Meediku eriala ja militaarmeditsiin

[Kriku]

Nojah, siinsamas oligi teema olemas, aga akf hillart on oma kahtlemata lugemisväärt postitused selle algusest naerunägudega asendanud - kardetavasti ainest siiski iseäralikult naljakaks pidamata

Üldiselt mind väga häirib teema niisugune takkajärgi solkimine (yks loodusõnnetus nimega Corvus paistis sellega ka kunagi väga silma), mis teha Tagasi neid postitusi vist enam kuskilt ei saa.

[Leo]

Militaarmeditsiin on väga tõsine ja kahjuks ka suhteliselt kurb teema, sest RA tingimustes sellega tavaliselt ei viitsida põhjalikult tegeleda ja SA tingimustes ollakse lõhkise küna ees ning õpitakse läbi oma võitlejate mõtetute surmadega. Õnneks on KLPS ka lambike põlema läinud, et esmaabi lahinguvälja tingimustes on tähtis ja seal on tervelt 1 inimene poole koormusega tööl, et teemat kogu KL piires koordineerida. Vähe muidugi, kuid asi liigub paremuse poole. Nüüd on oht, et pendel liigub teise äärmusesse ja Tsernobüli katastroofi aegsete marlipakendite tasemelt tahetakse igale jao sanitarile parameediku seljakott kaasa anda. See nõuaks ka parameediku väljaõpet ja ei ole reaalne alla kompanii parameediku, kuigi arusaadav, et idee panna kaelalahased ja IV-vedelikud igasse jakku kaasa võibki tunduda mõistlik inimestele, kes on EKJ välismissioonil osalenud, kus patrullimine tähendab reeglina Pasist või muust soomukist kiviviske kaugusel lahingvarustusega liikumist. KLis neid Pasisid ja medevaci koptereid eriti näha ei ole ja inimeste keskmine esmaabi oskus on see, mis neile SBK ajal on antud. KL taustaga medõed ja arstid teavad hästi, mis on mõistlik ja neid tasub kuulata või küsige soomlastelt, mida nad oma jao sanitaridele õpetavad ja mis varustust põllule kaasa panevad.

[hillart]

hillart oma postitusega on astunud sammu passiiv-agressiivse käitumise poole Nagu ei taha midagi vaielda öelda, ega ette heita, aga siiski-siiski, midagi öelda tahaks.

Omapärane arusaam.
Tõepoolest, ma ei taha vaielda, sest asi on vähemasti minu jaoks vägagi selge ja - lihtsalt pole mitte millegi üle vaielda. Aga ette tahan heita väga paljut. Ja õigustatult, sest see sõjaväemeditsiinis "maailmas analooge mitteomav", mis meil toimub, on maailma sõjaväemeditsiini teooria ja praktika aspektist võetuna täielik absurd.
Ja pole vaja minust nüüd mingit sellist muljet jätta, nagu oleks minu näol tegu mingi sellise häbelikult pilku peitva poolearulise lollikesega. Ma tean vägagi hästi, millest rääkisin. Nii ehk teisiti, olin ma seda valdkonda kogu oma elu õppinud ja praktiseerinud, mis andis mulle mu väitluses ka tõsiseltvõetava kindluse. Kui neid argumente aga mitte millekski ei peetud, siis - andke andeks, kuid edasine minust juba enam ei sõltu.
Ja see on samuti tõepoolest tõsi, et vahepeal lihtsalt pean miskit sõnama, kui kellegi poolt väljaöeldu ikka väga tobedaks kisub ja targutused taluvusepiiri ületama hakkavad. Ning seda ma iseenda rahustuseks aeg-ajalt ka teen.

Nojah, siinsamas oligi teema olemas, aga akf hillart on oma kahtlemata lugemisväärt postitused selle algusest naerunägudega asendanud - kardetavasti ainest siiski iseäralikult naljakaks pidamata

Üldiselt mind väga häirib teema niisugune takkajärgi solkimine (yks loodusõnnetus nimega Corvus paistis sellega ka kunagi väga silma), mis teha Tagasi neid postitusi vist enam kuskilt ei saa.

Paraku pidin ma need postitused oma tegevteenistuse faktist tulenevalt kustutama. "Käsk on vanem kui meie."

[Kriku]

Aga võib-olla kirjutad uuesti, et 2013. aastast hiljem liitunud lugejad ka targemaks saaksid? Mulle on jäänud mulje, et sa ei ole enam teenistuses...?

[hillart]

Jah. Juba 2 aastat KV penskar.

[Kriku]

Jääme siis ootama

[Martin Herem]

Meil ei ole ega hakkagi kunagi olema ROLE 2 tasemel välihaiglaid! Põhimõtteliselt on hillartil õigus.
Küll aga arendab KV ROLE 2 tasemel meditsiini, mis tegutseb maastikul ja paikneb vastavalt vajadusele ümber. See osa, mida hillart "taga nutab", tahetakse tagada tänaste tsiviilhaiglate baasil.
Kontseptuaalselt vale? Minu arvates lihtsalt erinev kontseptsioon.
Nüüd tagasi Saksamaa õppusel osalenud Eesti "Role 2 haigla" juurde. Minu andmetel kiitis Saksa kindralarst seda üksust (varustust, inimesi ja tegevust) vaat, et taevani. Ja seda enam kui 20 teise riigi üksuse sadadele meedikutele Eestit eeskujuks tuues ... Ei taha ka mina vaielda, kuid kiita nad said! .... saime!

Teksades ja traktoritega mehed ju kõlbavad sõdima? Miks siis tsiviilhaiglad nüüd äkitse ravima ei sobi? Pealegi, nende militariseerimine ju ka vaikselt käib.

[Veiko Palm]

Ja pole vaja minust nüüd mingit sellist muljet jätta, nagu oleks minu näol tegu mingi sellise häbelikult pilku peitva poolearulise lollikesega. Ma tean vägagi hästi, millest rääkisin. Nii ehk teisiti, olin ma seda valdkonda kogu oma elu õppinud ja praktiseerinud, mis andis mulle mu väitluses ka tõsiseltvõetava kindluse.

Minu eesmärk ei olnud Sind solvata. Palun võta minu kommentaari kui ebaõnnestunud nalja. Mingit pilti ma luua ei soovinud. Palun vabandust.

Kuid samas ei saa eitada, et mingil määral Sinu vihapurse siiski hämmeldas, sestap ka sõna võtsin (ning usun, et mäletan ka Sinu seisukohti).

Millest mina aga senini aru ei saa, on kpt Trummile kuuluv arvamus

hillart kirjutas ju hoopis muust (viimases postis vähemalt paar posti ülespoole).
See mida Sa räägid, on rahuaja kaitseväelaste tervishoiukorraldus. Mida võib tõesti suurepäraselt kohalikus regionaalses haiglas teostada.
Mis mõnevõrra erineb ikka sõja-aja sõjameditsiini võimekusest.

ja teisalt Leo

Militaarmeditsiin on väga tõsine ja kahjuks ka suhteliselt kurb teema, sest RA tingimustes sellega tavaliselt ei viitsida põhjalikult tegeleda ja SA tingimustes ollakse lõhkise küna ees ning õpitakse läbi oma võitlejate mõtetute surmadega.

et lühidalt öeldes, kuidas see võimalik on? Et ühelt poolt teeme RA kõik asjad tsiviilmeditsiinis (sest RA meditsiin on meil 99% perearstindus), kuid samas oleme valmis täie tõsidusega tegelema SA meditsiiniga. Kuidas?

[EOD]

Sõjameditsiinile lähedase katastroofimeditsiini osas on Eesti Päästemeeskond (EDRT) igatahes väga kõrgel tasemel. Meeskonnas on peale meedikute ka muude alade inimesi. Näiteks nööripäästjate oskuste peale osati kunagi rahvusvahelistel õppustel vaid ahhetada. Eesti poolt oli õppustel just välihospidal. Ehk tasub kogemusi vahetada?

[donnervetter]

Sõjameditsiinile lähedase katastroofimeditsiini osas on Eesti Päästemeeskond (EDRT) igatahes väga kõrgel tasemel. Meeskonnas on peale meedikute ka muude alade inimesi. Näiteks nööripäästjate oskuste peale osati kunagi rahvusvahelistel õppustel vaid ahhetada. Eesti poolt oli õppustel just välihospidal. Ehk tasub kogemusi vahetada?

Kogemuste jagamine on hea, aga ka EDRT meedikud kutsutakse kokku erinevatest asutustest.

[Kapten Trumm]

Millest mina aga senini aru ei saa, on kpt Trummile kuuluv arvamus

Mis siin arusaamatut on?
Ütlesin, et selles seletuskirja fragos toodud lausendites tehtav (sõjaväemeditsiini sisuline andmine tsiviilhaiglatele) on väga hea rahuaja tarbeks. Mitte sõja-aja tarbeks.
Mõistagi on ka haiglad ise nõus, sest 1. haigla on täna äri (ka riigihaiglad) ning lisa lisapatsient tähendab lisaraha 2. nad ei oma halli ettekujutust, mis SA oludes toimub.
Kuidas optimaalne oleks, ei tea.

Küll on aga selge see, et tsiviilhaigla lugemine sõja-ajal SA meditsiinivõimekusest tänases seisus on umbes samasugune miraaz kui 45-tuhande pealine SA struktuur.
See töötab täpselt senikaua, kui vastaspool järgib rahvusvahelisi konventsioone (eelkõige Genfi omi) ja tagab haiglate endi, meditsiinipersonali ja patsientide puutumatuse.
Sealt edasi ei tööta (kõige tõenäolisemalt jookseb personal laiali). Süürias pommitavad venelased konkreetselt haiglaid (võib-olla seepärast, et vastane kasutab ka neid baasina).

[Kapten Trumm]

Sõjameditsiinile lähedase katastroofimeditsiini osas on Eesti Päästemeeskond (EDRT) igatahes väga kõrgel tasemel. Meeskonnas on peale meedikute ka muude alade inimesi. Näiteks nööripäästjate oskuste peale osati kunagi rahvusvahelistel õppustel vaid ahhetada. Eesti poolt oli õppustel just välihospidal. Ehk tasub kogemusi vahetada?

Kas antud igati tasemel võimekus suudab toime tulla 1000-2000 haavatuga päevas, mis meid intensiivse sõjategevuse käigus ootab (olen arvestanud 500 hukkunu järgi päevas)?
See, et Eestis on silmapistvalt häid pisivõimekusi, ei kahtle vist keegi.
Kahtlused tekivad siis, kui projekteerida tänaste pisi- või RA võimete ette SA väljakutsed (noh vähemalt ligikaudsed suurusjärgud).
Siin vajatakse sootuks teises suurusjärgus ressursse.

[Veiko Palm]

Mis siin arusaamatut on?
Ütlesin, et selles seletuskirja fragos toodud lausendites tehtav (sõjaväemeditsiini sisuline andmine tsiviilhaiglatele) on väga hea rahuaja tarbeks. Mitte sõja-aja tarbeks.

Just see ongi arusaamatu. Rahuajal toetub kaitsevägi tsiviilmeditsiinile (ehk oma meditsiini pole), kuid sõjaajal on kaitseväel oma ja tsiviilmeditsiinist rippumatu ja tsiviilmeditsiini koormamatu sõjaväemeditsiin?

Ja meditsiinipersonali ülekullus on meil ju ka tsiviilis või mis?

Mina ka vastust ei tea. Sellepärast ksüingi. Et aru saada, mida hillart tegelikult ette paneb.

[Kapten Trumm]

Eks hillart ise seletab kui vajalikuks peab.
Mina sain asjast nii aru, et kui rahuajal asendab sõjaväemeditsiini tsiviilmeditsiin, tähendab see sõjaajal sõjameditsiini puudumist.
Selleks, et tänane tsiviilmeditsiin saaks sõja ajal hakkama, tuleb seda ikka väga tugevalt militariseerida ja on üsna kahtlane, kas seda vajalikus ulatuses teha üldse õnnestubki.
Küsimus on ju selles, et sõjalised ettevalmistused on äriettevõttele (milleks täna haiglad on, ka riigihaiglad) tarbetu taak ja surnud kulutamine. Lisaks käib pidevalt mingi meedikute palgavõitlus, proovigu siis haigla juhtkond seletada, et niipalju läks telkidele, niipalju välivarustusele, niipalju genekatele, aga sorri, palgatõusuks praegu raha pole. Otsekohe on igasugu õdede liitude ametühingutegelased meedias karjumas. Piltlikult - selle asemel et osta laotäis telke (oletame) on kasulikum osta X aparaat, millega saab osutada raviteenust, mille eest haigekassa raha maksab.

Välismaal on mitmel juhul lahendatud asju nii, et eksisteerivad ka rahuajal sõjaväehaiglad. Mitte tsiviilmeditsiinile konkurentsi pärast, vaid seepärast, et sõjaväe meedikud saaksid korraliku töökogemuse (mida rahuala linnakutes ajateenijate nihestuste ja villidega hästi ei saa). Ja seal sõjaväe haiglas ravitakse ka tsiviliste. Ka idanaabri juures on see (vist veel) nii.

Väikeriigi traagika, tekk on napp, nagu rinnuni tõmbad, on varbad paljad.

[kuido20]

Välismaal on mitmel juhul lahendatud asju nii, et eksisteerivad ka rahuajal sõjaväehaiglad. Mitte tsiviilmeditsiinile konkurentsi pärast, vaid seepärast, et sõjaväe meedikud saaksid korraliku töökogemuse (mida rahuala linnakutes ajateenijate nihestuste ja villidega hästi ei saa). Ja seal sõjaväe haiglas ravitakse ka tsiviliste. Ka idanaabri juures on see (vist veel) nii.

Väikeriigi traagika, tekk on napp, nagu rinnuni tõmbad, on varbad paljad.

Need kaitseväe meedikud, kellega ise kokku puutunud oled, pea 90% nendest töötab samal ajal ka haiglate erakorralise meditsiini osakondades või kiirabi brigaadides. KL parameediku kursusel osalejad olid ka 5 päeva praktikal kiirabibrigaadides.

Eesti Kaitseväes ei teki nii palju intsidente, et omaette sõjaväehaiglat üleval pidada, patsientide puudus, neid patsiente saab tsiviilmeditsiinist, auto- ja tööohutusõnnetused, massmetanooli manustaminsed, olmetraumad, perevägivald jne. Selles suhtes teeb KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiini keskus väga õiget tööd, et käib tsiviilmeedikutele sõjameditsiini oskuste õpetamine.

Eesti Role 2B haigla meeskond, kes Saksamaal õppusel oli
https://www.facebook.com/ott.maasikas/p ... nref=story

Kuulihaava saanud mafioosniku operatsioon ei erine küll kuidagi lahingus saadud kuulihaava operatsioonist, kui ta juba opilauale on ära toimetatud.