www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 19 Veebr, 2017 21:42

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 88 postitust ]  Mine lehele 1, 2, 3, 4, 5, 6  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Snaiper vahendid: vintpüssid, optikad, padrunid, kaugusemõ..
PostitusPostitatud: 13 Veebr, 2009 11:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2009 13:39
Postitusi: 157
Snaiper vahendid: vintpüssid, optikad, padrunid, kaugusemõõtjad, raadiojaamad, riietus, jne…

See teema hakkab siin ja keskendub vahendide alale.
Ala on lai ja väga huvitav.
Julgen loota, et tulevad mittu teated aidavad snaipritegevuse harrastajaid valima head vahendid
oma harrastuse jaoks ja Eesti vabatahtliku maakaitse kasuks.
Snaipritegevus ei ole liiga kallis harrastus isamaalisele reservväelasele või kaitseliitlasele.
Ärke olgu liiga kriitilised teie oma enda juttu kohal. Panke teated liikuma.

Soomustläbistavat (Armor Piercing, AP) ja soomustläbistavat süütepadrunid (Armor Piercing Incendiary, API)

Sellest teemast on juba olnud natukene juttu 2-3 teades.
Need padrunid ja kuulid kasutatakse materjali vastu, näiteks kergest soomustatud sõidukid,
helikopterid, lennukid, kütteainekonteinerid, dessantpaatid jne.
Peamiselt kaliibrid on .338 Lapua Mag ja .50 cal.
Lapua Oy valmistab AP ja API padruneid .338 kaliibris.
Lapua Oy valmistab ka .308 kaliibris AP-padruneid.
Need padruneid võib osta ainult ametlikud organisatsioonid.
Nammo Lapua Oy: AP .338 Lapua Mag 16,1 g / 248 gr, algkiirus:905 m/s, 500 m:652 m/s
Nammo Lapua Oy: API .338 Lapua Mag 16,4 g / 253 gr, algkiirus:895 m/s, 500 m:670 m/s
Tõenäoliselt norralane Nammo Raufoss on valmistanud nende kuulid.

API kuulis on süüteaine tippis, järgmine osa on lõhkeaine, selle järgi sisem kuul kõvametallist.
Lohkeaine plahvatab viitega, umbes 30-40 cm lendu järgi, märgi sisepoolel.
“St. Petersburg Declaration aasta1868” põhjal lõhkekuuleid on keelatud kasutada isikuide vastu, aga materjali vastu ei ole keelatud.
USA arvestab, et sellised kuulid võib kasutada igasukuseid märgi vastu.
Täpsem võib sellise kuuli struktuuri vaatada aadressis: http://en.wikipedia.org/wiki/Raufoss_Mk_211

AP ja API padrunid laiendavad palju snaipride märgivaliku ja lisavad snaipride tule mõju lahinguvälil.

_________________
Si vis pacem, para bellum


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 14 Veebr, 2009 11:36 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 26 Juul, 2005 13:09
Postitusi: 5176
Unto Pulkkinen kirjutas:

Kood:
Snaipritegevus ei ole liiga kallis harrastus isamaalisele reservväelasele või kaitseliitlasele.


Unto, Sinu üleskutsed on väga head. Et need üleskutsed jääks lõpuni ausaks, siis peaksid Sa kirja panema sellise harrastuse kulud. Sinul peaks need numbrid enam-vähem peas olema. Kui vastab tõele kuulujutt, et Soome Häyhä võistluse võitjapaari eelarve on 15 000 EUR'i, siis ei ole see küll odav harrastus. Võib-olla oskad soovitada inimestele, kes Sinu üleskutseid huviga loevad, missuguses järjekorras midagi ostma peaks hakkama ja palju need asjad näiteks Soome relvapoodides maksavad.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Snaipritegevuse kulud
PostitusPostitatud: 14 Veebr, 2009 12:33 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2009 13:39
Postitusi: 157
Kood:
Snaipritegevus ei ole liiga kallis harrastus isamaalisele reservväelasele või kaitseliitlasele.


Snaipritegevust võib harrastada odavalt või kalliist. Eelarve soltub kui kaugele tahab lasta.
Kui oli jttu juba paar nädalad tagasi, nii alguses võib kasutada 22LR kaliibri vintpüssi.
Maximum on ehk .338 LM kaliibri vintpüss väga hea optikaga.
Harrastustased võiks olla:

22LR odava ida optikaga, odavad padrunid, ida binokkel, maskivorm vanast vormist.
Kui on sumputtaja, võib lasta likidalt 22LR FMJ padruneid linnaski. Alla 500 euri.

Kasutatud .308 Win või 7,62x54R ida optikaga, võib laadida padruneid ise odavalt. Alla 1500 euri.
Kui koostab ise vintpüssi, nii veelki odavam.
Ma tean yhe eestlase väga hea snaipri, kes koostis oma vintpüssi maxim kuulipilduja rauast jne.
Tema nimi on Madis. Kui ta loeb seda, ta võiks ise kirjutada juhendid, kuidas selline tehakse.
Uus väga hea .308 Win maksab lihtsalt 1 500 euri. Näiteks Tikka T3 Tactical.

TRG 42 .338 Lapua Mag vintpüss ja hea Zeiss optika plus muu maksimaalne varustus, lihtsalt 8-10 000 euri.
Kui sõda tuleks, nii seeki ei ole kallis.

Niimoodi snaipri tegevust võib harrastada odavalt või kalliist.

_________________
Si vis pacem, para bellum


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 14 Veebr, 2009 15:41 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Okt, 2007 22:19
Postitusi: 711
Vahel ma mõtlen, et ühe roostetanud Volkswagen Passati asemel võiks eestlane osta pigem asjaliku püssi. Oleks tänavatel vähem autosid ja vähem surma ja vigastustega lõppevaid liiklusõnnetusi ning samas saaks isamaa paremini kaitstud.

Rääkimata sellest, et mehed, kes maksavad oma auto eest 500 000 võiks osta auto hinnaga 400 000 ja üle jääva 100 000 eest TRG 42 soetada. Auto kaotab iga aataga oma väärtust, hästi hoitud TRG püsib seksikas aga pikki aastaid
:D


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Auto
PostitusPostitatud: 14 Veebr, 2009 17:53 
Eemal
Liige

Liitunud: 31 Dets, 2008 22:29
Postitusi: 45
Ka hästi hoitud auto on mitme aasta pärast veel parajasti seksikas ;)
Aga oma püss võiks olla küll igal mehepojal kel' ülemisel korrusel kõik korras on.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 14 Veebr, 2009 20:06 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Aug, 2007 18:05
Postitusi: 366
Pyss on asjalikum investeering kui auto. Auto hind kaob 3 - 5 aastaga. Hea pyss aga hoiab hinda 10 aastat, kui rauda ära ei tapa.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Täiendust esimesele teadele…
PostitusPostitatud: 15 Veebr, 2009 12:23 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2009 13:39
Postitusi: 157
Täiendust esimesele teadele…

AP ja API padruneid võib ka lasta kõvastatud klaasi läbi (soomusklaas).
Sellist klaasi on tõenäoliselt soomustanki optiliseis sihikuis.
Nende padrunidega võib ka lasta tellisseina ja betooniseina läbi.
Igatahes .50 BMG kaliibri API kuulis on lõhkeained ka sees.
Ma ei tea, kas .338 API kuulis oleks ka lõhkeained sees, tõenäoliselt ei ole.
Väitatakse, et Raufoss .50 BMG läbistav 50 mm soomust.
Läbistamise järgi tuleks veel kahju kileist ja põlevaist aineist.
Sellised padrunid oleks niisiis väga efektiivsed snaipri kasutusel.
Siin on kaks internet aadressi, kus on rohkem teaded kuulist.
http://en.wikipedia.org/wiki/Raufoss_Mk_211
http://en.wikipedia.org/wiki/High_Explo ... Ammunition

Nammo Lapua .338 AP ja API padrunide ballistika on piisavalt täpselt sama kui on näiteks Lock Base või Scenar padruneil.
See tähendab seda, et võib lasta samade laskeandmedega ja samade olukorra parandusedega kui normaalsed padrunid.
API padruni ballistika on isegi natukene parem kui on normaalsel padrunil.
Lapua Oy valmistab ka .308 Win kaliibris 10,7 g AP padruneid.
Nende ballistika on ainult natukene halvem kui kui näiteks .308 Lock Base padrunil.

Normaalselt vintpüssi padrunisalvi mahtub 5 padrunid ja yks padrunipesas.
Niipalju kui tulepositsioonis lastakse ka materjalimärgeid, nii sel juhul peab salves olema ka AP või API padruneid.
Aga kus kohas salves? Kui ei taha lasta vaenlase isikuid nende padrunidega,
nii peab salv ära võtta ja laadida käsitsi AP ja API padruneid ühe kaupa.
Salv ära võtta ja tagasi panna on natukene vaevalist.

Kui mina spesifitseerisin ja relvasepp tegema panisin oma .338 LM vintpüssi, nii sellesse ei tulnud midagi salvi ja salviauku.
Igaüks padrun laadidakse ühe kaupa.
Ma mõtlesin siin seda erinevade padrunide kasutust sõja ajal. Mõtlesin ka vintpüssi täpsust.
Lukkupesa on ühtne ja massiivne, mis tekeb täpsuse paremaks.
Snaiper ju laseb ühest positsioonist ainult ühe padruni ja ehk ruttu selle järgi teise ja kohe vahetab tulepositsiooni.
Padruni laadimine käsitsi on vaid natukene aeglasem kui salvest ühe kaupa laadimine.

Ma ei ole leidnud uued andmed .338 LM padrunide soomuse läbistusvõimest.
Vanade andmede järgi AP padruni läbistusandmed ovad ligikaudu järgmised,
kui soomusplaat on HB400:

0m 100m 200m 300m 400m 500m 600m 700m 800m 900m 1000m
------------------------------------------------------------------------------------------------------------
26mm 23mm 21mm 18mm 16mm 15mm 13mm 12mm 10mm 8mm 7mm

Kas keegi teab täpsemaid andmed soomuse läbistusvõimest Lapua AP ja API padruneile?

_________________
Si vis pacem, para bellum


Viimati muutis Unto Pulkkinen, 16 Veebr, 2009 23:24, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Veebr, 2009 11:49 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Apr, 2004 20:49
Postitusi: 623
Asukoht: 58°22'N 26°43'E
seda teemalt lugedes taban end mõttelt, et... kalleid püsse ja häid optikaid on eestis ju jalaga segada. Eesti kõige arvukama relvastatud organisatsiooni liikmete käes. Eesti Jahimeeste Selts nimeks. levinuim kaliiber on 308win, mis ka nato standardiga sobib.

oleks odav ja suurepärane, kui huvilistele jahimeestele täpsuslaskuri koolitust antaks. win-win situatsioon - saaksid jahimehed oskusi arendada ja ühtlasi tekiks riiki juurde hulganisti täpsuslaskuri oskustega tegelasi.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Veebr, 2009 13:09 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Veebr, 2008 14:36
Postitusi: 609
Asukoht: Pärnu
sammal.habe kirjutas:
seda teemalt lugedes taban end mõttelt, et... kalleid püsse ja häid optikaid on eestis ju jalaga segada. Eesti kõige arvukama relvastatud organisatsiooni liikmete käes. Eesti Jahimeeste Selts nimeks. levinuim kaliiber on 308win, mis ka nato standardiga sobib.

oleks odav ja suurepärane, kui huvilistele jahimeestele täpsuslaskuri koolitust antaks. win-win situatsioon - saaksid jahimehed oskusi arendada ja ühtlasi tekiks riiki juurde hulganisti täpsuslaskuri oskustega tegelasi.

Pole paha mõte! Jahimehi pole vaja vastutahtmist metsa harjutama vedada. Käivad ise ja väga meelsasti. Varitsuses kükitamine, et teha üks täpne lask - see peaks vastama nii jahimehe kui snaipri põhimõttele. Äkki on meil jahimeeste näol tõesti varjatud reserve?

_________________
Nimi on Basilio, kõuts Basilio!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Snaiper õppuseid jahimeestele
PostitusPostitatud: 16 Veebr, 2009 17:54 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2009 13:39
Postitusi: 157
sammal.habe kirjutas:
oleks odav ja suurepärane, kui huvilistele jahimeestele täpsuslaskuri koolitust antaks. win-win situatsioon - saaksid jahimehed oskusi arendada ja ühtlasi tekiks riiki juurde hulganisti täpsuslaskuri oskustega tegelasi.


See on hea idea. Ehk Kaitseliit ja Kroonu Klubi võiks koostöös korraldada
snaiper õppuseid jahimeestele ja kõikile, kes on huvitatud.
Kindlasti on kasu ka jahipidamises.

_________________
Si vis pacem, para bellum


Viimati muutis Unto Pulkkinen, 16 Veebr, 2009 23:25, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Veebr, 2009 20:01 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 11 Jaan, 2007 19:05
Postitusi: 562
tegelikult, kui nüüd mõelda kellel relvad käes on, siis ainult kahel organisatsioonil: riigistruktuurid ja jahimehed. muidugi on kämblatäis üksikuid entusiaste aga ikkagi.

kusjuures, enamus jahimehi oskavad ennast varjata ka (varitsusjaht), nii et veel üks pluss.

ainult et loomad ei lase vastu!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2009 15:45 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 1324
Asukoht: Tallinn
Seda, et kõik jahimehed on sõjalises mõttes täpsuslaskurid, arvati ka EKJ juhtkonnas nii 10 a tagasi.

Sellepärast ongi erialade areng meie lääneliitlastest kaugele maha jäänud, et kuni selle sajandi alguseni keegi ei tegelenud täpsuslaskuri ja snaipri erialade arendamisega. Üksikud fännid tegid seda oma põhitöö kõrvalt ja tänaseks on tulemus näha. Kui enamik lääneriikide täpsuslaskureid rühmast kõrgemal tasemel kasutab poltlukuga täpsuspüsse kaliibrites 300 Win Mag või 338 Lapua Mag, et lasta kaugustele 1000 m, siis eestlaste peamine täpsuspüss on tänase päevani poolautomaatne Galil Snaiper, mis osteti 1990ndatel Iisraelist ja on tänaseks tehniliselt kulunud vanarauaks. Täiesti loomulik, kui relvad on olnud 15 a kasutuses. Praktiline laskekaugus ei ületa 500 m. Õnneks on viimastel aastatel toimunud kiire areng ja väljaõpet on oluliselt täiendatud ning on hangitud ka uuemaid relvasüsteeme.

Jahimeeste massiline täpsuslaskuriks koolitamine ei ole võimalik mitmel erineval põhjusel. Ma saan aru, et enamik selle idee pooldajaid ei ole ei jahimehed ega täpsuslaskurid, sellepärast kirjutan pikemalt.

1) Jahimeeste praktiline laskekaugus lõppeb seal, kus täpsuslaskuril algab. Enamik jahikarabiine on sisse lastud 50-100 m peale ja sihtimispunkti muutes lastakse kauguseid 20-200m, kusjuures 100+ m laskusid on väga harva;

2) Jahimeeste relvad ja sihikud ei sobi täpsuslaskurile. Keskmine 308 Win karabiin kaalub 3kilo, sama kaliibriga snaipripüss 5 kilo. Tavaline jahisihik on suurendusega 1-4x, täpsuslaskurid vajavad suuremat suurendust, näiteks 3-12 või isegi 6-24. Parem sihik on ka raskem ja kallim. Kui laskevalmis täpsuspüss kaalub 7-8, siis jahikarabiin ainult 4-5 kilo. See on saavutatud lühema ja õhema raua ning muude erinevustega, mis paarisaja meetri kauguselt eriti midagi ei mõjuta, kuid kui lasta maksimumkaugustele, on kergemate relvade hajuvus suurem. Jahimeestel on mildot sihikuid harva, sest need on kallid, kuid kauguste mõõtmine tavalise jahioptika niitristiga on keerulisem, kui mildot;

3) Jahimeeste laskemoon ei sobi täpsuslaskurile. Jahil lastakse peamiselt poolmantelkuulidega, mis tabamisel võtavad looma kindlamalt maha. Sõjas sellist moona kasutada ei tohi. Täpsuslaskuri peamine laskemoon on raske täismantelkuul inimeste ja soomustläbistav kuul kergelt soomustatud tehnika vastu. See tähendab, et relv on vaja sisse lasta ja teha ballistikatabelid ning harjutada laskma kõikidele kaugustele ja igasuguse ilmaga. See on suur ajakulu;

4) EKJ võimekus täpsuslaskureid koolitada. Ma olen näinud igasugu wannabe snaiproiinstruktoreid, kes tegelikult ei oska midagi, ainult jutt on vägev. Pädevate täpsuslaskurite instruktorite hulk Eestis on väike ja aastas suudetakse koolitada vaid minimaalne vajalik hulk täpsuslaskureid. Lohutuseks võib öelda, et isegi USA armee tunneb selle ala instruktoritest puudust. Seega koolitatakse peamiselt ajateenijaid reservi, kaadrikaitseväelasi missioonidele ja kaitseliitlasi, kelle puhul on teada, et ta tegeleb erialaga aastaid. Keegi ei hakka raiskama aega ja raha jahimehe koolitamiseks, kes ei ole isegi kaitseliitlane ja kelle puhul on küsitav, kas teda üldse peale baaskursuse lõppu veel nähakse;

5) Jahimeeste enda motivatsioon. Kaitseliitlaste hulgas on palju aktiivseid jahimehi ja neid on ka täpsuslaskurite hulgas, kuid ma pakun, et keskmine jahimees loobub, kui talle pakkuda täpsuslaskuri kursust kestvusega 5 nädalat jutti ja siis veel iga aasta treeninguid sama palju, et taset hoida. Täpsuslaskur, kellel puudub paarimees ja kes ei tegutse koos üksusega, on paberist tiiger, suur osa tema oskustest ja võimetest ei leia rakendust isegi siis, kui ta on superosav;Täpsuslaskuri baaskursus on pikk ja raske ning sellele kulub palju aega. Paljude jahimeeste ja ka sportlaskurite huvi täpsuslaskuri eriala vastu kuivab kohe kokku, kui nad saavad aru, kui palju aega peavad nad teemaga tegelema. Kui inimese esimene valik on jaht või sport, siis ei ole tal enam vaba aega teise erialaga tegeleda, mis nõuab vähemalt sama palju püghendumist, sest vaba aeg on väga piiratud resurss.

Lisaks siia veel mõned juriidilised asjad, et eraomanduses olevat relva ei tohi Kaitsejõudude laskeharjutusel kasutada, samuti on Kaitsejõududel keelatud anda eraisikutele laskemoona, näiteks selleks, et jahimehest täpsuslaskur saaks oma jahiseltsi tiirus laskmist harjutada.

EKJ täpsuslaskuri ja snaipri kursustel harjutatakse ainult EKJ tabelrelvastuse ja laskemoonaga. Jahimeeste ilusatest ja toredatest püssidest ei ole midagi kasu, kui nendega treenida ei saa. Pealegi on isegi sama kaliibriga karabiinide ballistika nii erinev, et iga jahimees peab endale ise ballistikatabeli tegema ja mitte 100 või 200, vaid vähemalt 500 või parem veel 1000 m kaugusele. Kui paljud jahimehed seda oskavad? EKJ kursusel tehakse tabel koos ja see kehtib kõikide sama tüüpi relvade puhul väikeste erinevustega. Ma olen seisukohal, et kogemus küti või sportlaskurina on kindlasti eelis täpsuslaskuri eriala, kuid need kogemused ei tee automaatselt täpsuslaskurit.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2009 16:51 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 11 Jaan, 2007 19:05
Postitusi: 562
on igasuguseid jahipüsse, ka paksema toru ja parema sihikuga.

Tikkaid-Sakoid leidub vast eestiski...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2009 17:05 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Apr, 2004 20:49
Postitusi: 623
Asukoht: 58°22'N 26°43'E
ma mõnda asja täpsustaks. sest näib, et Leo ei ole jahimees.
Tsiteeri:
Jahimeeste praktiline laskekaugus lõppeb seal, kus täpsuslaskuril algab. Enamik jahikarabiine on sisse lastud 50-100 m peale ja sihtimispunkti muutes lastakse kauguseid 20-200m, kusjuures 100+ m laskusid on väga harva;

sokujaht, rebase- ja hanejaht põllust vindiga jms on enamasti alates 100st meetrist. rebast-hane lastakse 300 meetri pealt veel edukalt. ajujaht on iseasi, seal jah 50m distants on tavaline, liikuvat looma kaugemalt lasta on keeruline. ent ajujahil laskmine ei haaku täpsuslaskuri asjadega üldsegi. seega seda ei võtaks võrdlusse.
Tsiteeri:
... Tavaline jahisihik on suurendusega 1-4x, täpsuslaskurid vajavad suuremat suurendust, näiteks 3-12 või isegi 6-24. Parem sihik on ka raskem ja kallim. Kui laskevalmis täpsuspüss kaalub 7-8, siis jahikarabiin ainult 4-5 kilo.

1-4 suurendusega on spetsiifiliselt ajujahi sihikud. ja neid on vähem. tavaline jahisihik on 3-9 või 2,5-10 suurendusega. on ka võimsamaid sihikuid liikvel jahimeeste käes.
Tsiteeri:
Jahimeeste laskemoon ei sobi täpsuslaskurile. Jahil lastakse peamiselt poolmantelkuulidega, mis tabamisel võtavad looma kindlamalt maha. Sõjas sellist moona kasutada ei tohi.

täismantel on näiteks hane laskmisel põllust ja rebase jahil laialt kasutatav.
Tsiteeri:
EKJ võimekus täpsuslaskureid koolitada. Ma olen näinud igasugu wannabe snaiproiinstruktoreid, kes tegelikult ei oska midagi, ainult jutt on vägev.

ent see ei puutu ju enam jahimeestesse...

pigem peaks kaaluma, kas meil on vaja arvukalt täpsuslaskuri baaskoolitust saanud ja igapäevaselt relvadega kokkupuutuvaid kodanikke - keda vajadusel saaks täiend- või ümber-koolitada KV relvade peale -
- või siis jätkub kaks-kodanikku-malevast - stiilis väljaõpe.
kui EKV ei ole valmis koolitama, siis võib muidugi seletada et jahivärk on hoopis teise spetsiifikaga, püssid kõlbmatud, meestel mott puudub jne.jne.
ja lõpuks juhiks tähelepanu, et jutt on pelgalt täpsuslaskuri baaskoolitusest, mitte snaiprivärgist...


Viimati muutis sammal.habe, 27 Veebr, 2009 16:39, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2009 19:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 11 Jaan, 2007 19:05
Postitusi: 562
sammalhabemel on püss olemas. muul rahval on püss olemas. ongi tõestus olemas.

tegelikult neist täpsuslaskureist-jahimeestest polegi nii väga mõtet jaurata, sissideks tuleks teha nad hoopis. ehk siis sellised, kes lask lasu haaval värvilisi maha võtavad ja end metsas varjavad. (ja ei, ma ei mõtle mustanahalisi).

ehk siis, lask ja vaikus. soovitatavalt korrata järgmisel ööl, oskajamatel serveerida pisikese plahvatusega.


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 88 postitust ]  Mine lehele 1, 2, 3, 4, 5, 6  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt