Ei tea mis Iveco diili mõttest on saanud?
http://newsru.com/russia/25may2010/serd.html
Või ongi nii, et kaitseministeerium mõtleb Ivecotest ja siseministeerium prantslastest?
Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)
Andrei Hvostov pakkus viimases EE-s välja tegelikult huvitava versiooni vene mõtteviisist - Venelane tunneb ennast vaid siis suure riigina ja suure rahvusena, kui tal on ka vastavad vaenlased. Mingite islami rätipeadega võitlemine tundub nende kui riigi jaoks alaväärne. Sellest ka ikkagi see pidev vaikne konfrontatsioon Läänega.Kapten Trumm kirjutas:Jääb vaid küsida, milleks Venemaa neid säilitab (jutt on suurusjärgust 10 000 tanki ja rohkem).oleeg kirjutas: Venemaal eksisteerib struktuur, mis tegeleb tankide pikaajalise säilitamisega (tankide reservi keskbaas). Tehnikast 80% paikneb lageda taeva all ja 20 mitteköetavates hoidlates. Viimaste andmete kohaselt kasvab püsivalt nende "objektide" arv, millel on erinevat sorti "tõrked ja defektid". Pärast 1985 aastat toodetud tankide T-80B, T-72B (B1) üldarvust moodustab mittetöökorras objektide osakaal 75%.
Edasi on järgmine küsimus, kumb tankiarmee taastekib kiiremini, kas see, mis koosneb reservis tankistides (tankid ära müüdud-kingitud) (Lääneriigid) või see, mis koosneb reservis tankidest ja tankistidest (Venemaa)?
Ma arvan, et laevakahureid ostetakse seepärast, et Vene enda tööstus pole võimeline sellisel tasemel neid enam tootma. Töölised parema töö peale läinud, konstruktorid pensionil jne.
Kes sõdib Venemaa eest? Kui Venemaal pole kedagi armeesse kutsuda?
http://nvo.ng.ru/realty/2011-02-18/1_uklonisty.html
http://nvo.ng.ru/realty/2011-02-18/1_uklonisty.html
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.
Iga teine venemaalane arvab, et tema kodumaad ähvardab kallaletung väljaspoolt, iga kolmas kardab, et vene armee ei suuda riiki kaitsta. Samaaegselt kasvab inimeste arv, kes pooldavad üleminekut professionaalsele sõjaväele.
Pool Venemaa elanikkonnast elab meeleolus „homme hakkab sõda“, 53% Levada uuringute keskuse poolt küsitletutest on arvamusel, et Venemaad ähvardab teiste riikide poolt sõjaline oht(sotsioloogiline küsitlus viidi läbi Kodumaa kaitsja päeval) . 2010 aastal uskus ohu võimalikust 47% ning rahutust sel pinnal ei väljendanud 42%. 2008 aastal oli neid, keda kummitas sõja võimalikus, umbes sama palju, 52%.
Suurem osa venemaalasi usub endiselt, et vene armee on suuteline kaitsma riiki välisagressiooni eest, kuid optimistide arv väheneb pidevalt. Levada keskuse sotsioloogiliste küsitluste järgi on selles, et sõjalisest jõust jätkub riigi kaitseks, veendunud 59% küsitletutest. 2010 aastal pooldas sellist seisukohta 63% venemaalastest. Skeptikute arv suurenes aastaga 22 protsendilt 28-le. Levada keskuse direktori asetäitja Aleksei Graždankin arvab, sellised arvamused tekivad armeereformi taustal. „Pidevalt tulevad teated massiteabevahenditelt teenistuskohtade vähendamisest armees ning laevastikus, relvastuse vähendamisest. Selle kõige taustal tekib inimestel arvamus, et armee nõrgeneb.“ rääkis sotsioloog.
Arvamus sellest, milline siiski peaks olema kaasaegne vene armee, jagunes võrdselt. 47 % on kindlad, et tuleb säilitada üleüldine sõjaväekohustus ning samapalju inimesi toetab täielikku üleminekut lepingulisele teenistusele. Sotsioloogid märgivad, et aasta tagasi avaldas suur osa küsitletutest poolehoidu üleüldisele sõjaväekohustusele (59%), aga mitte professionaalsele armeele(39%)
Armeeteenistus pole endiselt suure osa venemaalaste silmis prestiižne. Üle poole küsitletutest (54%) teatas, et ei soovi lähedaste teenimist sõjaväes ja ainult 36% poleks selle vastu.
Soovimatuse põhjusteks on ohud, mis venemaalaste arvates ähvardavad sõjaväelasi. Kusjuures märgatav osa nendest ohtudest pole seotud vahetu lahingutegevusega. Kõige populaarsemaks soovimatuse põhjuseks lähedaste armeesse saatmiseks on määrustikeväliste suhete olemasolu. Sellise variandi valis ligi 29% küsitletutest. 23% pelgas lähedaste hukkumist või haavatasaamist, veel 15% sõdurite võimalikku alandamist ohvitseride poolt. 14% küsitletutest põhjendas soovimatust raskete teenistustingimustega, 10% armee moraalse laostumise, joomarluse ning sõjaväelaste hulgas leviva narkomaania ning veel ühe põhjusega- „võimude vastutustundetu suhtumisega armeesse“. 5% leiab, et armees veedetud aastad on kaotatud aeg.
Rõhuv enamus on veendunud, et „dedovštšina“ on armees endiselt laialt levinud. Ligi 39% ütles, et see on säilinud enamuses väeosades, 27% arvab, et mõningates. Vaid 11% peab selliseid juhtumeid üksikjuhtumiteks.
Tervikuna on venemaalaste kartused teenistuse osas vähenenud, märkis Graždankin, kuna teenistusaega armees lühendati, samuti on üheks põhjuseks sõjalise operatsiooni lõpetamine Tšetšeenias, kuhu saadeti ka ajateenistujaid.
Andmed koguti Juri Levada Analüüsikeskuse poolt 28-31 jaanuarini 2011 aastal läbi viidud küsitluse käigus, küsitleti 1600 inimest 45 Venemaa regioonist. Statistiline eksimus ei ületa 3,4%
http://www.gazeta.ru/politics/2011/02/1 ... 1022.shtml
Pool Venemaa elanikkonnast elab meeleolus „homme hakkab sõda“, 53% Levada uuringute keskuse poolt küsitletutest on arvamusel, et Venemaad ähvardab teiste riikide poolt sõjaline oht(sotsioloogiline küsitlus viidi läbi Kodumaa kaitsja päeval) . 2010 aastal uskus ohu võimalikust 47% ning rahutust sel pinnal ei väljendanud 42%. 2008 aastal oli neid, keda kummitas sõja võimalikus, umbes sama palju, 52%.
Suurem osa venemaalasi usub endiselt, et vene armee on suuteline kaitsma riiki välisagressiooni eest, kuid optimistide arv väheneb pidevalt. Levada keskuse sotsioloogiliste küsitluste järgi on selles, et sõjalisest jõust jätkub riigi kaitseks, veendunud 59% küsitletutest. 2010 aastal pooldas sellist seisukohta 63% venemaalastest. Skeptikute arv suurenes aastaga 22 protsendilt 28-le. Levada keskuse direktori asetäitja Aleksei Graždankin arvab, sellised arvamused tekivad armeereformi taustal. „Pidevalt tulevad teated massiteabevahenditelt teenistuskohtade vähendamisest armees ning laevastikus, relvastuse vähendamisest. Selle kõige taustal tekib inimestel arvamus, et armee nõrgeneb.“ rääkis sotsioloog.
Arvamus sellest, milline siiski peaks olema kaasaegne vene armee, jagunes võrdselt. 47 % on kindlad, et tuleb säilitada üleüldine sõjaväekohustus ning samapalju inimesi toetab täielikku üleminekut lepingulisele teenistusele. Sotsioloogid märgivad, et aasta tagasi avaldas suur osa küsitletutest poolehoidu üleüldisele sõjaväekohustusele (59%), aga mitte professionaalsele armeele(39%)
Armeeteenistus pole endiselt suure osa venemaalaste silmis prestiižne. Üle poole küsitletutest (54%) teatas, et ei soovi lähedaste teenimist sõjaväes ja ainult 36% poleks selle vastu.
Soovimatuse põhjusteks on ohud, mis venemaalaste arvates ähvardavad sõjaväelasi. Kusjuures märgatav osa nendest ohtudest pole seotud vahetu lahingutegevusega. Kõige populaarsemaks soovimatuse põhjuseks lähedaste armeesse saatmiseks on määrustikeväliste suhete olemasolu. Sellise variandi valis ligi 29% küsitletutest. 23% pelgas lähedaste hukkumist või haavatasaamist, veel 15% sõdurite võimalikku alandamist ohvitseride poolt. 14% küsitletutest põhjendas soovimatust raskete teenistustingimustega, 10% armee moraalse laostumise, joomarluse ning sõjaväelaste hulgas leviva narkomaania ning veel ühe põhjusega- „võimude vastutustundetu suhtumisega armeesse“. 5% leiab, et armees veedetud aastad on kaotatud aeg.
Rõhuv enamus on veendunud, et „dedovštšina“ on armees endiselt laialt levinud. Ligi 39% ütles, et see on säilinud enamuses väeosades, 27% arvab, et mõningates. Vaid 11% peab selliseid juhtumeid üksikjuhtumiteks.
Tervikuna on venemaalaste kartused teenistuse osas vähenenud, märkis Graždankin, kuna teenistusaega armees lühendati, samuti on üheks põhjuseks sõjalise operatsiooni lõpetamine Tšetšeenias, kuhu saadeti ka ajateenistujaid.
Andmed koguti Juri Levada Analüüsikeskuse poolt 28-31 jaanuarini 2011 aastal läbi viidud küsitluse käigus, küsitleti 1600 inimest 45 Venemaa regioonist. Statistiline eksimus ei ületa 3,4%
http://www.gazeta.ru/politics/2011/02/1 ... 1022.shtml
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Venemaa 2030 aastal- pilk ookeani tagant. USA eksperdid pakuvad välja oma nägemust Venemaa lähemast tulevikust.
http://topwar.ru/3462-rossiya-k-2030-go ... keana.html
Meie jaoks selline tõdemus sealt:
http://topwar.ru/3462-rossiya-k-2030-go ... keana.html
Meie jaoks selline tõdemus sealt:
Kokkuvõttes- eriliseks tegijaks Venemaa maailmamastaabis ei kujune, rohkem nagu selliseks lokaalseks suurvõimuks. Mitte et meie seetõttu nüüd kergemini hingata ja kahureist atrasid sepistada võiksime.Помимо этого, контроль государства над большой частью экономики позволит «оживить» вооруженные силы (в первую очередь войска общего назначения), получив вместе с этим возможность проецировать свою военную силу в регионах влияния –на Кавказе в Средней Азии и Восточной Европе что позволит России укрепиться в роли региональной державы.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Midagi sellel teemal....Lemet kirjutas:Vene laevadele paigutatakse Euroopa päritolu suurtükisüsteemid
http://u-96.livejournal.com/2435409.html
«Kolm ümberrelvastumise programmi on jäänud täitmata, täitmata jääb ka neljas», – teatas ajakirjale „Vzgljad“ antud intervjuus Poliitilise ja Sõjalise Analüüsi instituudi sõjalise prognoseerimise keskuse juhataja Anatoli Tsõganok riigi sõjalise juhtkonna poolt tehtud avalduse kohta uue tehnika tarnimisest relvajõududele.
VF kaitseministri esimene asetäitja Viktor Popovkin teatas neljapäeval, et riikliku relvastusprogrammi maksumus on üle 19 triljoni rubla. Need rahad suunatakse tema sõnul eeskätt relvastuse moderniseerimisse. Nagu lubas ministri asetäitja, saavad armee ja laevastik programmi raames 600 lennukit, 1000 helikopterit ja 100 lahingulaeva.
Samas rõhutas Popovkin, et kaitseministeerium ei planeeri osta suurtes kogustes välismaist sõjatehnikat ning relvastust. Tema sõnul tehakse selliseid oste vaid selleks, et likvideerida kodumaise sõjalis-tootmiskompleksi mahajäämust reas harudes. Nagu ministri asetäitja teatas, ostetakse tooteid nendes harudes, kus “on toimunud märgatavaid möödalaske“. „See puudutab piloodita lennuvahendeid, suuretonnaažilisi laevu, täpsemalt helikopterikandjaid, snaiperivarustust eriüksuste tarbeks.“ täpsustas Popovkin.
Ajaleht „Vzgljad“ pöördus Poliitilise ja Sõjalise Analüüsi instituudi sõjalise prognoseerimise keskuse juhataja Anatoli Tsõganoki poole palvega kommenteerida neid avaldusi.
Anatoli Dimitrjevitš, Popovkin luges arvuliselt üles tehnika, mis peab riikliku relvastusprogrammi raames 2020 aastaks vägedesse saabuma. Kuidas te hindate neid plaane?
-Need vastavad täiesti meie sõjalisele doktriinile. Põhimõtteliselt täpselt niipalju peaksidki meie relvajõud saama- 600 lennukit, 1000 kopterit, 100 lahingulaeva jne. Kui kõik saaks nii olema, oleks ideaalne. Kuid probleem on selles, et kolm programmi on jäänud juba täitmata. Ja jääb ka neljas.
Miks te nii arvate?
- On täiesti võimalik, et ka käesolevat relvastusprogrammi ei täideta. Meie kaitseministeerium räägib väga õieti, kuid nad ei arvesta, mida suudab neile anda sõjalis-tööstuslik kompleks ning samuti ei arvestata rahandusministeeriumi arvamust
Anatoli TsTsõganoki arvamusel võib uus tehnika hakata vägedesse saabuma vaid rea tingimuste täitmisel.
Esiteks- need rahad, mis praegu eraldatakse relvastusele, on võrreldamatud nendega, mis olid kümme aastat tagasi. Lennuk, mis maksis tinglikult toona ühe miljoni, maksab praegu kuus.
Teiseks- praegu omab „Rosoboronoeksport“ eelist kaitseministeeriumi ees. Regioonide ministeeriumi (???Минрегиона???) pea Viktor Basargin avaldas hiljaaegu materjalid, millest ilmneb, et eelmise aasta jaanuarist augustini ei saanud meie relvajõud mitte midagi. Ei ühtegi tanki, ei ühtegi lennukit. Sest kogu toodang läks ainult ekspordiks.
Peale selle, kui president, peaminister ja kaitseminister räägivad ümberrelvastumisest, ei kuula keegi rahandusministrit. Tema aga avaldas oma arvamust juba möödunud aasta lõpul. Asi on selles, et riigieelarve 2011-2012 aastateks on juba kinnitatud. Suurendamine saab toimuda alles 2013 aastal. See, muideks , puudutab mitte vaid relvastust, vaid kõneleb ka sellest, kas hakkavad härrased ohvitserid suuremat palka saama kui saavad praegu.
Hiljuti astusin üles televisioonis. Saates viibisid ka Riigiduuma deputaadid riigikaitsekomiteest ning ka nemad imestasid, kust küll selleks kõigeks raha võetakse. Deputaadid ise tunnistavad, et raha pole. Iga kord, kui kui teatatakse ümberrelvastumise programmist, räägivad kaitseministrid (Gratšov, Ivanov, Serdjukov) ühte ja sedasama- praegu saame me relvastust üksikeksemplarides, aga vaat viie aasta pärast hakkame saama piisavalt.
Te märkisite, et eelarve lähimateks aastateks on juba vastu võetud. Samal ajal kuulutab Popovkin, et juba sel aastal saaavad väed ligi 100 helikopterit…“
-See on võimalik, kui kaitseministeerium õiendab arved meie sõjalis-tööstusliku kompleksiga. Möödunud aasta andmetel hingitseb 50% kaitsetööstuse ettevõtetest vaevu-vaevu. Kaitseministeerium pole maksnud isegi nende tellimuste eest, mis täideti juba eelmisel aastal.
Aga kuidas siis 600 lennuki ja 1000 helikopteriga 2020 aastaks?
-Meie STK pole suuteline tootma sellist kogust lennukeid. Ettevõtted suudavad toota mitte rohkem kui 200-230 lennukit aastas. Kuid meie tööstus täidab eeskätt ekspordilepinguid.
Kas 100 laeva ehituse osas mereväele olete samal seisukohal?
-Arvatavasti on ülemjuhataja kavatsused väga head. Kuid kui me ostame helikopterikandjaid ebareaalsete hindadega ning meie laevaehitajad ehitavad neid meie Verdides, siis abistame me sellega vaid prantslasi.
Meie tootjad on arukad, me suudame toota. Kuid raskusi on palju. Kui varem oli probleemiks rahade puudus, siis praeguseks on rahad võib-olla välja ilmunud, kuid kust võtta konstruktoreid ja töölisi? Probleem pole enam mitte niipalju rahades, kuivõrd kaadrites.
Mida tuleks teie arvates teha, et teie prognoosid ei täituks ning riiklik relvastusprogramm saaks täidetud?“
-See oleks osaliselt võimalik rea tingimuste täitmisel. Esiteks, nagu juba öeldud, peaks kaitseministeerium klaarima arved STK-ga. Teiseks, kui strateegiliselt tähtsaid ettevõtteid ei likvideerita. Ning lõpuks, kui nende ettevõtete kaadrid muutuvad nooremaks. Täna on konstruktorite ja tööliste keskmine vanus 60-70 aastat.
Ilmselt usub meie elanikkond, et meil on võimas armee tegelikus on aga hoopis teine. Väga kurb, et keegi vene eksperte ei kuula. Kaks nädalat tagasi avaldasid meie armee kohta arvamust Pentagoni eksperdid. Nende arvates pole vene armee suuteline vajadusel välja panema üle kahe diviisi ning võib hirmsasti vaeva nähes osaleda lokaalsetes konfliktides. Kui ei taheta kuulata kodumaiseid eksperte, järsku kuulaks siis välismaiseid.
Kaitseminister nimetas programmi maksumuseks numbrit 19 triljonit rubla. Kas leitakse riigieelarvest selline summa?
-Usun meelsasti, kuid tuleb oodata 2020 aastani. Kordan- nende dokumentide põhjal, mis on praeguseks avalikustatud, on kolm analoogset programmi juba vastu taevast lennanud…
Rahad eraldatakse. Kuid on üks huvitav moment. Asi on selles, et „äri ja armee on ühtsed“. Möödunud aastal erastati kõik remondiettevõtted. Nii autotehnika, relvastuse, lennukite ja helikopterite. Õhujõudude juht tunnistas hiljaaegu, et kui varem kulus lennuki remondiks 10 miljonit rubla, siis praegu maksab remont aktsiaseltsis 100 miljonit rubla. Ei usu, et aktsionärid lasevad rahal mööda joosta. Nii et raha eraldatakse, aga kuhu see läheb? Ei usu, et armeele. Arvan, et rahad lähevad kaitseministri abiliste taskusse, kes need ettevõtted erastasid.
http://vz.ru/society/2011/2/24/471202.html
VF kaitseministri esimene asetäitja Viktor Popovkin teatas neljapäeval, et riikliku relvastusprogrammi maksumus on üle 19 triljoni rubla. Need rahad suunatakse tema sõnul eeskätt relvastuse moderniseerimisse. Nagu lubas ministri asetäitja, saavad armee ja laevastik programmi raames 600 lennukit, 1000 helikopterit ja 100 lahingulaeva.
Samas rõhutas Popovkin, et kaitseministeerium ei planeeri osta suurtes kogustes välismaist sõjatehnikat ning relvastust. Tema sõnul tehakse selliseid oste vaid selleks, et likvideerida kodumaise sõjalis-tootmiskompleksi mahajäämust reas harudes. Nagu ministri asetäitja teatas, ostetakse tooteid nendes harudes, kus “on toimunud märgatavaid möödalaske“. „See puudutab piloodita lennuvahendeid, suuretonnaažilisi laevu, täpsemalt helikopterikandjaid, snaiperivarustust eriüksuste tarbeks.“ täpsustas Popovkin.
Ajaleht „Vzgljad“ pöördus Poliitilise ja Sõjalise Analüüsi instituudi sõjalise prognoseerimise keskuse juhataja Anatoli Tsõganoki poole palvega kommenteerida neid avaldusi.
Anatoli Dimitrjevitš, Popovkin luges arvuliselt üles tehnika, mis peab riikliku relvastusprogrammi raames 2020 aastaks vägedesse saabuma. Kuidas te hindate neid plaane?
-Need vastavad täiesti meie sõjalisele doktriinile. Põhimõtteliselt täpselt niipalju peaksidki meie relvajõud saama- 600 lennukit, 1000 kopterit, 100 lahingulaeva jne. Kui kõik saaks nii olema, oleks ideaalne. Kuid probleem on selles, et kolm programmi on jäänud juba täitmata. Ja jääb ka neljas.
Miks te nii arvate?
- On täiesti võimalik, et ka käesolevat relvastusprogrammi ei täideta. Meie kaitseministeerium räägib väga õieti, kuid nad ei arvesta, mida suudab neile anda sõjalis-tööstuslik kompleks ning samuti ei arvestata rahandusministeeriumi arvamust
Anatoli TsTsõganoki arvamusel võib uus tehnika hakata vägedesse saabuma vaid rea tingimuste täitmisel.
Esiteks- need rahad, mis praegu eraldatakse relvastusele, on võrreldamatud nendega, mis olid kümme aastat tagasi. Lennuk, mis maksis tinglikult toona ühe miljoni, maksab praegu kuus.
Teiseks- praegu omab „Rosoboronoeksport“ eelist kaitseministeeriumi ees. Regioonide ministeeriumi (???Минрегиона???) pea Viktor Basargin avaldas hiljaaegu materjalid, millest ilmneb, et eelmise aasta jaanuarist augustini ei saanud meie relvajõud mitte midagi. Ei ühtegi tanki, ei ühtegi lennukit. Sest kogu toodang läks ainult ekspordiks.
Peale selle, kui president, peaminister ja kaitseminister räägivad ümberrelvastumisest, ei kuula keegi rahandusministrit. Tema aga avaldas oma arvamust juba möödunud aasta lõpul. Asi on selles, et riigieelarve 2011-2012 aastateks on juba kinnitatud. Suurendamine saab toimuda alles 2013 aastal. See, muideks , puudutab mitte vaid relvastust, vaid kõneleb ka sellest, kas hakkavad härrased ohvitserid suuremat palka saama kui saavad praegu.
Hiljuti astusin üles televisioonis. Saates viibisid ka Riigiduuma deputaadid riigikaitsekomiteest ning ka nemad imestasid, kust küll selleks kõigeks raha võetakse. Deputaadid ise tunnistavad, et raha pole. Iga kord, kui kui teatatakse ümberrelvastumise programmist, räägivad kaitseministrid (Gratšov, Ivanov, Serdjukov) ühte ja sedasama- praegu saame me relvastust üksikeksemplarides, aga vaat viie aasta pärast hakkame saama piisavalt.
Te märkisite, et eelarve lähimateks aastateks on juba vastu võetud. Samal ajal kuulutab Popovkin, et juba sel aastal saaavad väed ligi 100 helikopterit…“
-See on võimalik, kui kaitseministeerium õiendab arved meie sõjalis-tööstusliku kompleksiga. Möödunud aasta andmetel hingitseb 50% kaitsetööstuse ettevõtetest vaevu-vaevu. Kaitseministeerium pole maksnud isegi nende tellimuste eest, mis täideti juba eelmisel aastal.
Aga kuidas siis 600 lennuki ja 1000 helikopteriga 2020 aastaks?
-Meie STK pole suuteline tootma sellist kogust lennukeid. Ettevõtted suudavad toota mitte rohkem kui 200-230 lennukit aastas. Kuid meie tööstus täidab eeskätt ekspordilepinguid.
Kas 100 laeva ehituse osas mereväele olete samal seisukohal?
-Arvatavasti on ülemjuhataja kavatsused väga head. Kuid kui me ostame helikopterikandjaid ebareaalsete hindadega ning meie laevaehitajad ehitavad neid meie Verdides, siis abistame me sellega vaid prantslasi.
Meie tootjad on arukad, me suudame toota. Kuid raskusi on palju. Kui varem oli probleemiks rahade puudus, siis praeguseks on rahad võib-olla välja ilmunud, kuid kust võtta konstruktoreid ja töölisi? Probleem pole enam mitte niipalju rahades, kuivõrd kaadrites.
Mida tuleks teie arvates teha, et teie prognoosid ei täituks ning riiklik relvastusprogramm saaks täidetud?“
-See oleks osaliselt võimalik rea tingimuste täitmisel. Esiteks, nagu juba öeldud, peaks kaitseministeerium klaarima arved STK-ga. Teiseks, kui strateegiliselt tähtsaid ettevõtteid ei likvideerita. Ning lõpuks, kui nende ettevõtete kaadrid muutuvad nooremaks. Täna on konstruktorite ja tööliste keskmine vanus 60-70 aastat.
Ilmselt usub meie elanikkond, et meil on võimas armee tegelikus on aga hoopis teine. Väga kurb, et keegi vene eksperte ei kuula. Kaks nädalat tagasi avaldasid meie armee kohta arvamust Pentagoni eksperdid. Nende arvates pole vene armee suuteline vajadusel välja panema üle kahe diviisi ning võib hirmsasti vaeva nähes osaleda lokaalsetes konfliktides. Kui ei taheta kuulata kodumaiseid eksperte, järsku kuulaks siis välismaiseid.
Kaitseminister nimetas programmi maksumuseks numbrit 19 triljonit rubla. Kas leitakse riigieelarvest selline summa?
-Usun meelsasti, kuid tuleb oodata 2020 aastani. Kordan- nende dokumentide põhjal, mis on praeguseks avalikustatud, on kolm analoogset programmi juba vastu taevast lennanud…
Rahad eraldatakse. Kuid on üks huvitav moment. Asi on selles, et „äri ja armee on ühtsed“. Möödunud aastal erastati kõik remondiettevõtted. Nii autotehnika, relvastuse, lennukite ja helikopterite. Õhujõudude juht tunnistas hiljaaegu, et kui varem kulus lennuki remondiks 10 miljonit rubla, siis praegu maksab remont aktsiaseltsis 100 miljonit rubla. Ei usu, et aktsionärid lasevad rahal mööda joosta. Nii et raha eraldatakse, aga kuhu see läheb? Ei usu, et armeele. Arvan, et rahad lähevad kaitseministri abiliste taskusse, kes need ettevõtted erastasid.
http://vz.ru/society/2011/2/24/471202.html
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Tähelepanu: hall plaan on praeguse seisuga poole peal - kestab kuni 2015 aastani.metsaline kirjutas:Karm... Krt, nad ei suudaks seda ka siis teoks teha, kui kogu araabiamaailm mässama hakkaks ja nafta jääks peamiselt Venemaalt tulema...
Senise perioodi oli vene majandus parajas augus, kuna siiamaani olid naftahinnad suhteliselt madalal ning praegu jälle lõputa tõusuteel => võiks eeldada, et nüüd hakkab toodangut rohkem tulema.
Tõsi, kildagaasi laialdane kasutuselevõtt Euroopas paneks idanaabri tuludele täiendava paugu.
Huvitav, kuidas välistellimustega on, mille üle Lemeti tõlgitud artikli intervjueeritav kurtis?
Ehk saavad 2015 eesmärgi 2020 täidetud?
Venemaa on sooritanud järjekordse ostu välismaalt oma relvajõudude tarbeks. Liiatigi üsna kõneka, kui eelpool tõlgitud artiklist lähtuda. Pean silmas seda juttu, et ostetakse vaid seda, mille tootmises on ühel või teisel põhjusel hirmsalt maha jäädud. Sedapuhku on siis tegu suht elulise asjaga, ostetakse Saksamaalt, firmast Karcher Futuretech välilaagreid.
http://www.karcher-futuretech.com/futur ... ystems.htm
Milliseid laagreid täpselt osteti, mitu ja kui suure raha eest, ei täpsustata. Varem on sama firma tarninud VF kaitseministeeriumile tutvumiseks mõned väliköögid.
http://lenta.ru/news/2011/03/02/fieldcamp/
http://www.karcher-futuretech.com/futur ... ystems.htm
Milliseid laagreid täpselt osteti, mitu ja kui suure raha eest, ei täpsustata. Varem on sama firma tarninud VF kaitseministeeriumile tutvumiseks mõned väliköögid.
http://lenta.ru/news/2011/03/02/fieldcamp/
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Venelaste relvaostuplaanid paistavad saavat järjest suurema hoo. Juba tahetakse osta itaallastelt katsetamiseks kaks IFV Freccia ja kaks rasket lahingumasinat Centauro. Teates ei välistata võimalust mõningase koguse masinate ostmist VF maavägedele.
http://topwar.ru/3529-ministerstvo-obor ... -i-bm.html
http://topwar.ru/3529-ministerstvo-obor ... -i-bm.html
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Plaanitakse uusi kaugpommitajaid nii aastaks 2025-2030
http://www.lenta.ru/news/2011/03/03/pakda/
Kas Venemaal on ikka selleks võimekust arvestades nende praegust seisu sõjatööstuses? Peale raha on vaja ka oskuskaadrit.
http://www.lenta.ru/news/2011/03/03/pakda/
Kas Venemaal on ikka selleks võimekust arvestades nende praegust seisu sõjatööstuses? Peale raha on vaja ka oskuskaadrit.
Viimati muutis alax, 04 Mär, 2011 8:32, muudetud 1 kord kokku.
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.
Näiteks võib-olla midagi taolist...
Palju maksab ühe paari jalarättide ehk "partjankade" pesu VF relvajõududele. Väidetavalt ligi 28 rubla. Relvajõud ise tõrjuvad süüdistusi ja väidavad, et kõigest seitse...
http://www.ng.ru/nvo/news/2011/03/03/1299141113.html
http://www.ng.ru/nvo/news/2011/03/03/1299141113.html
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 25 külalist