Lennuväelaste väljaõppest

Sõjaväelised erialad. Elutsükkel väljaõppest kuni reservist kustutamiseni. Nii nippidest kui ka relvadest/vahenditest.
Vasta
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Targemad ehk lükkavad jutu ümber või kinnitavad - oli meil Võrus üks naiste lemmik (on praegugi!), kes tahtis vene ajal kah lennukooli saada, lahingulenduriks! Oma jutu järgi sai füüsilistest katsetest läbi (milles ma ei kahtlegi) ja eksamid tšuhnaadele olid suhteliselt lõdvad, sest ei osaletud venekeelsetega ühes rivis, vaid vabariiklikel kohtadel. Läbikukkumise põhjuseks olnud tema sõnul see, et mingitele dokumentidele alla kirjutades nähti, et mees teeb seda vasaku käega - kaput! Kas siis saavad vasakukäelised hävituslenduriteks?
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9134
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Arnold kirjutas:Targemad ehk lükkavad jutu ümber või kinnitavad - oli meil Võrus üks naiste lemmik (on praegugi!), kes tahtis vene ajal kah lennukooli saada, lahingulenduriks! Oma jutu järgi sai füüsilistest katsetest läbi (milles ma ei kahtlegi) ja eksamid tšuhnaadele olid suhteliselt lõdvad, sest ei osaletud venekeelsetega ühes rivis, vaid vabariiklikel kohtadel. Läbikukkumise põhjuseks olnud tema sõnul see, et mingitele dokumentidele alla kirjutades nähti, et mees teeb seda vasaku käega - kaput! Kas siis saavad vasakukäelised hävituslenduriteks?
Aga mõtle ennast istuma lennuki kokpiti, kus parem kästi oleks gaasihooval ja vasak käsi juhisel. Aeg-ajalt tuleb küll ka minul praktilises lendamises vasaku käega juhist hoida, kuid see muudab juhitmise ebakindlaks. Ühesõnaga - venelastel oli ilmaselt valikut piisavalt, et vasakukäelisi mitte võtta.
Lemet
Liige
Postitusi: 19939
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Kahe otsaga asi, mul lapsepõlvesõber, kes sünnist saadik vasakukäeline olnud, tuli kroonust nii paremkäelisena tagasi, kui vähe olla annab. Ja tahtis uudistajatele kõige hiljem uudistamise teisel minutil füüsilist noomitust teha ning mõlema käega nüplit anda . Ei pidada kõige meeldivamad need ümberarenemise mälestused olema. Aga kirjutab tänasel päeval nii vasaku kui parema käega ilma probleemideta.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
airman
Liige
Postitusi: 119
Liitunud: 30 Juun, 2004 8:55
Kontakt:

Postitus Postitas airman »

ÕPI HOOLEGA JA HOIA SUITSUST JA VIINAST EEMALE ! [/quote]

Suitsu ikka teeme ja viina ka vahepeal võtame õhuväes :D
matiair
Liige
Postitusi: 103
Liitunud: 10 Jaan, 2006 22:46
Kontakt:

Postitus Postitas matiair »

Lennuakadeemia ja pime juhus on need mis viivad EW-s lennuki juhise taha. Ma ei kujuta ette mitu maandumist olen teinud vasak käsi juhisel ja parem gaasil - kõrvuti istuval asetusel ju kaptenil gaas paremal. ..
L-39 lendasid õhuväes mitte eri valik kellel lennutunde jne vaid paraku need kes üldse võtta olid. . .
Nonner
Uudistaja
Postitusi: 4
Liitunud: 02 Mai, 2011 13:52
Kontakt:

Postitus Postitas Nonner »

Hei!

Ma tõstaks selle teema üles kuna viimane postitus on juba üle aasta vana ning ehk on midagi muutunud? Et kus siis saab eestlane õppida piloodiks?
Lemet
Liige
Postitusi: 19939
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
wolfgang
Liige
Postitusi: 743
Liitunud: 28 Dets, 2008 22:44
Kontakt:

Postitus Postitas wolfgang »

USA-s saab eestlane sõjaväe piloodiks õppida, kui piisavalt vara kohale minna ja kodakondsus saada. Ühe töökaaslase õepoeg lõpetas just mingi akadeemia.
Väga ei usu, et Eesti omale lennuväe, kus ka oma lennukid, sebib.
Nonner
Uudistaja
Postitusi: 4
Liitunud: 02 Mai, 2011 13:52
Kontakt:

Postitus Postitas Nonner »

USA on krdi kaugel ju, mis oleks siin Euroopas võimalused? UK, Rootsi, Soome, Saksamaa? On kellegil mingit infot? Mõtlen siiski rohkem hävitaja piloodiks. Kuidas see süsteem üldse toimib? Koolitatakse tasuta välja ja siis pead mingi ajal seal teenima vms?
Lupus
Liige
Postitusi: 872
Liitunud: 02 Juun, 2005 12:44

Postitus Postitas Lupus »

Kuna eestis ei ole ja ei tule hävituslennukeid siis ei koolitata ka hävituslennuki piloote. Ja naaber maades on endalgi mehi naisi kes selliste masinatega lennata tahavad.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5564
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Kui huvitab kuidas koolitus toimub
http://www.baseops.net/militarypilot/enjjpt.html

Kuidas sinna pääseda - riik peab sinna suunama. Kuni riik ei pea vajalikuks sunnata, seni ka ei pääse...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40175
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Lupus kirjutas:Kuna eestis ei ole ja ei tule hävituslennukeid siis ei koolitata ka hävituslennuki piloote. Ja naaber maades on endalgi mehi naisi kes selliste masinatega lennata tahavad.
Näiteks Saksamaal läks nii lennu- kui maapealset personali massiliselt sundkorras erru seoses üleminekuga ühekohalistele lennukitele, lennukite arvu vähendamise ja baaside sulgemisega, sealhulgas läks sulgemisele ka üks F-4 spetsiifiline lennukool (F-4 Fluglehrzentrum Hopsten). Ühe põhjusena räägitakse ka lendava koosseisu kohatisest ebapiisavalt g-tolerantsusest, mis F-4 või Tornado peal sobis, kui EF-2000 jaoks ei kvalifitseeru enam.

Paljud neist said tänulikuks kaadriks tsiviillennufirmadele.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lemet
Liige
Postitusi: 19939
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Hävitaja piloot

Postitus Postitas Lemet »

Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40175
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Hävitaja piloot

Postitus Postitas Kapten Trumm »

http://en.wikipedia.org/wiki/Permanent_ ... ed_States)
Huvitav, palju vaimsest tervisest järgi on, kui seal paar aastat A-stani rotatsiooni läbi teed?

USA-s saavad akadeemiasse kõik need, kes vastuvõtuks kvalifitseeruvad. Aga akadeemiasse saamine ei tähenda hävitaja piloodiks saamist. Pikka kasvu ja madala vererõhuga sportlikud (saledad) tüübid ei pruugi üldse olla tsentrifuugil pädevad ja siis jääb su laeks ehk A-10, hullemal juhul C-130.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36584
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Hävitaja piloot

Postitus Postitas Kriku »

Üks esimesi USA naissoost hävituslendureid Tammie Jo Shults maandas reisilennuki tükkideks lennanud mootori ja katkise aknaga, kust üks reisija oli pooleldi välja kukkunud (sikutati teiste poolt tagasi, aga hukkus).

Wikipedia artikkel: https://en.wikipedia.org/wiki/Southwest ... light_1380

Eesti keeles: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=81812205

WP lugu: https://www.washingtonpost.com/news/mor ... ost&wpmm=1
The pilot’s voice was calm yet focused as her plane descended with 149 people on board.

“Southwest 1380, we’re single engine,” said Capt. Tammie Jo Shults, a former fighter pilot with the U.S. Navy. “We have part of the aircraft missing, so we’re going to need to slow down a bit.” She asked for medical personnel to meet her aircraft on the runway. “We’ve got injured passengers.”

“Injured passengers, okay, and is your airplane physically on fire?” asked a male voice on the other end, according to an air traffic recording.

“No, it’s not on fire, but part of it’s missing,” Shults said, pausing for a moment. “They said there’s a hole, and uh, someone went out.”

The engine on Shults’s plane had, in fact, exploded on Tuesday, spraying shrapnel into the aircraft, causing a window to be blown out and leaving one woman dead and seven other people injured. Passengers pulled the woman who later died back into the plane as she was being sucked out. Others on board the Dallas-bound flight braced for impact as oxygen masks muffled their screams.

In the midst of the chaos, Shults successfully completed an emergency landing at the Philadelphia International Airport, sparing the lives of 148 people aboard the Boeing 737-700 and averting a far worse catastrophe.

“She has nerves of steel,” one passenger, Alfred Tumlinson, told the Associated Press. “That lady, I applaud her. I’m going to send her a Christmas card — I’m going to tell you that — with a gift certificate for getting me on the ground. She was awesome.”

Another passenger, Diana McBride Self, thanked Shults on Facebook for her “guidance and bravery in a traumatic situation.” She added that Shults “came back to speak to each of us personally.”

“This is a true American Hero,” McBride wrote. Others on social media agreed and compared Shults with Capt. Chesley “Sully” Sullenberger, who guided his US Airways plane to safety in New York’s Hudson River in 2009.

Southwest declined to name the pilot, though passengers confirmed Shults’s name on social media, and Shults’s mother-in-law told The Washington Post she was the pilot. Shults’s husband also confirmed her name to the Associated Press. Shults declined to comment when reached by The Post.

Her mother-in-law, Virginia Shults, told The Post that as soon as she heard the pilot’s voice on the radio transmission online, she said, “That is Tammie Jo.”

“It was just as if she and I were sitting here talking,” Virginia Shults said. “She’s a very calming person.”

The passenger killed was identified as Jennifer Riordan, of Albuquerque, by her employer Wells Fargo. Riordan was an Albuquerque-based community relations leader “who was loved and respected,” Wells Fargo said in a statement.

“Knowing Tammie Jo, I know her heart is broken for the death of that passenger,” Shults said.

It was also no surprise to her that Tammie Jo Shults was the pilot credited with the skillful landing. Shults’s mother-in-law and friends described her as a pioneer in the aviation field, a woman who broke barriers to pursue her goals.

She was among the first female fighter pilots for the U.S. Navy, according to her alma mater, MidAmerica Nazarene University, from which she graduated in 1983. Cindy Foster, who went to college with her, told the Kansas City Star that Shults was also among the first women to fly an F/A-18 Hornet for the Navy.

“She said she wasn’t going to let anyone tell her she couldn’t,” Foster said.

Shults’s persistence in becoming a pilot goes back to her upbringing on a New Mexico ranch, near Holloman Air Force Base, Shults says in the book “Military Fly Moms,” by Linda Maloney.

“Some people grow up around aviation. I grew up under it,” she said. Watching the daily air show, she knew she “just had to fly.”

She recalled attending a lecture on aviation during her senior year of high school, in 1979. A retired colonel started the class by asking Shults, the only girl in attendance, “if I was lost.”

“I mustered up the courage to assure him I was not and that I was interested in flying,” she wrote. “He allowed me to stay but assured me there were no professional women pilots.”

When she met a woman in college who had received her Air Force wings, she wrote, “I set to work trying to break into the club.”

But Shults, whose maiden name is Bonnell, wrote that the Air Force “wasn’t interested” in talking to her. The Navy let her apply for aviation officer candidate school, “but there did not seem to be a demand for women pilots.”

“Finally,” she wrote, a year after taking the Navy aviation exam, she found a recruiter who would process her application. After aviation officer candidate school in Pensacola, Fla., she was assigned to a training squadron at Naval Air Station Chase Field in Beeville, Tex., as an instructor pilot teaching student aviators how to fly the Navy T-2 trainer. She later left to fly the A-7 Corsair in Lemoore, Calif.

By then, she met her “knight in shining airplane,” a fellow pilot who would become her husband, Dean Shults. (He also now flies for Southwest Airlines.)

Because of the combat exclusion law, Tammie Jo Shults was prohibited from flying in a combat squadron. While her husband was able to join a squadron, her choices were limited, involving providing electronic warfare training to Navy ships and aircraft.

She later became one of the first women to fly what was then the Navy’s newest fighter, the F/A-18 Hornet but, again, in a support role. “Women were new to the Hornet community, and already there were signs of growing pains.”

She served in the Navy for 10 years, reaching the rank of Navy lieutenant commander. She left the Navy in 1993 and now lives in the San Antonio area with her husband. She has two children: a teenage son and a daughter in her early 20s.

Foster, her friend from college, told the Kansas City Star that Shults knew she “had to work harder than everyone else.”

“She did it for herself and all women fighting for a chance,” Foster said.

Shults’s approach to parenting, described in the “Military Fly Moms” book, reflected a similar sentiment.

“We endeavor to teach our children to be leaders, not lemmings,” she said. “This is especially important when it comes to making the right choice while the crowd is pulling in the other direction.”

Gary Shults, her brother-in-law, described her to the AP as a “formidable woman, as sharp as a tack.”

“My brother says she’s the best pilot he knows,” Gary Shults said. “She’s a very caring, giving person who takes care of lots of people.”

Her mother-in-law also described her as a devout Christian, with a faith she thinks may have contributed to her calm state amid the emergency landing.

“I know God was with her, and I know she was talking to God,” Virginia Shults said.

Whatever was going through her mind as she completed her landing, Tammie Jo Shults even made time to tell the control tower: “Thank you. … Thanks, guys, for the help.”
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist