www.militaar.net

Sorri, elu sees ei tule sul keegi porilompidesse sentimeeterhaaval roomama või päev otsa oma sitahunnikust 20 cm kaugusel lamades läbi optika vahtima vaid mingi märgi, mütsi või legendi pärast

Tallinna tänavatel võib iga päev kohata inimesi kes sentimeeterhaaval porilompides roomavad ja vb ka päeva otsa oma sitahunnikust 20 cm kaugusel lebavad.Ja seda suhteliselt vabatahtlikult.
Nali naljaks aga sa kaldud ju äärmustesse.Nii kui kuskil tuleb juttu snaipritest siis kohe hakkab tulema sellist iba.A`la snaiper viib vastase tagalas iseseisvalt läbi mingeid süvaoperatsioone ja situb see juures kilekotti ja teeb muid perverssuseid. Ma mõtlen snaipreid kes alluksid jalaväe pataljonile.Patül jagaks neid kompaniide vahel vastavalt vajadusele või annab neile mingeid eriülessandeid.

Snaiper peabgi iseseisvalt vaenlase tagalas hakkama saama ja läbi viima ülessande mis talle on antud. Ja ise sa ajad iba, lihtsalt tuletoetuseks kõlbab ka suvaline vend samast rühmast kellele anda veidi parem tukk ja kes laseb teistest tiba täpsemalt ja koolitus on ka erinev täpsuslaskuril ja snaipril. Kõik on erinev, relvad, varustus, tehnika, kõik.

Snaiper peabgi iseseisvalt vaenlase tagalas hakkama saama ja läbi viima ülessande mis talle on antud. Ja ise sa ajad iba

Selle peale ei oska muud midagi kosta kui et filmid on oma töö teinud.

lihtsalt tuletoetuseks kõlbab ka suvaline vend samast rühmast kellele anda veidi parem tukk ja kes laseb teistest tiba täpsemalt

Ega ikka ei kõlba küll. Pataljonile alluvad snaiprid on ikka kordi kõvemad poisid.Tegutsevad ka natuke teise taktika ja meetoditega(snaipri paarid, rünnakul liiguvad ründava jalaväe taga ja suruvad maha/hävitavad vastase kuulipilduja pesi, täpsuskütte, tulejuhte jne.)

koolitus on ka erinev täpsuslaskuril ja snaipril

täpsuslaskureid on meil teatavasti igas jaos üks, vähemalt kirjade järgi ja neil tüüpidel pole mingit eriväljaõpet.

Too mulle reaalselt eksisteerinud juhtum kus üksikvõitleja/snaiper on edukalt sooritanud mingi eriülessande millel on operatiivtasandil määrav tähtsus olnud.(loodetavasti ei soovita sa mul filmi "snaiper" vaadata).Need sinu muinasjutu snaiprid on rohkem diversiooni gruppide koosseisus.Ja tegutsevad väga harva(võiks öelda et peaaegu mitte kunagi) üksikult.Natuke teine story.

Osa mehi räägivad, mis teavad ja teised teavad, mis räägivad.

Taktikast siin täpsemalt jahuma ei hakkaks, see sõltub paljuski ülesannetest. Põhiline on ikkagi info kogumine ja oma üksuse tegevuse toetamine.

Eestis on olemas ühed parimad püssid üldse (M14) ja ostes sinna juurede vähegi normaalse optika võib pea kõik poisid kelle IQ on piisav aru saamaks, et kuul ei lenda sirgjoones õpetada paari nädalaga tabama märki 600m - kilomeeter.
Aga kas nad ka lahingus nii lasevad on kaheldav. On ikka väga oluline vahe kas kogu rühm laseb rünnde suunas ja keegi kurat ei tea kellele pihta saadi või sa tead täpselt mis nägu see Inimene oli kelle maha lasid. Neid nägusi mäletad sa elulõpuni. Oma rühmakaaslaste näod tuhmuvad mälus aegamööda aga need näod mitte.

M14 baasil ehitatud täpsuspyss on sobiv ryhma ja läbi häda kompanii tasemel ylesannete täitmiseks, sest yle 600 m on tabamine ikkagi oskus korrutatud Tambovi konstandiga.

Leo kirjutas:M14 baasil ehitatud täpsuspyss on sobiv ryhma ja läbi häda kompanii tasemel ylesannete täitmiseks, sest yle 600 m on tabamine ikkagi oskus korrutatud Tambovi konstandiga.

Korralik poltlukuga snaipripyss vähendab seda Tambovit oluliselt. Sellepärast loetaksegi 7,62 NATO kasutusalaks täpsuspyssis kuni 600 m, et sellest edasi on asi väga ebakindel. Muidugi on voimalik tabada ka 900 m peale, kui joppab. Näiteks soomlaste 8,6 mm snaipripyssid tabavad määrustikujärgselt inimfiguuri kuni 1000 m, kuid tegelt ikka natuke kaugemale, trennides ja voistlustel lastakse kuni 1000-1500 m tabamusi 50% laskudest.

See, kes lahingus julgeb lasta, selgub lahingus. Täpsuslaskuri lastud inimeste näod kummitavad teda kindlasti, see muudabki eriala raskeks, et pead kandma endaga teise inimese tapmise koormat.

7,62x51 on hea padrun ja sellega inimest (vähemalt seisvat) peaks tabama iga ajateenija 600 meetrilt. Kui ei taba on vähe harjutanud!
SVD on minu meelest sitem relv kui M14 ja optikad on ka 10 aastaga paremaks läinud ometi on sellest küll et tabada kuni 1000m ulatuses.

Me vist räägime erinevatest assjadest.. snaiper laseb 1-2 lasuga. Selleks on vaja suuremat padrunit et tulemus kindlustada.
800m märk on 1,6s kaugusel 7,62x54 padrunile. Selle ajaga võib juhtuda mida iganes. Oluline on, et keegi ei saa 1000m ulatuses niisama töllerdada ja on sunnitud distantsi hoidma. Mis puutub distantsidesse siis automaatidega on rusika järgi nii: väike padrun (5,45x39) peab olema kaugemal kui 250m ja suur (7,62x39) 300m et ellu jääda.

svd on minu arvates parem kui m-14. svd olen lasknud ca 14 aastat ja m-14 oli minu kasutuses 3 aastat. galiliga võib vabalt lasta 750m rinnakuju, lasime isegi 1km.

pilte kah http://www.fotoalbum.ee/pictures.php?action=4&id=50059

ictta kirjutas:svd on minu arvates parem kui m-14. svd olen lasknud ca 14 aastat ja m-14 oli minu kasutuses 3 aastat. galiliga võib vabalt lasta 750m rinnakuju, lasime isegi 1km.

Ei hakka vaidlema
Eks see rohkem maitse asi, kellele ema, kellele tütar. M14 peaks Eestis vedelema süle ja seljaga, SVDsi peaks hankima. See galil on siis 7,62 padruniga? SS109 padruniga võib ju 1000m kuuli lennutada iseasi kui palju temast seal tolku on.

Samas, kõik sõltub inimesest endast, kes relva taga-üks 2ms saksa snaiper, kellega intervijuu on olemas, ütles et oli sõja ajal (harva kuid ikka!) kilomeetri tagant vaenlasi ära koristanud.
Kas see sõltub relva lasus peituva jõu koguses ja hoolikalt viimistletud,-treitud püssirauast, ning ka eripadruneist, või hoopis inimese enda kannatlikkusest ja osavusest see jäägu igaühe enda otsustada.

Tuli natuke loll tsivilisti jutt, aga mädanenud köögiviljadega mitte palun loopida. Kui ma milleski pika puuga mööda panin, palun mulle teadvustada viga. (või vigu!)

Kuidas kommenteerite väidet et snaiperpüssi külge monteeritud metallist tugijalgade asemel on mõistlikum kasutada kohapeal aretatud varianti kolmest tokist-puupulgast mis nööriga kinni seotud? Kuulsin seda just ühe scoutspataljoni snaipri käest. Proovisin järgi ja lasta oli tõesti mõnus...

tere kirjutas:Samas, kõik sõltub inimesest endast, kes relva taga-üks 2ms saksa snaiper, kellega intervijuu on olemas, ütles et oli sõja ajal (harva kuid ikka!) kilomeetri tagant vaenlasi ära koristanud.
Kas see sõltub relva lasus peituva jõu koguses ja hoolikalt viimistletud,-treitud püssirauast, ning ka eripadruneist, või hoopis inimese enda kannatlikkusest ja osavusest see jäägu igaühe enda otsustada.

Tuli natuke loll tsivilisti jutt, aga mädanenud köögiviljadega mitte palun loopida. Kui ma milleski pika puuga mööda panin, palun mulle teadvustada viga. (või vigu!)

SVD padrun on parim mis venelastel on ja see pärineb aastast 1891 kui mu mälu mind ei peta. Relvade täpsus ei jäänud teises maailmasõjas sugugi tänapäevastele alla ainult kvaliteet oli kõikuvam. Erinevus on optikas
Aga optika teadupärast ei tapa

Kruuda kirjutas:

SVD padrun on parim mis venelastel on ja see pärineb aastast 1891 kui mu mälu mind ei peta. Relvade täpsus ei jäänud teises maailmasõjas sugugi tänapäevastele alla ainult kvaliteet oli kõikuvam. Erinevus on optikas
Aga optika teadupärast ei tapa [/quote]

Sul läks vist natuke segi- aastanumbritega nimelt. 1891 kirjutasid, aga 1981 mõtlesid ?
Küsiksin, et milline optika kõige kaugemale võimaldab sihtida ja et kui kaugelt on võimalik kõige parima snaipri relvaga tabada, võttes arvesse ideaaltingimused, tuulevaikuse ja muu sellise?
Lihtsalt oleks soov sellesse asja endale selgust tuua.

tere kirjutas: Sul läks vist natuke segi- aastanumbritega nimelt. 1891 kirjutasid, aga 1981 mõtlesid ?

Ei läinud segi ja isegi mälu ei petnud! Teadsin, et on seal kandis aga isegi aastaga õnnestus pihta panna
http://en.wikipedia.org/wiki/7.62x54R
Mis puutub laskmisse siis mina ei ole snaiper. Aga mälu järgi on tabatud üle 2400m pooletollise kuuliga. Laskmised saavad alguse kuulist ja alles siis relva rauast, relva konstruist. Sellelt maalt kus kuuli traektoor hakkab olulist rolli mängima on oluline laskja. 7,62x51 NATO padrun lendab ~3750m algenergja 910m/s juures ~4000J. Nii 150J peaks piisama, et see sisikonda läbiks. Arvuta ise! Aga isegi koba peale oleks sellega raske 1500m inimesele pihta saada.
Poole tolline lenndab ~7500m ja omab alg energjat ~18000J

Optika oleneb sellest milleks teda kasutada tahad. 600 tele objektiiviga võib üsna ilusaid fotosi teha nii kilomeetri kauguselt. Objektiiv kaalub siis üle 10 kilo muidugi