Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad

[gorilla]

Sellest on varemgi räägitud, et Venemaal on hulgaliselt relvakonstruktoreid ja -töökodasid, mis igasugu imepäraseid relvasüsteeme ja padruneid välja töötavad, kas lihtsalt sellepärast, et endale reklaami teha ("maailmas analooge mitteomav relvasüsteem...") võii kui keegi suure rahakotiga midagi tellib. See et tähenda, et need relvasüsteemid üksikeksemplaridest ja väikepartiidest kaugemale jõuavad. Võib olla mingi konkreetse ülesande täitmiseks ideaalne süsteem, kuid kui näiteks Süürias sellele padruneid ette anda ei ole, sest neid valmistatakse Ulan-Udes tellimusel käsitsi ning relvale varuosasid ei valmistata, siis ongi kõik. Tuntumad Venemaa erakapitali relvatehased on Orsis ja Lobajevi firma, mis teevad ka väga huvitavaid, kuid suhteliselt kalleid relvasid.

See vene keelde tõlgitud ingilisekeelne artikkel on PopMehi mingi "sõjalise korrespondendi" soperdis, peamiselt Orsise reklaammaterjalide põhjal kokku kirjutatud, ainult osaline tõde. Tõde on see, et jänkidel ei ole peale Vietnami olnud vastast, kes kasutaks massiliselt korralikult koolitatud ja hästi varustatud täpsuslaskureid, Iraagis ja Afgaanis oli jänkide pihta laskmine ikka väga juhuslik. Kui siis homme tuleks kokku minna mõne klassikalise armeega, näiteks venelastega, kellel on sellised täpsuslaskurid olemas ja paremates üksustes isegi 338 LM ja 12,7 relvadega varustatud, siis on see kindlasti uus oht, millega tuleb tegeleda.

Miks Venemaal ei suudeta korralikku täpsusmoona toota, ilmselt on siin tegemist nii turu kui huvi puudumisega.

Isiklikult huvitavamaks viimaste arengute hulgast pean bull-pup süsteemis MTs-558 poltlukku, selle relva müük valmistajatehase kodukal ''jahirelvana'' on hambamehed foorumites jõu ja ilunumbreid esitama asunud, stiilis- kahjuks on mammutid meie hulgast lahkunud.

mts 558.jpg (74.96 KiB) Vaadatud 4342 korda

Liikuvad pildid: https://youtu.be/49dAYHUhAD4?t=45s

Ja need mammutid on eriti visa hingega arvestades, et enamik laskemoona on soomustläbistav..

vene 12.7x55 mtz558.jpg (45.03 KiB) Vaadatud 4342 korda

[Kapten Trumm]

No 12,7 peaks ikka kuldi maha võtma, 7,62 peale jookseb adrekat täis kult veel tükk aega (kui just kuskile pehmesse kohta ei taba).

[Piiluja]

Küsimus, milline algkiirus neil moonadel on. Kuuli kaalu kohta näib proportsionaalselt vähe laengut taga olevat. Nagu suurendatud 22LR Aga pikamaa laskmise mõistes lähidistantsilt teeb vast oma töö ära, kui massiivne penetraator.

[EOD]

Meenutavad need padrunid 2. MS aegsete 15-20 mm lennuki pardarelvade vähendatud mõõtmetega "sugulasi". Muidugi püssirohud on paremaks läinud, kuid ikkagi jääb küsimus energiast, mille kuul saab. Kuni ballistilised andmed välja ilmuvad, võib vaid spekuleerida.
Teine küsimus on sihtmärgiballistikast. Kui kuuli massikese on nii taha viidud, nagu parempoolsel pildil näha, siis kas kuul mitte takistuse tabamisel kohe stabiilsust ei kaota ja soomust küljega ei löö. Elevandijahil tuleb see muidugi kasuks, kuid milleks siis sellele "jahirelvale" kõvasüdamikuga kuulid?
Eks praktilised katsed annavad vastuse, seniks kahtlused jäävad.

[Piiluja]

Võibolla keeratakse tuletorule ka summuti otsa ja antud relvasüsteem ongi alahelikiirusel moonaga soomustläbistav lahendus. Kas ballistiliselt selline asi võimalik on, ei saa tõesti enne teada kui loomkatseid oma silmaga näinud.

[Kapten Trumm]

55 mm kestaga 12,7 ei ole teab mis soomuse läbistaja. Väike laeng ja raske kuul tähendab kasinat algkiirust. Algkiirus ei saa ka suur olla, sest tagasilöök lööks muidu laskjal kondid katki. Suure ristlõikepindala ja kasina kiirusega projektiil aga pole suurem asi läbistaja, sest kasin energia jaotub suurele pinnale. Ega ilmaasjata pole tankide noolmürsud praegu pöidlajämeduse projektiiliga, millele antakse 1500+ m/sek algkiirus.

Umbes analoogne probleem, mis 7,62x25 mm TT kuul lendab 9x19 eest kaitsvast soomusvestist lopsti läbi.

[Leo]

Need relvad on olemas sellepärast, et neid on võimalik ehitada, samuti olevad jänkidel raske ja aeglase kuuliga 510. Whisper ja kindlasti on neid erilisi kaliibreid veelgi. Ma olen püüdnud aru saada, kui palju näiteks Soomes on kodumaiseid sisseehitatud summutiga püsse, ja ilmselt on see arv väga väike, sest Sako teeb neid harva ja 1-2 relva kaupa ning mitte iga aasta. Tavaliselt kui mõni riiklik kasutaja tellib testimiseks relvi, siis tellitakse ka sisseehitatud summutiga, kuid pärast eriti osta ei taheta, sest see vajab ka alla helikiirust lendavat laskemoona ja läbistavus on kehv ning üle 200 m lasta eriti ei ole mõtet. Samas kui väga suur ja raske kuul u 300 m/s lendab, siis on võimalik täiesti korralik vintpüssikuuli kineetiline enerergia saavutada, mis ongi ilmselt nende pooletolliste kuulide mõte - kui vestist läbi ei löö, siis ribid lähevad ikka katki!

Võrdluseks mõnede tuntumate kaliibrite andmeid algkiirusel soojema ilmaga 300 m/s. Suuremate kuulide BC on võetud varrukast ja laest, kuid eeldusel, et venelased eelistavad hea ballistikaga kuule. Relvad on sisse lastud 100 m kaugusele. Eriti jälgige sihikuparandusi milliradiaanides, aeglase ja raske kuuli laskeandmete tabel tuleb teha vähemalt 25 m sammuga.

22 LR 40 graani ehk 2,6 grammi tavaline väiksekaliibriline kuul
100 m energia 96 J ja lennukiirus 0,34 sek
125 m sihik + 1,4 mrad
150 m sihik + 3,0 mrad
175 m sihik + 4,6 mrad
200 m sihik + 6,4 mrad
Sellise kuuli tabamus on kindlasti eluohtlik ka 300 m kauguselt sihikuparandust on siis vaja teha juba 14,3 mrad.

Paljukirutud Vintorez oma 9x39 kaliibriga ka 16-grammise APkuuliga
100 m energia 636 J ja lennukiirus 0,35 sek ehk praktiliselt sama
125 m sihik + 1,4 mrad
150 m sihik + 2,9 mrad
175 m sihik + 4,4 mrad
200 m sihk + 6,4 mrad, kusjuures energiat jäänud 600 J

Kiivrist ilmselt läheks läbi ja killuvestist ka, kuid kaitseplaadist mitte. Energiat on tugevama püstolipadruni jagu ja isegi AP-kuul ei muuda seda mingiks imepäraseks läbistajaks.

12,7x55 selle kergema 59-grammise täpsuskuuliga
100 m energia 2375 J
125 m sihik + 1,4 mrad
150 m sihik + 2,9 mrad
175 m sihik + 4,3 mrad
200 m sihik + 5,8 mrad

12,7x55 raskema 76-grammise AP-kuuliga
100 m energia 3058 J, sellega oleks tõsine võimalus III klassi vesti lõhkuda, kuid IV mitte. Kuna raske kuuli algkiirus ja BC on arvestuslikult samad, siis on ka sihikuparandused tabelis samad, ei hakka neid uuesti üles kirjutama.

Lühidalt, selline 50, 100, 150 või maksimaalselt 200 m relv ja ka siis on kahtlane, kas parematest kaitsevestidest läbi läheb. Mis tingimustel peab olema selline ülivaikne relv, kui sama töö saaks edukalt teha ka tavalise täpsusrelvaga, kui sinna summuti otsa keerata? Lahingus keegi vaevalt vastasele päris kaenlaauku viitsib hiilida selle ülivaikse relvaga ja terroriste jahtides ei ole väga vahet, kui nad pauku kuulevad peale seda, kui kuul on juba kohale jõudnud. Sellise relva puhul oleks mõistlik lasta mingi põhikaugus, olgu see 100 või kasvõi 50 m sisse optilise sihiku niitristi alumise nähtava osaga, sest enamik nähtavast 10 mrad alast läheb vaja sihikuparanduste tegemiseks. Mõtetu relv, mina sellisega välja ei läheks.

[Kapten Trumm]

Ühesõnaga, selle analooge mitte omava 12,7 läbistusvõime on umbes sama, mis 7,62x51 AP moonal?

Vene relvatööstuse (ja laiemalt tehnika) huvipakkuvus uurimiseks on just selles, et seal on palju "because we can" tüüpi, kuid praktilist rolli mitteomavaid asju. See on akadeemiliselt huvitav, miks tehti valmis üks või teine asi, kuid praktilist kaalu sel tihtipeale pole.

[Leo]

Täpne soomuseläbistavus sõltub muidugi ka palju sellest, kas kuuli südamik on karastatud terasest või volframist, sest viimane on topelt tugevam, kuid ilmselt eesmärgiks oli saavutada soomusvestide läbistamine Vene eriüksustele sabotaazi- ja diversiooniaktide läbiviimiseks, sest millekski muuks see eriti suure kaliibriga summutatud relv ei kõlba. NATO M61 AP kuul pidavat 500 m kauguselt läbima kuni 5 mm soomusplaati, siis volframist M993 juba 7 mm, mis on oluline vahe, see võimaldab tavalisel KPl lasta läbi kergemate soomukite seintest mõnesaja meetri kaugusel. Läbivus saavutatakse sellega, et volframkuul on ainult 8,2 grammi raske ja algkiirusega üle 900 m/s, kui tavaline AP kaalub 9,7 grammi ja algkiirus on 830 m/s. Lisan siia ka M993 pildi.

Üks väga huvitav vähelevinud venelaste leiutatud suur ja raske summuti Lobajevi sisseehitatud summutiga relv kaliibriga .40 http://www.thefirearmblog.com/blog/2016 ... per-rifle/

Sellele pakutakse jänkide Cheytaci ülihea BCga messingist treitud kuule vähendatud laenguga, siit saab vene keeles täpsemalt lugeda https://ru.wikipedia.org/wiki/.40_Lobaev_Whisper Põhimõtteliselt on 338 LM padrun lühikeseks lõigatud ja sinna pikk ja suure kaliibriga kuul otsa istutatud. Eraisikutele pakutakse seda summutiga relva ka 308 Win. Kui keegi tellib, siis andke teada, huvilisi kindlasti on

[Chupacabra]

Teie palvetele on vastatud:

Samuti on kaitseväel plaanis tulevikus muuta paljude Euroopa riikide eeskujul jalaväejao struktuuri nii, et igasse jakku kuuluks ka täpsuspüssilaskur

https://pluss.postimees.ee/4347475/jala ... utm_source

[Leo]

Suhteliselt loll jutt, jalaväes on juba aastaid olnud igas jaos 1 optikaga AK4 või G3, vahe on ainult selles, et need on KJ ise ümber seadistanud, kuid nüüd on ilmselt tehasest plaanis täpsusrelvi osta.

[Medusa]

See võib olla ebaõnnestunud sõnastus lihtsalt, mõeldi hoopis, et "lääneriikide mõjul on ka meil selline süsteem". Juttudest ei olegi aru saanud, et kas mõeldakse süsteemi, kus enamikel on 5,56, k.a kergekulla ja TP on 7,62 poolauto (skautidel ja vähemalt esimesel brigaadil kindlasti, aga mõtlen siin KL võtmes), või on kõik relvad 7,62. Vahepeal nägin mingeid viiteid, et KV peaks olema 5,56 põhirelvas ja KL rohelistel 7,62?

Aga mõistlik on see küll. M14 telli relvana on jätkuvalt omade muredega ning sisuliselt mahakantud projekt. Kasutab olemasolevat kuniks otsa saab, ühesõnaga. G3 oma algupärase 4x sihikuga ei ole piisavalt võimekas, et soovitud 500-600 m efektiivset laskekaugust kätte saada. Selle 4x-ga saab maks 150-200, sest kaugemalt optika enam ei seleta piisavalt hästi, väiksemaid ja peidetud asju. Ses osas on 3-12 S&B palju efektiivsem lahendus, kuid tollel annab relvaplatvorm sihiku all alla.

Ega neid variante teab mis palju olegi, TL relva jaoks. Kas HK 417 mingis variandis (k.a mudelid G28, G27 või M110A1, näiteks), Sigi puhul 716 gen 2 (ei tea samas, kes seda ametlikult kasutaks, sest üks nõue oli siiski - kasutusel mõnes NATO riigis), või LMT-lt brittide L129 sarnane asi.

[Leo]

M14 TP projekti on üks paljudest näidetest, kuidas põhimõtteliselt hea idee on ametkondlikku pohhuismiga ära rikutud, hulk raha ja inimeste aega raisatud ja tulemus on jama. Ainuke, mis oli hea, oli korralik optika, kuid ka neid on viimasel ajal hakatud Norra Mauseri antiiksihikutega asendama. Korralik sihik on kriitiline, eriti sellepärast, et binoklit või vaatlustoru täpsuslaskuril ei ole.

Algselt oli teada, et M14 on 4 peamist probleemi TPks tegemisel, jänkid lappasid neid ümber tuhandeid, nii et jalgratta leiutamise asemel tuleb lihtsalt vaadata, mida nad tegid:

1) Relvade tolerantside ülemõõtmine ja proovilaskmine, et valida välja need, millel täpsus juba tehasest väljudes parim;
2) plastlaad on liiga pehme, tuleb valida puidust laadiga relvad või vahetada väljavalitud relvade laesääred jäigemate vastu, sätitav kaba oleks igati hea mugava laskeasendi saamiseks;
3) Optilise sihiku kinnitus, maailmas on mitmeid korralikke sihikukinnitusi, kuid nende asemel osteti mingi B&T pehmest alumiiniumist plögin, mis keerati pisikeste ja habraste kruvidega kinni, nii et sihikud loksusid;
4) Viimane kuid mitte ebaoluline on ka päästiku lihvimine või vahetamine, et oleks ühtlane päästikutõmme, M14 originaalis oli päris jäiga päästikuga.

Hetkel on relvamüüjatel pidu, sest paljud ostavad uusi relvi ja vabrikus kokkupandud TP komplekti eest küsitakse täiesti müstilisi summasid. Samas on EKJ näidanud, et riigi palgal olevad relvurid ei suuda normaalseid TPsid komplekteerida. Ehk on siis parem maksta komplekti eest 7-8000 €, saab vähemalt korralikud relvad ja valmistaja remondigarantii, kui midagi katki läheb.

EKJ uus hange 11000+ võibolla 18000, kusjuures üle 1000 relva läheb PPAle, tähendab, et nendest jätkub ainult kaadri ja ajateenijatest SA struktuuri tarbeks. KL ilmselt paneb Rootsi ja Norra aerudega edasi kuni need läbi kuluvad. Ainult siis, kui see +18000 täies mahus teostub, on lootus, et ka KL uusi relvi saab.

[Kapten Trumm]

Suhteliselt loll jutt, jalaväes on juba aastaid olnud igas jaos 1 optikaga AK4 või G3, vahe on ainult selles, et need on KJ ise ümber seadistanud, kuid nüüd on ilmselt tehasest plaanis täpsusrelvi osta.

Siin võib olla erisusi, olen täiesti näinud sellist struktuuri, kus TL-d on koondatud kompanii täpsuslaskurijakku ning jao täpsuslaskurit jaos ei eksisteerigi.
Ise mõtlen, et sellise "poolsnaiper" tüüpi ürituse mõte võiski olla see, et nii Galil Galatz kui M14TP pole eriti sobivad jaotasemel sebimiseks.
AK4 aga on.

Algselt oli teada, et M14 on 4 peamist probleemi TPks tegemisel, jänkid lappasid neid ümber tuhandeid, nii et jalgratta leiutamise asemel tuleb lihtsalt vaadata, mida nad tegid:

See 40 tuhat M14, mis USA kinkis, ei olnud ju täpsuslaskurite omad, vaid lihtsalt jalaväe omad. See tähendab omakorda, et nendest on täpsuspüsside kandidaadid siiski väike % (tuleb arvestada, et jänkid korjasid juba tehases paremad täpsuspüsside tarbeks välja), see mis tuli, on ju tavaline jalaväe kraam.

Näiteks Ukraina müüs üle ilma maha hulgaliselt nende territooriumitel ladudes seisnud WWII aegset relvastust, mida hoiti vene ajal igaks juhuks. Samadest ladudest pärinevad ka need Maximi kuulipildujad ja 14,5 tankitõrjepüssid. Need seisid aastakümneid konserveerituna, oodates oma aega. Muuhulgas näiteks M14ga analoogsed poolautomaat vintpüssid SVT-40. Snaipri oma on eristatav tavalisest lukukojale sissefreesitud sihiku kinnituskohtade poolest. Jõudis selline kast nt USA kaupmehe juurde, siis olid huvilised platsis - need freesitud osteti ära kui soojad saiad. Tuli sellest, et tehases valiti snaiperrelvadeks minevad välja, üritades leida täpsemaid ja kvaliteetsemaid relvi - ja need ehitati ümber. Peale suurema tootmistäpsuse olid sellised relvad ka vähe kulunud - kuna snaiper lasi vähem ja hoidis relva rohkem.

[mb]

Snaiprid käisid õhust laskmist harjutamas https://www.err.ee/649717/fotod-ohuvagi ... i-tabamist