www.militaar.net

Haugas kirjutas:Unõhta´i setoksit kah peris ar´!
Sõja ajal olid salastatava raadioside tegelased tšerokii hõimlased. Ka film on hollywoodis sellest vändatud. Suht pandav tundus. Kahjuks on pealkiri momendil kuskil ajukäärude vahel tolmu all..

Navajod siiski

Haugas kirjutas:Unõhta´i setoksit kah peris ar´!
Sõja ajal olid salastatava raadioside tegelased tšerokii hõimlased. Ka film on hollywoodis sellest vändatud. Suht pandav tundus. Kahjuks on pealkiri momendil kuskil ajukäärude vahel tolmu all..

windtalkers vist oli..

Side sifreerimine peaks praeguse digitehnika odavuse juures
olema lihtsam kui võrukese söötmine. Aga mida arvata petu raadiosaatjatest? Odav saatja
pluss paari eurone sitikas imiteerib tähtsat teadet kusagil soos.
Las vaenlane pommitab ja tunneb rõõmu.

Lihttekst jaamadega on võimalus kasutada kooditabeleid, mis võhikule on küll suht keeruline teema, aga 10 minutiga saab selle endale selgeks tehtud. Raadiojaamade juures ongi suuremaks probleemiks riistvaraline külg. Väga lihtne on algoritmiliselt krüpteerida, aga suht palju raskem on ehitada jaama, mis peaks vastu ilmastikuoludele ja lõhkumisele, oleks kompaktne ja kerge, pakuks kvaliteetset raadiosidet, võimaldaks sagedushüplemist ja muid kasulikke vilesid ning oleks kõige selle juures ka soodne. Aga raadiojaama hind on köömes võrreldes muu sidetehnika hinnaga. Falcon 3 HH maksab minu mäletamist mööda 4-6 tuhat eurot, kogu sidekuudi sisu on väärt umbes 40 tuhat eurot. Rühma ja kompanii tasandil saab tõesti hakkama kännu otsas raadiojaam pihus, aga mida rohkem ülespoole, seda kulukamaks ja keerulisemaks läheb.

Pataljonis on vaja taktikalist ruuterit, et tegeleda sissetulevad DATA sidega (DATA on üleüldse eelistatum VOICE sidele). Ruuteri hind ca 4000 eurot. Veel on vaja päris mitut Falcon jaama, et olla korraga sides kõigi võrkudega, mis pataljonist nii ülesse kui ka alla lähevad. Jälle tagasihoidliku hinnanguna 20-30 tuhat eurot koos võimendite ja antennidega. Vaja veel digitaalset kommutaatorit (switch-i). Igasugune suvaline ei sobi, krüpto side jaoks on vaja nö "tarka" kommutaatorit. Jälle 2000 eurot juurde. 3G/4G lüüs, X-wing antenn, generaator, sidekuut ise, LRSP-d, valguskaabel, lahinguteadlikkuse programm, mini server selle jooksutamiseks, läpakad ja nende lisad veel juurde ja kindlasti ka "rohelise värvi juurdehindlus" ja ongi näha, kuidas korralik sidelahendus ühele pataljonile võib maksma minna kõvasti üle 100 000 euro. Brigaadi tasemel läheb asi veel kõvasti kallimaks.

Muidugi saaks odavamalt, aga side ei ole koht, kust tasub kokku hoida. Ilma sideta on pataljonil nö kott pähe tõmmatud.

Peame nüüd natuke hoogu nende odavate Harristega.
2014. a maksis USA erioperaatoritele ostetud 1500 Harris Falcon III Handheld raadiot koos lisadega 19,5 miljonit dollarit.
Mis teeb ühe (käsijaama) hinnaks 13 000 dollarit ehk kuskil 12 000 eurot.
https://www.militaryaerospace.com/artic ... adios.html

Harris Falcon III Manpack (AN/PRC-117) tükk maksab koos lisajubinatega jämedalt 200 000 dollarit.
Selliseid hindu on USA relvajõud maksnud.
Ma kahjuks ei tea, kas nende Harriste väljatöötamist on ka Pentagon rahastanud.
Kui on, siis maksab USA relvajõudude ostja nii 1/3 kuni pool vähem kui eksportklient (kes väljatöötamist ei rahastanud).
Mis seal nii erilist on - Handheld on jaoülema jaam (eriüksustes ka võitleja jaam) ja manpack on rühma sidemehe jaam.
Meil silkavad Manpacki eeldavate ametite vennad ringi Handheldidega.

Niiet neid 40 tuhande euroseid sidekuute võib komplekteerida hea tahtmise juures SEM-70 jne vanadest raadiotest kahjuks.
Falcon III puhul tuleb sinna vähemalt üks null lisada.

Soomlased rääkisid, et neil olla kodumaiselt mingitele 90ndate raadiotele andmeside võimalus lisatud ja kasutavad siiani.
Soomlased ise ütlevad, et neil takistab moodsate üksuste arvu suurendamist peamiselt sidevahendite puudus (ja kallis hind).
Erinevat kasutuskõlblikku relvastust, laskemoona ja rahuldavalt väljaõpetatud inimesi on piisavalt.

Olin NAKis sideerialal. Need on täpselt need numbrid millest S6 ülemad meile rääkisid, ei võta kuskilt taskust neid numbreid. Pataljoni tabelvarustuses on nad täpselt sellise hinnaga kirjas ka.

suurtükimees kirjutas:Olin NAKis sideerialal. Need on täpselt need numbrid millest S6 ülemad meile rääkisid, ei võta kuskilt taskust neid numbreid. Pataljoni tabelvarustuses on nad täpselt sellise hinnaga kirjas ka.

Mida kasuliku nii kallid sideseadmed siis eriliselt oskavad ?
Teksti kooditabeli abil töötlemisega saab hakkama iga odav arvuti.
salajane on ainult tabel ise ja programm.

ants431 kirjutas:

suurtükimees kirjutas:Olin NAKis sideerialal. Need on täpselt need numbrid millest S6 ülemad meile rääkisid, ei võta kuskilt taskust neid numbreid. Pataljoni tabelvarustuses on nad täpselt sellise hinnaga kirjas ka.

Mida kasuliku nii kallid sideseadmed siis eriliselt oskavad ?
Teksti kooditabeli abil töötlemisega saab hakkama iga odav arvuti.
salajane on ainult tabel ise ja programm.

Spetsiifilised ja väikese turunišiga lahendused on kallid kuna arendustöö maksab. Pakenda need lahendused rohelisse ning ilmastikule ja põrutustele vastupidavasse konteinerisse mis on suhteliselt väike ning kerge, ja hind ongi päris kallis. Eriti see viimane pool ei kehti iga odava arvuti puhul.

TTA kirjutas: Spetsiifilised ja väikese turunišiga lahendused on kallid kuna arendustöö maksab. Pakenda need lahendused rohelisse ning ilmastikule ja põrutustele vastupidavasse konteinerisse mis on suhteliselt väike ning kerge, ja hind ongi päris kallis. Eriti see viimane pool ei kehti iga odava arvuti puhul.

veekindel korpus ei sa ka nii palju maksta
veekindlaid mobiile vist pakutakse. Kui aga leidub ostjaid, osatakse ka hinda küsida
Kui aga sidest jutt on siis vene aeg oli kood "uzor" ja "uzor2"
mis anti kord kuus õhtul ja tähendas osa tsiviil telefoni
kanalite ümber ühendamist sõjaväele. Kas keegi kommenteerib?

Tänapäeval kasutatakse AES-256 krüpeeringut. Sellele on olemas 2 astmel 256 erinevat kombinatsiooni, mis teeb jõuga lahti murdmise füüsiliselt võimatuks. Tänaseni ei ole mitte ühtegi AES-256 krüptot lahti murtud, kuna see ei ole hetkel võimalik. 2 astmel 256 on 78 kohaline number, mis on hoomamatult suur. Raske on uskuda, aga meie nähtavas universumis on ekspodentsiaalselt vähem aatomeid, kui on selle krüpto erinevaid kombinatsioone.

Selline krüpto ei maksa algoritmina peaaegu mitte midagi, mis maksab, on riistvara arendus, mis suudaks säilitada krüpto turvalisuse. Krõbe hind peegeldubki arneduse maksumuses. Olen üsna kindel, et Eesti sai need võileiva hinnaga Falcon III hand heldid tootmishinnaga mingi USA abi raames.

ants431 kirjutas:

TTA kirjutas: Spetsiifilised ja väikese turunišiga lahendused on kallid kuna arendustöö maksab. Pakenda need lahendused rohelisse ning ilmastikule ja põrutustele vastupidavasse konteinerisse mis on suhteliselt väike ning kerge, ja hind ongi päris kallis. Eriti see viimane pool ei kehti iga odava arvuti puhul.

veekindel korpus ei sa ka nii palju maksta
veekindlaid mobiile vist pakutakse. Kui aga leidub ostjaid, osatakse ka hinda küsida
Kui aga sidest jutt on siis vene aeg oli kood "uzor" ja "uzor2"
mis anti kord kuus õhtul ja tähendas osa tsiviil telefoni
kanalite ümber ühendamist sõjaväele. Kas keegi kommenteerib?

Lisaks veekindlusele peab raadiojaam olema ka põrutus, tolmu, temperatuuri, elektromagnetimpulsi jms kindel. Päris paljud neist "kindlustest" ei ole lahendatavad ainult ägeda korpusega vaid kogu sisu peab samuti vastama natuke tõsisematele nõuetele kui su igapäevane hiina odavetelefon. Lisaks niisama mingil määral kõrgemate tootmiskuludele on vajalik seadmed ju ka välja arendada (lääne inseneri palk ei ole väike) ja testida (kvaliteetne testimine ei ole odav).

TTA kirjutas:

ants431 kirjutas:

TTA kirjutas: Spetsiifilised ja väikese turunišiga lahendused on kallid kuna arendustöö maksab. Pakenda need lahendused rohelisse ning ilmastikule ja põrutustele vastupidavasse konteinerisse mis on suhteliselt väike ning kerge, ja hind ongi päris kallis. Eriti see viimane pool ei kehti iga odava arvuti puhul.

veekindel korpus ei sa ka nii palju maksta
veekindlaid mobiile vist pakutakse. Kui aga leidub ostjaid, osatakse ka hinda küsida
Kui aga sidest jutt on siis vene aeg oli kood "uzor" ja "uzor2"
mis anti kord kuus õhtul ja tähendas osa tsiviil telefoni
kanalite ümber ühendamist sõjaväele. Kas keegi kommenteerib?

Lisaks veekindlusele peab raadiojaam olema ka põrutus, tolmu, temperatuuri, elektromagnetimpulsi jms kindel. Päris paljud neist "kindlustest" ei ole lahendatavad ainult ägeda korpusega vaid kogu sisu peab samuti vastama natuke tõsisematele nõuetele kui su igapäevane hiina odavetelefon. Lisaks niisama mingil määral kõrgemate tootmiskuludele on vajalik seadmed ju ka välja arendada (lääne inseneri palk ei ole väike) ja testida (kvaliteetne testimine ei ole odav).

Demagoogiat Sa oskad. Jääb ikka küsimus, et mis seal siis nii erilist on, et hinda õigustada? Sõjasaladus ei tohiks nagu olla. Kas tõesti venelased pole mõnda näidist omale saanid hankida?

ants431 kirjutas: Demagoogiat Sa oskad. Jääb ikka küsimus, et mis seal siis nii erilist on, et hinda õigustada? Sõjasaladus ei tohiks nagu olla. Kas tõesti venelased pole mõnda näidist omale saanid hankida?

Ah? Demagoogias on hea süüdistada muidugi kui ühtegi muud argumenti ei ole..

Loetleme siis nimekirjana asjad mis minu arvates selle raadiojaama kallimaks teevad:

1. Tegemist on nišitootega, võrreldes tsiviilmaailmaga on kasutajabaas tilluke.
2. Tillukese kasutajabaasi tõttu on kõik arenduskulud jaotunud väiksema arvu toodetud ühikute peale ning seetõttu ühiku hind ka kõrgem
3. Tegemist on tootega mis peab vastama erinevatele vastupidavus standarditele, näiteks MIL-STD 810, mis erinevalt tsiviiltoodetest vajab konkreetset testimist mitte lihtsalt standarditele vastavat disaini. Jällegi, lisakulu.
4. Tulenevalt eelnevalt nimetatud standarditest ilmselt ei saa kasutada ainult "off-the-shelf" ja muidu odavaid hiina juppe. Kõrgema kooste ja kontrollistandardiga jupid on reeglina kallimad.

Samamoodi ostab USA tegelikult "turuhinnast" oluliselt kallimalt oma automaate. See 600 dollarit on ammune hind ja praegu ostetakse neid vist kusagil 1200 dollari eest. Miks nii kallis? Aga arvestage lisaks tootmiskuludele sisse ka sõjaväe poolt nõutud kvaliteedikontroll. Näiteks iga relva detailidel magetosakeste kontrolli teostamine ei ole odav.

nimetu kirjutas:Samamoodi ostab USA tegelikult "turuhinnast" oluliselt kallimalt oma automaate. See 600 dollarit on ammune hind ja praegu ostetakse neid vist kusagil 1200 dollari eest. Miks nii kallis? Aga arvestage lisaks tootmiskuludele sisse ka sõjaväe poolt nõutud kvaliteedikontroll. Näiteks iga relva detailidel magetosakeste kontrolli teostamine ei ole odav.

Kui koolipoiss olin siis seletasin küla tädile,
et maa on kera kujujuline. Ta naeris mu välja.
Kuidas saaksid inimesed kera peal püsida?
ja teisel pool kera peaksid inimesed pea peal käima.
Aitas tema sõbratar. Ära, lapseke, usu kõike mida raamatud
kirjuravad! lisas kolmas tädi. Sain targemaksja mõistsin,
et usu ja demagoogia vastu ei aita ükski teaduslik argument.


Palun vähem plära

Kriku