsesvennoje oruzie", SVD kirjeldavat osa.

Teiseks, sinu näidatud pildil oleva vormi puhul teeks ma 500 m pealt läbi Nimrod 6x40 sihiku üsna täpselt kindlaks, kas tegu on ohvitseriga või mitte - arva ära, mille järgi.

Edit: siia üks pilt kah, et sul kodune ülesanne lihtsam, leia eksperimentaalvormi puhul 2 erinevust
https://s-media-cache-ak0.pinimg.com/or ... 89c141.jpg

NB! Kes sel teemal tahab väga vaielda, soovitan varuda aega ja vaadata läbi youtubes olev venelaste dokusari "Kodumaine vormiriietus", seal on pikalt seletatud, millne vorm millal tuli ja miks (ja kas tuli).

Mitu ohvitseri on pildil?

Vastus on, et kõik osalised kannavad ohvitseri (ka praporite) vormivarustuse elemente, milleks on pruun pronksist pandlaga vöörihm portupeerihmaga. Ajateenijatele oli ette nähtud (mis ei tähenda, et seda igal pool oleks kantud) kunstnahast vöörihm suure täispandlaga, kus peal viisnurk (ja mis pidi läikima). Antud "eksperimentaalvorm" on muidugi palju edukam sellest, millega sõda alustati

[Leo]

Afgaani sõja ajal minu teada venelastel snaipriasjanduses erilisi edusamme ei toimunud, küll hakati seal vaikselt aru saama täpsuslaskmise vajalikkusest, sest enamik raginaid olid kaugustelt, kus automaadiga peamiselt raua soojendamiseks padruneid kulutati. Vormiasjanduse muudatused tulid peamiselt sellepärast, et oli vaja mundrikomplekti, millega ei oleks suvel liiga palav ega talvel liiga külm, sest temperatuur muutus päeva jooksul mitukümmend kraadi ja need mehed, kes päeval õhukese mundri ja panamaga higistasid, istusid öösel vatijopedes ja lasid läkiläki kõrvad alla. Teine vormiteemaline õppetund oli muidugi see, et vormidelt pidid kaduma kõik läikivad või värvilised kaugele paistvad eraldusmärgid, näiteks pruunist nahast kaarditasku paistis kollaka mundri taustal väga hästi silma ja oli kuulimagnet, samamoodi oleks olnud erinev müts vms.

Käärpikksilm on muidugi nii massiivne riist, et seda saad ainult autoga liigutada ja sellepärast seda kasutataksegi peamiselt mastaapsemates välijuhtimispunktides, kuid käsiperiskoop, nagu TP8 või selle rootsi analoog, peaks igal luure- või snaiprimeeskonnal varustuses olema, sest see on elupäästja. Paraku pole EKJ teenimas ühtegi inimest, kes oleks sõdinud tingimustes, kus igal 3ks sekundiks üle kaevikuserva tõstetud pea oleks kuuli pähe saanud, sest nii pädevat vastast ei ole õnneks lihtsalt olnud, seega ei suudeta ka ette kujutada, mida see tähendab. Reaalse sõja korral näiteks venelaste või hiinlastega oleks need vaatajad kiiresti surnud ja teised siis teeksid Leysi krõspude torust ja taskupeeglistest improviseeritud periskoope.

See Varusteleka Soome KJ individuaalne maskeerimisvõrk on suhteliselt kuum kaup. Nädal tagasi tuli neid 117 müügile ja tänaseks on praktiliselt pooled läinud. Luurerühmad ja snaiprid võiksid rahad kokku panna ja tellimuse ära teha, sest EKJ vastavat võrku ei olegi, eriüksusel on võrkudest makseerimiskostüüm, kuid seda teistele ei jagata. Kuni 20.11. tellides saab RES1117 koodi kasutades ka 10% alet.

[Kapten Trumm]

Läikivad elemendid kadusid venelaste vormilt tegelikult juba varem, kes ei tea, siis vanasti oli vene ohve välivorm umbes taoline:



Lihtsalt nööbid, pagunitärnid, mütsikokardid jne olid tehtud kaitsevärvi, mütsi rumm oli roheline jne. Ainukesed läikivad asjad olidki vöörihma ja portupee pandlad, mis olid samad mis tavavormil.
Antud vormilahenduse suurim probleem on müts, mis muudab selle kandja pilotkaga või panamaga reakoosseisu hulgas kaugelt eristatavaks. Tagapool oleval kahel ohvel on vormi peal maskeerimiskittel (vene keeles "mashalatt"), see ei ole mitte vormi, vaid eririietus (kuuludes samasse kategooriasse nt tankistidele antava vormi peal kantava musta tunkega). Taolise vormiga võib hästi otsides leida A-stani dokufilmides ja NSVL ohvesid ringi sebimas (kui tegu oli kuskilt "külmast ringkonnast" toodud üksusega, mis saadeti sõtta nagu oli). Ühesõnaga- snaipri rõõm.

[Unto Pulkkinen]

Probleem on, kui palju tuleb horisontaal viga ja vertikaal viga, kui vintpüssi kallenurk on nt. 1 ja 3 kraadi.
Siin all on kaks näidet asjast ja ka geometriline pilt.

kaliiber .338 LM
padrun 16,2 g Scenar
algkiirs 905 m/s
laskekaugus 1000 m
tuulekiirus 0 m/s
kuuli langus 903 cm (umbes)
kallenurk 1 kraad ja 3 kraadi

Sierra MatchKing
kaliiber .308 Win
padrun 11,43 g (175 gr)
algkiirus 794 m/s (2600 ft)
laskekaugus 457 m (500 yd)
tuulekiirus 0 m/s
kuuli langus 207 cm (umbes)/500yd ja 1150 cm /1000yd
kallenurk 1 ja 3 kraadi

Matemaatilised valemid:
langus Y
kallenurk B
vertikaalne viga DY
horisontaalne viga DX

DY = Y (1.0 – cos (B))
DX = Y tan (B)

Valemidega arvutatud tulemused:
.338 LM umbes: DY ≈ 0,14 cm DX ≈ 15,8 cm 1 kr kalle / 1000m
DY ≈ 1,2 cm DX ≈ 47 cm 3 kr kalle / 1000m

.308 Sierra MatchKing: DY ≈ 0,03 cm DX ≈ 3,6 cm 1 kr kalle / 500yd
DY ≈ 0,28 cm DX ≈ 10,7 cm 3 kr kalle / 500yd
DY ≈ 1,6 cm DX ≈ 60,3 cm 3 kr kalle / 1000yd

Pole vaja sisselaskmise kaugust arvesse võtta.
Tähtis on ainult kuuli langus käesoleval kaugusel ja olukorras.
Järeldus on, et horisontaalne kalleviga on oluline pikal kaugusel!

[Leo]

Aitäh Untole väga põhjaliku seletuse eest, miks maastikul üles või allapoole lastes on oluline ka laskenurgaga arvestada. Kui väiksematel kaugustel või väiksemate nurkadega on viga mõned sentimeetrid, siis kalde või kauguse suurenedes muutub viga geomeetriliselt suuremaks, tulemuseks võib olla möödalask peamiselt sellepärast, et nurkasid ei arvestatud. Rusikareeglina arvestatakse üle 5 kraadi nurkasid kõikidele kaugustele ja alla selle ainult üle 500 m laskmiseks, sest lähemale lastes on viga väga väike.

Venelaste vormidest paistab välja, et ohvitserid ja muud on kaks erinevad klassi, sellest tulenevad ka siis erinevused riietuses, normaalsetes riikides on ohvitseride välivorm väga sarnane kõikide teistega. Ise olen väliõppusel näinud USA kindralit, kes positsioone kontrollides kandis värvilist ja kuldselt läikiva pandlaga kindrali vööd, mis SA tingimustes ära võetakse, et mitte teha vastaste elu liiga lihtsaks. Eks selleks ongi suuremat sõda vaja, kus see kogemus saadakse, et massist erineda ei ole tervislik, siis loksub asi paika.