Meediku eriala ja militaarmeditsiin

[EOD]

Jalaväevastased miinid jagunevad üldiselt fugass- ja kildmiinideks.
PFM-1 ja teiste pealeastumisel rakenduvate miinide puhul on põhiline fugasstoime. "Töö" teeb ära lööklaine. Kivise pinnase puhul või miinile näiteks mutrite pealepaigutamisel esineb ka kildtoime, kuid see pole primaarne. Miini plahvatuse energia on suunatud ülemisse sektorisse, eemalviibijaid ohustavad see vähe.
Kildmiinide puhul on lööklaine sekundaarne, põhilise kahjustuse põhjustavad horisontaalselt lendavad killud. Sellised miinid on kas lõkstraadiga, eemalt operaatori poolt initsieeritavad ("kaitselaengud") või mingi sensoriga.
Kõikvõimalikud IED-d (teeservapommid, autopommid (VBIED)...) ühendavad nii fugass- kui kildmiini omadusi.
PFM-1 vedel lõhkeaine VS6-D või VS-60D omab küllaltki kõrget brisantsust, seetõttu jalalaba traumaatiline amputatsioon on tõesti tavaline, vaatamata väikesele lõhkelaengule. Üldse on jalaväevastaste fugassmiinide puhul suund väiksemate laengute kasutamisele. Näiteks vanema põlvkonna PMD-6 või PMN sisaldasid 200 g. trotüüli, kuid juba PMN-2 vaid 100 g. TNT+RDX.
Koolitusel selgitati, et väiksem laeng on tegelikult efektiivsem. Suurem laeng põhjustab jalalaba traumaatilise amputatsiooni, kuid väiksem annab luude ja liigeste kaudu löögi ka ülespoole.
Miinides kasutatavad levinumad lõhkeained: http://www.nolandmines.com/explosivesinmines.htm

[Doc_EST]

Suurepärane lisainfo! Tänud! Meditsiinikoolitustel oleme AFG - rohkem IED-d /UKR - hulgaliselt erinevaid jalaväemiine (võitlejate enda hinnangul "konnad - OZM-3, OZM-4 and OZM-72 " kõige ohtlikumad) kogemusest ikka rääkinud ja nüüd saab vürtsitada seda ka spetsiifilise terminoloogiaga.

[EOD]

(võitlejate enda hinnangul "konnad - OZM-3, OZM-4 and OZM-72 " kõige ohtlikumad)

Kõige ohtlikumad vast selles mõttes, et need "hüppavad" maa seest ootamatult välja ja enne seda on neid raske avastada. Samas suunatud toimega kildmiinide - nagu Claymore ja MON seeria miinide optimaalse suurusega kahjustavad elemendid (nagu ka OZM seeria miinidel) lendavad suht väikeses sektoris ja suuremale kaugusele. Seega on selles sektoris tabavustõenäosus suurem, samas muud suunad on suhteliselt ohutud.

[Doc_EST]

KL meedikutele, kes siin foorumis figureerivad: loodetavasti olete selle aasta koolitustele end juba kirja pannud KVÜÕA-sse.
http://www.ksk.edu.ee/soja-ja-katastroo ... inikeskus/
Kui pole saanud koolituskava, siis PM kaudu jagan.

[zzz-petz]

lihtsalt panen siia teemasse, kuna on arutluse all ennegi olnud. käisin täna üle pika aja perearsti juures (relvaloa pikendamiseks tõendit saamas) ja uurisin, et kas nad ikka ei näe kaitseväe andmebaasi, kus on siis sees igasugused KAK-i otsused ja eriarsti vastuvõtud ja muu. kahjuks ei ole jätkuvalt selles osas mingit arengut toimunud. nagu kaks erinevat maailma. ja ometi üks ja sama riik.

[alari]

KAKi arstid samas saavad vaadata neid andmeid, mis tsiviilarstid on andmebaasi sisestanud. Ilmselt nõuaks kaitseväe meditsiiniinfo siirdamine palju ressurssi ja selle tõttu pole seda tehtud

[alari]

Siin üks tegelane eelmine aasta lubas suure suuga, et katsetab võlts-CAT žguttide tugevust. Nüüd on juba tükk aega möödas, tahaks teada, et mis on tulemused? Või ei ole midagi katsetatud?

[Leo]

1. Vanemate GEN-ide puhul pane läbi m6lema aasa - see pikk saba, mis jääb "yle" on tavalsielt see probleemne koht, mille t6ttu pannes läbi yhe aasa, see lahti jookseb. Vajab veidi oskusi ja harjutamist ja ka j6udu aga tulemus on stabiilne zgutt, mis lahti ei jookse. Sellega said 6blukesed neiud hakkama, niiet ei tohiks olla j6u taga kysimus, pigem väiksed nipid, mis aitavad.

2. Antud leht on 6ige leht, seal palju asjalikke 6ppevideosid. Kysimusele, et milline on 6ige variant - vastus on lihtne, see mis töötab - kui oled harjutanud läbi yhe aasa ja oskad "saba" ära pakkida hiljem, miks mitte. Oluline on see, et paned zguti - 1. verejooks peab peatuma ja 2. see zgutt peab olema stabiilselt peal ja mitte maha jooksma ega lahti tulema.

3. CAT-i juures väga oluline on selle pealepaneku harjutamine - käed, jalad, erinevad kiired situatsioonid jne. Praktika on edu v6ti.

Ma lähen varsti soome reservistidega põllu peale mürama, kus üheks oluliseks teemaks on ka CATi ja selle analoogide õige kasutamine. Millele peaksid inimesed zguti kasutamisel eriti tähelepanu pöörama ja kui kaua läheks reaalselt selle drillimiseks aega, et inimene oskaks endale ja teisele zguti peale panna, kui kiiresti zguti peaks peale saama? Eelinfo on, et enamike esmaabisoskused on väga algtasemel või lihtsalt meelest ära läinud, sest ei ole ammu korrata saanud. Harjutused toimuvad välivarustuses lahtise taeva all.

[SuurPaksValevorst]

Sa oled osaliselt ju juba küsimustele vastused ka saanud:

- Žguti paigaldamisel on oluline jälgida, et see oleks paigaldatud nii, et see lahti ei tuleks.
- Drillimine on minu meelest nii individuaalne, et ei oska öelda kaua täpselt seda peaks tegema. Tuleb teha seni kuni tuleb. Võib läbi proovida erinevad variandid (läbi ühe aasa, läbi kahe aasa, endale, teistele jne) samuti ka erinevad pakkimisviisid (lahti tõmmates tuleb pikk sirge, pakituna on juba ühest aasast läbi, et saab endale ühe käega teisele käele panna jne.)
- Standard on saada žgutt peale 10 s. jooksul verejooksu tuvastamisest. See tähendab nüüd, et on paigaldatud niimoodi, et verejooks reaalselt kinni ka jääks. Nagu vist on teemast ka juba läbi käinud, siis see hetk kui kannatanul valus hakkab pole veel see hetk kui žgutt korralikult paigaldatud on. Seega minu soovitus oleks drillida seni kuni saad žguti peale 8 sekundiga kuna üksteisel ei ole päris hea mõte hakata päris verd täiesti kinni tõmbama pidevalt ja see kaks sekundit jääks ajavaru mis reaalses olukorras kasuks tuleb.

Kui oskused on algtasemel, siis oleks kindlasti hea mõte alguses läbi rääkida ja paar demonstratsiooni teha.

[Leo]

Aitäh, olen enamikes asjades sama meelt. 1x võiks näiteks nii kõvasti kinni tõmmata, et pulssi enam tunda ei ole, kuid seda ei jäta pikaks ajaks peale vaid suund on sinna, et suudab vajadusel võimalikult kiiresti peale panna ja teab, kui palju tegelikult on vaja pingutada, et pulssi enam tunda ei ole.

[hillart]

Siin üks tegelane eelmine aasta lubas suure suuga, et katsetab võlts-CAT žguttide tugevust. Nüüd on juba tükk aega möödas, tahaks teada, et mis on tulemused? Või ei ole midagi katsetatud?

Või ei ole katsetuse tulemused katsetajale, kes soovis nende nõrkust tõestada, ootuspärased?

[hillart]

NATO-l on käimas õppus Vigorous Warrior 2017 kus nii eestlased, hollandlased, tšehhid, Belgia, USA, sakslased jne oma Role2 välihaiglad on ülesse pannud


https://www.facebook.com/permalink.php? ... 4822532021

Vabandage, mu härrad, aga raiuge endale kõrvade vahele nüüd ja igavesti ning ärge toitke end illusioonidega! Eestil POLE Role2 välihaiglat. Ja seda ei saa mitte kunagi (vähemalt lähima 10 aasta jooksul mitte) ka olema (RKAK ei näe ette.) See, et keegi soovib oma soovunelmate väljendusena (ja seda sellena esitleb) paari konteinerit, kuhu kuidagiviisi opilaud sisse topitud on, välihaiglaks nimetada, ei tee nimetatud konstruktsioonidest veel väliHAIGLAT. See struktuur eeldab tegelikkuses ikkagi midagi hoopis-hoopis enamat. Ja nii ongi.
Olen sest eelnevatel aastatel siin palju, palju, palju rääkinud ja kirjutanud. Kirjutanud ja rääkinud, kuid mind nimetati selle peale ... noh, kes kuidas - eks seda teavad ka mõned siinsed autoriteetsed kf-ed ise paremini. Igatahes oli mul selle probleemi tõstatamise pärast teenistuses olles päris parajalt tüsistusi. Aga see selleks. Nüüd, kui ma juba paar aastat enam paguneid ei kanna, pole aga sellest kõigest mõtet enam rääkida ega kirjutada - KV meditsiiniteenistuse kaotamise ja KV meditsiiniteenistuse omamisest kategoorilise keeldumise paranoia on raiutud meie kaitsevõime piiblisse - RKAK-i, mis on meie "ülim tõde ja õigus". Ja keegi nn. suurtest sõjameestest ka ei soovi ju enam, et mingi raha niigi pingelisest eelarvest läheks kuhugile mujale, kuhu praegu pole enam raha ette nähtud. Ning hea ja petlikku kergendustunnet tekitav on mitte näha mingi kaitsevõime valdkonna vajadust, missugune garanteeritult avaldub enamasti vaid ekstreemolukordades (milleks on ka sõjategevus). Ja me kõik ju täname päevast päeva kõigekõrgemat, et meile seda ekstreemolukorda ei ole tulnud ning soovime, et seda ei tulekski. Ja nii tehaksegi.
Aga rahunege maha! Ma ei räägi enam. Pole mõtet, kui juba aastaid kestnud vastutuult kusemisest üdini läbimärg ja haisev ollakse. Edu teile illusoorse RKAK-i teostamisel!

P.S.
Muideks! Reeglina kumab peaaegu-et kõikvõimalikest postitustest läbi, et KV-s olemasolevat ja ka korralikult funktsioneerivat meditsiiniteenistust võetakse, kui miskit iseenesest mõistetavat, kuid ... See on, jah, selliselt kõikjal meile teadaolevates nn. tsiviliseeritud riikides, kuid mitte meil. Teate! Halenaljakas (läbi minupoolsete pisarate tegelikult) on jälgida "suurte sõjameeste" strateegilisi arutelusid (taktikalistest rääkimata), missugustes minu poolt kunagi KV-s manageeritud valdkonda üldse ei arvestata ja missuguse puudumine tegelikkuses võib kõigile neile suurtele planeeringutele n.ö.kabelimatsu anda. Aga see selleks. - Edu teile!

Tükk aega mõtlesin, et kas tasub ikka siia miskit kirja panna, kuid lõpuks ei suutnud ikka kiusatusele vastu seista. Riskin taas vastavate RKAK-i andunud jüngrite pasavalinguga, kuid ... Ärge nähke vaeva! Ma ei lase end enam ebavõrdsesse vastasseisu provotseerida ja kellegi mõnitamiste alla sattumise risk ei tasu end ära. Ei taha endal enam juba teenistusest saadud tervisehädasid eluohtlikule tasemele võimendada. Mind ei saa ju ometi süüdistada, et mulle tegelikult meeldib elada.

[Veiko Palm]

hillart oma postitusega on astunud sammu passiiv-agressiivse käitumise poole Nagu ei taha midagi vaielda öelda, ega ette heita, aga siiski-siiski, midagi öelda tahaks.

Praegu sõna võtmata hillarti personifitseeritud müütilise olevuse, ehk RKAK, osas, tahan märkida, et juba 1999 aastal KVTS eelnõu arutamisel märgiti seletuskirjas järgmist (paksemaks märkisin teksti mina

Eelnõus on loodud tegevteenistusse võetava ja tegevteenistuses oleva isiku terviseseisundi kontrollisüsteem, mille ülesandeks on hinnata nende isikute kaitseväekõlbulikkust. Lähtutud on põhimõttest,et Eestis ei looda eraldi kaitseväetervishoiusüsteemi kõigil tasanditel ning kaitseväelastele tagatakse kvalifitseeritud arstiabi ja raviteenused tsiviilstruktuurides. Samal ajal on seadusetasandil vajatagada kutsealuste ja kaitseväelaste tervise seisundit iseloomustavate andmete objektiivsus. Eelnõus on sätestatud õiguslik mehhanism, mille kaudu kaitseminister koos sotsiaalministriga lahendavad need küsimused eelkõige personali ja raviasutuste valiku kaudu. Eelnõu kohaselt kaitseväearstliku komisjoni esimese astme komisjonideliikmed -erialaeksperdid- nimetab Eestitervishoiuastustes praktiseerivate arstide hulgastsotsiaalminister kooskõlastatult kaitseministriga. Loodud regulatsioon peaks välistama suvaotsuste tegemise kutsealuste ajateenistusest vabastamisel ning looks tehtud otsuste kontrollimise võimaluse

Sellise seletusega oli Riigikogu väga nõus ja nii läkski. RKAK-st polnud keegi kuulnudki.

[Kapten Trumm]

hillart kirjutas ju hoopis muust (viimases postis vähemalt paar posti ülespoole).
See mida Sa räägid, on rahuaja kaitseväelaste tervishoiukorraldus. Mida võib tõesti suurepäraselt kohalikus regionaalses haiglas teostada.
Mis mõnevõrra erineb ikka sõja-aja sõjameditsiini võimekusest.

Tsiviil-haiglate võimekus tagada sõja-aja meditsiinivõimekust (sh välioludes) on äärmiselt piiratud (et mitte öelda nulli lähedane).
Täna pole ainsatki tsiviilhaiglat, kes suudaks end kuskil heinamaal üles seada ja teha neid asju, mida nad täna haiglakompleksis teevad.
Seepärast eriti "teravates" riikides praktiseeritakse sõjaväehaiglaid. Nende eesmärk pole mitte tsiviilmeditsiini vol 2 mängida, vaid hoida üleval võimekust kõik see haiglavärk X hetkel sõjaliselt kasutatavaks muuta. Eelkõige erinevad need varustuse ja personali väljaõppe poolest (meditsiinipersonal on sõjaliselt välja õpetatud). Ja rahuaja tervishoiuteenuseid pakutakse seepärast, et sõjaväearstid oma kvalifikatsiooni säilitaksid. Kas antud süsteem õigustaks end Eesti mastaapides, ei oska öelda - võib-olla on mõttekam (st odavam) tsiviilhaiglaid "militariseerida".

Nüüd tuleb aga oluline.
Et mitte mingi Riigikogu segasevõitu tahe ei loonud seda sõnastust, vaid see on loodud ikka kamina ametnike poolt.
Riigikogu täidab Eestis (paraku) sellistes erialaselt komplitseeritud küsimustes kummitempli rolli.
Sestap antud otsuse poolt hääletamine ei tähenda sugugi seda, et Riigikogu peab antud lahendit parimaks.
Või võttis kindla seisukoha "ei sõjaväehaiglale", "jah tsviiilmeditsiinile KV tarbeks".
Tõenäoliselt pole Riigikogu täiskoosseisu sõjaväemeditsiini problemaatikast ja võimalikest valikutest valgustatudki.
Kui mina oleks RK liige ja hääletus toimub nt mingite ravimite kasutusevõtu üle, siis hääletaks ka poolt - eeldades, et Ravimiameti ametnike töö on hästi tehtud.

Kokkuvõte: kui RK on põhimõtteliselt otsustanud, et ei sõjaväemeditsiinile, siis tähendab see lihtsalt seda, et löödi tempel alla valikule, mis tehti Sakala 1 majas.
Põhjusel, et 99% RK liikmete kvalifikatsioon ei võimaldagi taolisi probleeme lõpuni mõista.
Siinkohal paluks antud posti mitte lugeda hinnanguks ühe või teise variandi poolt. RK pole lihtsalt lõplik tõde.

[Kriku]

Tegin omaette teemaks. Kui mõnest varasemast arutlusest peaks siia midagi lisama (teemaalgataja sõnul neid peaks olema, aga pealiskaudse otsimisega hetkel ei leidnud), palun lahkesti teada anda.