EPL 13.01.2021, Taavi Minnik
Tsiteeri:
INTERVJUU | Vene politoloog: sel aastal lahkub Putin kindlasti ametist
Euroopa ja Eesti jaoks on tänavune aasta mullusest palju parem, kuid Venemaale kujuneb see raskeks, hoiatab politoloog Valeri Solovei.
Milline tuleb 2021. aasta? Kas keskmisele eestlasele ja venelasele parem kui 2020. aasta?
Tuleviku väljavaadete hindamise puhul kehtib seaduspära, et kui üks aasta on olnud halb, siis on palju suurem tõenäosus, et järgmine tuleb sellest parem. Sellist asja, et kaks järjestikust aastat on halvad, tuleb harva ette. Sellepärast on tõenäoline, et tavakodanikele tuleb 2021. aasta parem. Ilmselt kehtib see Eesti ja Euroopa Liidu, kuid mitte Venemaa elanike kohta.
Euroopas läheb inimeste elu paremaks kahel põhjusel. Esiteks hakkab vaibuma pandeemia tõttu tekkinud hüsteeria, sest leitakse tõhus ravi ja hakatakse vaktsineerima. Ja inimesed õpivad selle haigusega kõrvuti elama. Jah, see haigus on hirmus ja ohtlik, ent maailmas on palju ohtlikke haigusi. Nendega oleme õppinud elama ja õpime elama ka COVID-19-ga. Teiseks, sedamööda kuidas me COVID-iga kohaneme, taastub majanduskasv.
Mis muutub 2021. aastal keskmise venemaalase elus?
Venelased on häälestatud pessimistlikult, sest nad elavad parajasti läbi väga rasket kriisi. Praegune kriis on Venemaale raskem kui teistele riikidele. Venemaal ei osutanud riik ja valitsus kodanikele ning väikestele ja keskmistele ettevõtetele abi. Suurtest ja arenenud maadest kulutas Venemaa abile kõige vähem – alla 0,5% SKP-st. Samal ajal oli see näitaja Saksamaal 20% ja Ameerika Ühendriikides 12,5% SKP-st.
Teine põhjus on selles, et inimesed vaatavad tulevikku väga sünge pilguga ega oota sealt majanduskasvu. Kolmanda põhjusena ootab Venemaad ees ränk poliitiline kriis, mis tuleneb sellest, et Putin peab ametist lahkuma. See on suur sündmus, mis toob kaasa poliitilise ebastabiilsuse ja mõjub rahvahulkade meeleolule halvasti.
Novembri alguses teatasid Briti väljaanded Sun ja Guardian teile viidates, et Putin lahkub 2021. aastal ametist. Putini pressiesindaja Peskov kuulutas teie jutu jamaks. Kust te selliseid asju teate ja millel teie ennustused põhinevad?
Putinile on füüsiliselt jäänud väga vähe aega ja ta pole enam võimeline oma kohustusi täitma. 2021. aastal peab ta ametist lahkuma, selleks on meditsiinilised põhjused.
Ent te peate arvestama, et kui Briti ja Saksa lehed sellest kirjutasid, siis ei saanud nad infot minult, vaid oma maade luurelt. Meedia lihtsalt ei saa luureallikatele viidata. Sellepärast viidati minule. Kuid Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides, Saksamaal ja Prantsusmaal teatakse, et 2022. aastal pole Venemaa ega maailma poliitikas enam Putinit.
Paljudel, kes kuulavad teie saateid ja loevad intervjuusid teiega, tekib küsimus: kust Solovei selliseid asju teab? Kes on teie allikad?
Minu informatsioon pärineb Putini lähiringist. Vaadake hoolega, mis Venemaal toimub: viimase kahe kuu jooksul on seal olnud eelmistest aastatest rohkem Putini ja ta sõpradega seotud skandaale. Sellel on üks põhjus: Putin lahkub, tema lähikondlased teavad seda ja võitlevad praegu paremate positsioonide pärast.
See, millest ma räägin, on Venemaa puhul tavaline, lihtsalt seda üritatakse Venemaa kodanike eest varjata. Lääne eriteenistused teavad sellest, sest viimastel kuudel on Venemaal lekkinud kõvasti infot. Inimesed, kes on Putini kõrval, suhtlevad praegu läänega, et garanteerida enda julgeolekut.
Kas see ei tekita teile Venemaal probleeme, et te niisugust informatsiooni tilgutate?
Loomulikult tekitab. Kuid seni pole minu vastu vägivalda kasutatud. Aga kui nad mulle midagi teeksid, siis tunnistaksid nad sellega ainult, et mul on õigus. Nii et võimudele see ei meeldi, kuid midagi erilist nad teha ei saa.
Mida toob 2021. aasta valgevenelastele? Kas Lukašenka lahkub ametist?
Sellele küsimusele pole ühest vastust. Strateegilises plaanis on näha, et Lukašenka kaotab – ta on isoleeritud, rikkunud oma suhted Valgevene ühiskonna, lääne ja isegi Putiniga. Kuid kas valgevenelastel jätkub jõudu ta kukutada? See oleneb valgevenelastest. Võimalik, et kevadel saame näha uut meeleavalduste lainet. Võimalik, et ka Ühendriigid üritavad Lukašenkale survet avaldada, ja see üksnes suurendaks valgevenelaste protestivaimu.
Olete oma raamatus analüüsinud revolutsioonide toimemehhanismi. Valgevenelased ju tegid täpselt seda, mida teie olete õpetanud: tuleb hõivata pealinna suured väljakud ja keelduda lahkumast. Minskis oli tänaval 10% elanikke – täpselt nagu olete oma raamatus kirjutanud. Miks see Valgevenes mingit tulemust ei andnud?
Kahel põhjusel: Lukašenkal õnnestus liidrid kõrvaldada – kuid revolutsiooni ajal on liidritel ülioluline roll – ja teiseks pole sellist režiimi nagu Valgevenes võimalik kõrvaldada rahulike meeleavaldustega. Lukašenka režiimi vastu on vaja kasutada vägivalda, nagu tehti 2014. aasta veebruaris Kiievis. Vägivallata ei saavutata tulemust. Revolutsioonid ei ole alati olemuselt rahumeelsed ja see on just selline juhtum.
Ma toon näite. Need 200 000 inimest, kes kogunesid presidendilossi juurde, oleksid võinud suurema vaevata vabastada vangid lähedal asuvast Akrestina vanglast, kus hoitakse Lukašenka režiimi vastaseid. Vanglasse pääseb rahvamass lihtsamini sisse kui presidendilossi ja see oleks muutnud täielikult sündmuste dünaamikat. Valgevenelased on väga seaduskuulekad ja otsustasid seda mitte teha. Neil jääb puudu seda, mis oli oma teise revolutsiooni ajal ukrainlastel.
Kuidas saab öelda, et revolutsioonil pole liidreid? Aga Kolesnikava? Tsihhanovskaja?
Kolesnikava on vahi all. Tsihhanovskaja pole suutnud jätta poliitilise liidri muljet. Valgevenelased tunnustavad teda liidrina, kuid inimesena on ta selle rolli jaoks liiga nõrk. Seda teatakse ka läänes.
20. jaanuaril lahkub Donald Trump Valgest Majast. Möödunud nädalal olid Kapitooliumi mäel väga dramaatilised sündmused. Kas Trumpi lahkumine vähendab USA ühiskonnas olevat pinget?
Ma arvan, et vähendab. Eelkõige tänu sellele, et päevakajaline agenda muutub. Valimised on läbi, tuleb uus president ning uueks agendaks saab kodanike vaktsineerimine ja majanduskasv. Inimestel pole siis demokraatide ja vabariiklaste konfliktide jaoks enam aega. Ameerika ühiskond on väga pragmaatiline ja ma arvan, et konfliktid jahtuvad veidi.
Ameeriklased kui pragmaatilised inimesed keskenduvad ideoloogiliste vastuolude asemel vaktsineerimisele ja majanduskasvule.
Viimase demokraadist presidendi Obama välispoliitikat ei peeta õnnestunuks. Kas Bideni oma tuleb parem?
See on huvitav küsimus, sest Bideni administratsioon on olulisel määral Obama administratsioon. Elame-näeme, kas nad osutuvad endiselt väheefektiivseks või on oma varasematest vigadest õppinud.
Kas 2021. aasta jooksul saadakse koroonapandeemiale sedavõrd päitsed pähe, et järgmise aasta saame juba vastu võtta maskide ja liikumispiiranguteta?
Ma arvan, et me tervitame uut aastat juba maskideta, ehkki mingid ettevaatusabinõud jäävad. Ma rõhutaksin, et hirm koroonaviiruse ees on eelkõige psühholoogiline. Jah, see on ohtlik haigus. Kuid me elame kõrvuti paljude ohtlike haigustega. Ka gripp võib olla ohtlik. Nende kahe aasta – 2020 ja 2021 – jooksul õpime me elama koos koroonaviirusega. Me teame, et on vaja end vaktsineerida, ja võimalik, et vaktsiinidoosi tuleb sagedasti uuendada. Ilmuvad efektiivsed ravimid ja ravimeetodid, õigupoolest need hakkavadki juba ilmuma. Inimesed harjuvad sellega ja miski, millega me harjume, ei tekita enam hirmu. Samuti läheb ka uue koroonaviirusega ja ma arvan, et suvest hakkame naasma endisse maailma, kus pole neid kohutavaid piiranguid.
Kas te ise lasete ennast vaktsineerida?
Ma pole veel otsust teinud. Aga miks ka mitte, kuigi kevadel põdesin koroona kergel kujul läbi ja mul on antikehad.