www.militaar.net

Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) ja harjutuse tasemed, kursused ja metoodid.

SNAIPRIKOOLITUSE TASEMED JA MUUD SELLIST

Selles teemas on eesmärk arutada ja planeerida järgmiseid asjaid:
Täpsuslaskuri ja snaipri koolituse tasemed, kursused, eksamid, maastikutestid, maastikuõppused, võistlused,
organiseerimine, varustus, karjäärid, teenistus, …

Eestis peaks olema ühised õppematerjalid, tingimused ning koolitus täpsuslaskureile ja snaipridele, nii Kaitseliidus kui ka Kaitsejõudus.
Kaitseliidul võiks niimoodi olla oma enda kursused ja kaitsejõudul omad. ikkagi samad tingimused, metoodid ja standardid.

Koolitusetappid võiks olla näiteks:
- Põhilaskekursus: täpsuslaskurkoolitus, relvad, sihikud, ballistika,parandused, kaugus jne. arvestamine
- Snaiprikursus 1.: snaipripaari koostöö, maskeerimine, märgihierarhia, tegevus tulepositsioonil, tulepositsioonikaart, ..
- Snaiprikursus 2.: Paari edasimine maastikul, vaatlus ja luure
- Snaiprikursus 3.: Snaipritegevus linnalahingus
- Snaiprikursus 4.: Snaipritegevus talveolukorras
- Snaiprikursus 5.: paari ja patrulli (1+2) taktika, juhtimine, kaudtule juhtimine
Lisaks veel igas kursuses teooriaeksam ja testitegevus maastikul erineval ajal, ning lahinguharjutused.
Eelmised asjad ei ole valmid!

See teade on esimene, aga lootan, et arutelu oleks vilgast.

Unto, vaatamata oma väga piiratud teadmistele nii peenest kunstist, tahaksin natuke targutada.

- Eestis on ammu aru saadud, et täpsuslaskur ei ole snaiper. Täpsuslaskur on tavaline jao liige või rühma liige, kellel on optikaga püss. Ta teeb kõiki oma tegevusi oma väikse üksuse koosseisus ja ei lähe kusagile omaette ülesandeid täitma. Siinkohal võib targutada, et kas Häyhä oli üldse snaiper või mitte, sest tal ei olnud optikat

- Paarilistest. Täpsuslaskuril ei ole paarilist vaja. Soome tarkka-ampuja käsiraamat ei näe samuti kohustulikus korras ette paarilist-vaatlejat. Tarkka-ampuja võib endaga kaasa võtta ühe tavalise jalaväelase.

- Iraagis ja Afganistanis on aru saadud, et snaiprid ei pruugi ellu jääda paarikaupa tegutsedes. Tavaliselt liiguvad nad ringi minimaalselt neljakesi ning kiirreageerijad on kohe nurga taga.

jne.

Siin on üks artikkel inglise keeles sellest, kuidas koolitatakse täpsuslaskureid. Seal ei ole mitte midagi müstilist. Snaiprite koolitamine on hoopis teine tase ja natuke müstilisem. Uuele tasemele on selle viinud just igasuguste eriliste vidinate kaasas tassimine, mis muuhulgas maksavad üsna palju. On asjahuvilisi, kes on peavad sellist käitumist juba perverssuseks ja kaugenemist ala juurtest. Häyhä küttis kenasti kuni 500m kaugusele, kuid nüüd on Lapua Magnumi meeste unelmate piiriks juba 1,5 km

http://rapidshare.com/files/312814055/T ... M.pdf.html

Siin võiks olla mõte sees, et täpsuslaskurid ja snaiprid pandaks alguses "sama patta".

Esiteks on vaja need põhioskused mõlematele.

Parimatest täpsuslaskuridest võiks hakata koolitama snaipreid ja tasapisi puksida kehvemad kõrvale nii, et lõpuks snaiprimärgi saaks parimatest parimad.

See ei tähenda, et snaipriks ei oleks võimalik saada ka mingit teist teet mööda - kas või harrastuse kaudu ja võistlustele osalemisega.

Teema on tore aga maja ei sa katusest ehitama hakata.
Enne ybersnaiprit on vaja korralikku laskuri algkoolitust. Vötaks asja sedapidi kätte et öpime olemasolevate torude sihikud korralikult paika keerama ja harjutame olemasolevates tiirudes laskmist.
Nii ja olemas on meil vist 100 meetri tiirud? möni yksik 300 meetri tiir.
Aga ikagi, selleks et rootsi aeru mehhaaniline sihik paika peaks peab 100 m peale sihtimis ja tabamius keskpunkti vahe olema kui palju sentimeetreid?? Galil Ar trajektooe töuseb 12 cm yle sihtimisjoone 300 peale, kas AK 4 on see 24 cm?
Kas keegi teab kus need trajektoorid tegelikult ylval on? Yksikvöitleja öpiku piltide ajalugu ma tean, nii et nendest ei ole mötet mulle rääkida. Aga kysimus kus on korralik ballistiline data Galili ja Ak 4 kohta yleval?

Kärbest sa nende tabelitega ei lase, kuid enam-vähem trajektoori saad kätte.

M855 moona tabel on (vist) Galil AR'st lühema rauaga M4'le. M80 (mis on peaaegu lennukaarelt Rootsi moona analoog) tabel on Ak4'st pikema rauaga M14'le.

http://rapidshare.com/files/313771774/M855.pdf.html

http://rapidshare.com/files/313771961/M80.pdf.html

Arvestades, et HK G3 = AK-4 siis üldiselt võiks asi käia nii: http://www.mg-42.net/sight_adj.htm

Oehh- HK lehtläks soosikutesse.
M4 ja Galili ei lähe kyll vist vördlema. Kuuli kaal ja vindi sammud teevad seal selliseid tempe et oi oi. Isegi M16 moon, läheb kyll torust läbi aga vindi sammu erinevuse töttu lendavad kuulid kylg ees sihtmärgist läbi. Aga tänud.

Kilgore, tänud lingi eest.

UR'ile. M4 ja Galilil on vindisamm 1:7 ja tabel on M855 kohta.

On paktilist ja tähtis asi, et esimesele kursusele on võimalik osaleda kõik kes tahavad:
sõdurid, politseid, kaitseliitlased, ametlikud, jahimehed, noored, vanad, naised,
mehed, … kõik isamaalised inimesed. Eriti, kui osalemine on vabatahtlik.
Ma ei usu, et ainult ametlik väike palgaarmee või supersõdurid oleks piisavalt maakaitses.
Maakaitse ja ka relvadega on terve rahva asi !

PÕHILASKEKURSUS

Sama kursus tulevile täpsusllaskureile ja tulevile snaipreile.
Selline kursus oleks kasulik ka kõikile jalaväemehile sellest hoolimata, et need ei teeni täpsuslaskurina.
Siin all on üks lähenemisviis põhilaskekursusele.

Sisu:
Relvad ja padrunid: kaliibrid, tehnika ja käsitlemine
Sihikud: optika, valgusvõimendus, retikkelid, mildot (tuhandik)
Ballistika: ballistine paraameter, trajektoor, moonatabel, ...
Parandused: tuulekalde, kõrguse parandus
Kauguse arvestamise metoodid
Laskmise tehnika: laskeasend, relva toetus, sihtimine, päästmine, järelsihtimine
1. Kirjanduslik teooriaeksaam
2. Laskeproov lasketiirul (tuntud kaugused)
3. Lahingulaskeproov maastikul (tundmatud kaugused)

Eksaamile ja prooveile on pantud minimi punktid, et saab need läbi.
Järgmisele ei tohi osaleda kui eelmine ei ole läbi.
Testeile saab osaleda mitu korda kui ei kohe ole läbi.

Kas olen unustanud midagi ?
Palun, arendake seda plaani edasi.

Päikese mõju tava sihikuid kasutades ja kuidas seda vähendada.

Kuidas arvestada tuule kiirust ja tuule mõju eri suundadel.

kaur3 kirjutas:Kilgore, tänud lingi eest.

UR'ile. M4 ja Galilil on vindisamm 1:7 ja tabel on M855 kohta.

Oled päris kindel??

Otsisisin ise nati ringi:

Barrel

1. Early production models were supplied with barrels that had six right-hand grooves and a 305 mm (1:12 in) rifling twist (optimized for use with M193 ammunition),

2. while recent production models feature a 178 mm (1:7 in) twist barrel with six right-hand grooves (used to stabilize the heavier SS109/M855 projectile).

<ise ma töepoolest ei mäleta kumb meil on-.... vanadus...

Keegi aitaks lolli?
Mis on snaipri ja täpsuslaskuri vahe(või kui vahe üldse on)?

herr harold kirjutas:Keegi aitaks lolli?
Mis on snaipri ja täpsuslaskuri vahe(või kui vahe üldse on)?

Snaiper tuleb sõnast "snipe". Maakeeli metskurvits ehk nepp.
Seda lindu suudab tabada vaid kogenud kütt. Ainult laskeoskusest jääb väheks.
Ka snaipri töös on laskeoskus vaid üks paljudest vajalikest oskustest. Snaiper või snaiprimeeskond tegutseb iseseisvalt. Täpsuslaskur on üksuse koosseisus tegutsev parema laskeoskuse ja relvaga võitleja.

Efektiivne töökaugus on ka erinev eri võitlejatel.

Tava jalaväelane oma automaadiga tabab suurusjärgus 100 m kaugusele.

Täpsuslaskur tabab oma optilise sihiku ja üldiselt natuke võimsama padruniga varustatud relvaga suurusjärgus 300 m kaugusele.

Snaiper omakorda tabab oma väga kalli optilise sihiku, väga kalli poltlukuga raske relva ja tihtipeale laser kaugusmõõtja abil suurusjärgus 1000 m kaugusele.

Tava jalaväelasele on tähtis saada tabamus väga kiiresti. Täpsuslaskur enam nii kiiresti ei tööta - või laseb mööda. Sniper üldiselt ainult ootab - ja teeb ühe lasu eriti tähtsa objekti pihta.