www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 19 Sept, 2019 13:18

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 5199 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ... 347  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 09 Veebr, 2009 13:43 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17121
Ehkki Wiki usaldusväärsusega on nagu on, saab aadressilt
http://en.wikipedia.org/wiki/Russian_Fe ... _Air_Force
näha tabelit hetkeseisudga arvukuses. Samas on viide ka venekeelsele lehele, kus näiteks hetkeseisu kirjeldava lõigu all on järgmised read:

Tsiteeri:
В январе 2008 года главнокомандующий ВВС Александр Зелин назвал состояние воздушно-космической обороны России критическим[3]. Например, по состоянию на 2008 год на авиабазе Зерноград находятся 24 боевых истребителя МиГ-29, но летают из них всего 4, к тому же имея отказы на каждом втором вылете.[источник?] Остальные 20 машин являются источником запчастей и никогда уже не смогут подняться в воздух.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 09 Veebr, 2009 17:16 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26564
Kui see tabelis tihtiesinev sõna reserve eesti keelde ja vene konteksti tõlkida, siis ilmselt peetakse silmas lennukeid, mis on eri ulatuses ära rüüstatud varuosade saamiseks teistele lennumasinatele. Näiteks suuri lennukeid hoitaksegi Venemaal lageda taeva all ja võib arvata, et kui mõni Tu-22 on 10a "reservis" olnud, siis lendu tõusma see võimeline enam pole. See oli juba vene ajal nii, et igasugu "reservid" olid rohkem pokasuhha teema ja neid kordusõppuse ajal laost välja võttes oli tavaline, kui 1/3 oli üldse kasutatav.

Ega nendes lennukite rüüstamises midagi eriskummalist pole, kasutatud varuosi tarvitatakse ka USA-s, ainult seal ei sisaldu AMARCis seisvad sajad lennukid kuskil "reservide" hulgas. Kuid võib arvata, et kuna täpseid andmeid Venemaal kuskilt ei saa, siis Jane's ja muudes kohtades figureerivad nad siiski lennuvõimelisena, tekitades papist tiigri efekti.

Kui nüüd tulla tagasi kõige kallima ehk oma naha juurde, siis ohtlikke lennuväeüksusi on lähikonnas kaks - Lodeinoje Pole Su-27 polk (sealtsamast on ka Leedus alla sadanud Trojanov pärit) ja Gdovis asuv Su-24 polk. Kui need polgud on "in sorry state" nagu seal kombeks - polgu peale ehk kümme korras lennukit, siis ei saa mina aru pessimistide jutust, kuidas see EV õhuvägi siis nii ruttu hävineb?

Kui ainult nende jõududega peale tulla, siis on mingil Gripeni eskadrillil shanssi küll ja rohkem ka. Ilmselt teisele katsele enam ei tulda.

Tüüpiline vene lennuväebaas on tehtud polgu jaoks ja nagu kohalikel lennuväljadel töötanud inimesed on rääkinud, on sealt 2 polgu teenindamine juba paras probleem (Eestis praktiseeriti kui tehti mõne lennuvälja remonti), lennukeid pole kuskile panna, remondiangaari ei mahu teenindust tegema, pole relvahoidlaid jne. Seega võib arvata, et mingeid sadu lennukeid siia saatma ei hakata, pigem on jutt 3-4 poolikult lahinguvalmis polgust, kokku 40-50 lennukit. Arvestades kaugust lennuväljadest ja transfeeriks kuluvat aega, suudab üks Ämarist 150 km kaugusel opereeriv eskadrill toota võrreldava arvu lahingulende.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Veebr, 2009 11:53 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 26 Juul, 2005 13:09
Postitusi: 5572
Tsiteeri:
В качестве иллюстрации плачевного положения дел господин Фридинский привел в пример сухопутные войска, где военным чиновникам, отвечавшим за распределение жилья для военнослужащих, удалось "разворовать и растратить" 250 млн руб. из госбюджета. Чиновники центральных управлений Минобороны торговали ракетным топливом по демпинговым ценам, в результате чего нанесли армии ущерб в размере 430 млн руб. В Чечне, по словам главного военного прокурора, четыре офицера-финансиста, вступившие в сговор с представителями налоговой инспекции по республике, "украли 102 млн руб., а 46 млн вернули уже в ходе проверки".

Второй болевой точкой названа проблема преступности среди контрактников. Так, Сергей Фридинский сообщил, что в прошлом году дезертировало более 7 тыс. контрактников, а в некоторых военных округах уклонение от службы составило половину всех преступлений военнослужащих этой категории. Всего же на контрактников, по данным ГВП, приходится треть армейских преступлений. Самые распространенные — посягательство на собственность и неуставные проявления.


http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsID=1117366&NodesID=7

Tsiteeri:
Правозащитники говорят, что на самом деле в прошлом году из армии «дезертировало еще больше людей», ведь 7 тыс. – это только те, «против кого ведется следствие». Председатель комитета Солдатских матерей России Валентина Мельникова утверждает, что бегут из армии в основном те бойцы, которых «заставили подписать этот контракт». «То есть паренек-призывник отслужил свой положенный год. Потом его обманным путем или силой заставляют заключить контракт еще на три года», – пояснила правозащитница.


Tsiteeri:
Сергей Кривенко считает, что число контрактников-дезертиров растет еще и потому, что для них «в армии не были созданы надлежащие условия для прохождения службы». «По статусу контрактник должен быть приближен к офицеру. И в договоре должны прописывать не только его обязанности, но и его права.


http://www.newizv.ru/news/2009-02-12/105573/

Tsiteeri:
На вооружении российских ВВС сейчас состоят 2800 самолетов и вертолетов. Это в четыре раза меньше, чем было на момент распада СССР. По оценкам экспертов, доля боеготовых машин составляет 40–60%. Число офицеров приводят в соответствие с количеством техники, сообщил «НИ» заведующий лабораторией военной экономики Института экономики переходного периода Виталий Цымбал.


http://www.newizv.ru/news/2009-02-11/105530/

Tsiteeri:
Всего Дальняя авиация ВВС РФ насчитывает 79 тяжелых стратегических ракетоносцев – 15 сверхзвуковых Ту-160 и 64 Ту-95МС. Трудно сказать, сколько из них находится в строю и готовы к полетам. По некоторым данным, более или менее регулярно летают 20 машин.


Tsiteeri:
Эксперты склонны считать, что стратегические бомбардировщики, начиная со «старичков» Ту-22 и заканчивая сверхзвуковыми Ту-160, уже отживают свой век. Они могут быть носителями высокоточного оружия для ведения обычных войн. Но доставить ядерное оружие на территорию потенциального противника или даже просто приблизиться на расстояние ракетного удара им уже не дадут истребители-перехватчики и средства ПВО.


http://www.ng.ru/nvo/2009-02-11/2_aviation.html


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2009 10:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 26 Juul, 2005 13:09
Postitusi: 5572
Tsiteeri:
Военные следователи вскрыли крупную финансовую аферу, совершенную финансистом дислоцированного в Чечне 291-го гвардейского, орденов Суворова и Александра Невского полка 42-й мотострелковой дивизии. Начальник финслужбы части майор Сергей Ковальчук, как полагает следствие, в буквальном смысле "взял полковую кассу", в которой находилось более 64 млн руб. наличными, и перевез ее к себе домой, пообещав командованию оплатить накопившиеся за несколько лет налоги. В части пропажу даже не заметили — во всяком случае, все военнослужащие сполна получили денежное довольствие вместе с премиями.


http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsID=1122544


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2009 13:36 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 26 Juul, 2005 13:09
Postitusi: 5572
Tsiteeri:
На прошедшей в январе 2009 года коллегии Роскосмоса вице-премьер Сергей Иванов заявил, что управление ГЛОНАСС неэффективно. «Надо честно признать: управление программой и координация деятельности государственных заказчиков при ее реализации на сегодняшний день неэффективны. Мы сегодня мало что можем предложить как отечественному, так и зарубежному рынку навигационных услуг», - признал тогда Иванов. Примерно такое же заявление Иванов сделал в мае 2008 года.

Вчера Сергей Иванов фактически признал, что без помощи иностранных специалистов развитие системы нужными темпами невозможно.


http://www.gzt.ru/science/2009/02/17/223037.html


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Mär, 2009 9:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 26 Juul, 2005 13:09
Postitusi: 5572
2 lugu spetsnazi üksustest.

http://www.ej.ru/?a=note&id=8881

http://windowoneurasia.blogspot.com/2009/03/window-on-eurasia-gru-unit-protests.html


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Mär, 2009 10:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17121
Berdski omad on nii kõvad tegelased, et nõuavad nüüd enda laialisaatmise plaanide pärast kaitseministri tagasiastumist...

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Mär, 2009 11:09 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 26 Juul, 2005 13:09
Postitusi: 5572
Russia Presses Military Modernization, Despite Financial Crisis

Tsiteeri:
Achieving successful modernization of the conventional forces now appears to be slowing down, with the statements from leading government figures designed to allay economic fears within the struggling defense sector. The real fear is mass unemployment resulting from bankruptcy in key defense industries, which must be avoided at all costs.


http://www.jamestown.org/single/?no_cache=1&tx_ttnews%5Btt_news%5D=34683&tx_ttnews%5BbackPid%5D=7&cHash=48dec486e5


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Mär, 2009 16:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Dets, 2005 16:53
Postitusi: 982
Asukoht: Lõuna-Eesti
Aasta 1997. Sõjaväereformi vajalikkusest Venemaal.

http://luup.postimees.ee/luup/97/06/vali1.htm

Ükskõik kui andekad või andetud ka Vene kaitseministrid oleks, nende tahtest ei sõltu armee reformimisel peaaegu mitte midagi. On täiesti arusaadav, et Venemaal ei lähe miski paremaks enne, kui tõepoolest luuakse reaalsed eeldused majanduse ja tsiviilühiskonna arenguks. Teisel juhul jäävad kõik algatused vaid paberile.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Mär, 2009 11:46 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 26 Juul, 2005 13:09
Postitusi: 5572
Tsiteeri:
Как уточняет издание, в рамках реформирования ГРУ фактически перестанет существовать как структура федерального значения, поскольку его сотрудники в округах будут переподчинены командующим. Источник также сообщил, что в число сокращаемых воинских частей спецназа ГРУ в этом году могут попасть 12-я бригада в Асбесте и 3-я бригада в Самаре. По данным "Ежедневного журнала", слухи по поводу сокращения этих частей наряду с бердской бригадой обсуждаются в среде спецназовцев уже около года.


http://lenta.ru/news/2009/03/12/gru/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 14 Mär, 2009 13:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17121
Et mida siis vene sõjaväe juhtkond rahvale lubab...ja kuivõrd tõsiseltvõetav see kõik on, eriti majanduslangust ja toorainete hindu silmas pidades.

http://nvo.ng.ru/wars/2009-03-13/1_Goso ... l?mthree=1


Armeele lubatakse uut tehnikat, aga see ei ilmu niipea.
2009-03-13 / Виктор Литовкин - заместитель ответственного редактора "НВО"

«Kulutused teaduslikule uurimistööle ja katsekonstrueerimistele, aga ka kaasaegse lahingutehnika ja võitlusvõime tagamise süsteemide ostmine on üks neist prioriteetidest, mis ei kuulu finantskriisi käigus sekvestreerimisele», – teatas möödunud nädalal Venemaa relvajõudude ülem- kaitseministri asetäitja armeekindral Vladimir Popovkin. Kindrali sõnade kohaselt kulgeb relvasüsteemide areng vastavalt seatud eesmärkidele ja prioriteetidele, mis on määratud riikliku relvastusprogrammiga aastateks 2007-2015. Esikohal seisab siinjuures tuumajõudude tasakaalustav poliitika(sellele läheb 25% kõigist “relvakulutustest”, 2009 aastal 125 miljardit rubla) ning teisel kohal on relvastuse näidiste kompleksostud, varustamaks neid väeosi ja –koondisi, mis asuvad pidevas lahinguvalmiduses ning hoidmaks maksimaalselt korras olemasolevat relvaparki.

Ainult uued mudelid

Selle avalduse tegi armeekindral Vladimir Popovkin kinnisel kohtumisel sõjaväe ajakirjanikega, kes olid akrediteeritud Venemaa kaitseministeeriumi pressiosakonna juurde. Peale selle teatas ta, et sõjaväe ametkonnad ostavad oma vajadusteks ligi 50 lennukit- Mig-29, SU-27SM, SU-30MK2, ja pea-aegu sama palju helikoptereid MI-28N, MI-24M ja MI-8MTV5., mis peale muu aparatuuri varustatakse ka raadioelektroonilise võitluse vahenditega. Samuti saavad sõjaväelased sel aastal paarsada tanki T-90, jalaväe lahingumasinaid BMP-3 ja dessandi lahingumasinaidd BMP-4, soomustransportööre BTR-80 ja BTR-90, õhutõrjekomplekse “Pantser-C”. Tehnika hakkab saabuma vägedesse pataljonide ja brigaadide komplektidena, lubas relvastuse ülem.
Aga peale selle saab kaitseministeerium paar kaldakaitse raketidivisjoni “Bastion”, mõned divisjonid operatiiv-taktikalisi rakette “Iskander-M” ning kümneid rakette neile, reaktiivseid kogutule süsteeme(RSZO), samuti teisi kõrgtäpsusega relvade näidiseid, taktikalise luure süsteeme ja muidugi strateegilised raketikompleksid “Topol-M”, mida peab lahinguvalvesse asume mitte vähem kui kümme.
Tuntavalt, kümneid kordi suurendatakse “õhk-õhk” ja “õhk-maa” tüüpi rakettide ostu õhujõududele. Nagu ütles V. Popovkin, viiakse aasta lõpuks rivvi ja võetakse prooviekspluatatsiooni strateegiline allveeristleja projekt 955 klass”Borei” “Juri Dolgoruki” merel baseeruvate strateegiliste rakettide “Bulava” täiskomplektiga. Augustikuusse on aga planeeritud PAK-FA (перспективного авиационного комплекса фронтовой авиации)- viienda põlvkonna hävitaja, mis paljus ületab analoogse lennuki, USA F-22 võimekust, esmalend…
Peale selle ostetakse piiri tagant üksikuid lahinguvõime tagamissüsteemide mudeleid, mida Venemaal ei toodeta. Nende hulgas piloodita lennumasinad ja soojusandurid. Eesmärgiks viia läbi nende uurimine mõistmaks, kuivõrd vajalikud nad on meie armeele ning kui nende vajalikus saab tõestatud, siis alustada analoogsete seadmete tootmist ka kodumaistes kaitsetööstuse ettevõtetes.
Armeekindral ei nimetanud täpseid numbreid, kui palju ostetakse üht või teist tehnikat, vihjates sellele, et tegu on salajaste andmetega, märkis vaid, et kaitsetööstuse ettevõtetele on juba suunatud 75 miljardit rubla- 15 % 2009 aasta riigikaitse tellimusest( mis kokku on 500 miljardit rubla) ja et märtsi lõpuks peaksid nad saama kogu lepingujärgse summa.

Raha ei otsuste kõike.

Kas see juhtub nii või mitte, jääb lahtiseks. Kui arvestada seda, et nagu korduvalt lubati, pidid käesoleva aasta tellimusteks rahad laekuma jaanuaris, äärmisel juhul veebruari algul, aga õues on juba märtsi keskpaik ning ikkagi pole kaitseettevõtete arvetel raha, et tellida materjale ning lõppkomplekteerimise jaoks detaile, võib arvata, et vaevalt 2009 aasta plaan õigeaegselt täidetakse. Ja kui ka täidetakse, siis on permanentne avariiseisund ilmselt kindlustatud. Toodangu ülepea valmimine aasta lõpul võib tõsiselt mõjutada vägedesse saabuva tehnika kvaliteeti. Seda mõistetakse ka relvastusteenistuses, kus arvestatakse juba, et osa raha riigikaitse tellimuse täitmise eest kantakse üle tunduvalt hiljem määratud tähtajast. Kuid raha puudumine kaitsetööstuse ettevõtete arvetel pole ainus põhjus, mis segab jagamast kindral Popovkini optimismi. Tõsiseks katsumuseks planeeritud koguse määratud relvastuse vägedesse tarnimisel saab olema pidev ja prognoseerimatu inflatsioon ja komplekteeritavate detailide hinna kasv. Valitsuse katsed hoida kaitsetööstuse toodete hindu ettemääratud piirides kukuvad üksteise järel läbi. Viitsepresident Sergei Ivanov teatas valitsuse istungil, et hinnapreferents kodumaistele kaitsetööstuse tarnijatele on 2009-2010 aastals määratud 15 % ja et seda on tema arust ikkagi vähe. Ning ka sõjatööstuse komisjoni juhataja soovitab preferantsi määra tõsta 25 protsendini, laiendades seda skeemi ka loomulikele monopolidele ja riiklikele korporatsioonidele. Ja üldse toetamaks kaitsetööstuskompleksi kinnitada relvastusele ja lahingutehnikale riiklikult reguleeritavad hinnad. Kuidas seda turumajanduse tingimustes teha, jääb suure küsimärgi alla.
Ase-peaminister Sergei Ivanov rääkis 25 veebruaril parlamendisaadikutega kohtudes sellistest hoobadest, nagu riigikaitse tellimuse suurendamisest, kaitsetööstuse hindade reguleerimisest, laenude subsideerimisest ning vahetust finantseerimisest. Ta teatas, et kaitsetööstuse ettevõtete täiendavaks toetuseks on nähtud ette eraldada 50 miljardit rubla, millest 15 miljardit kulub laenude refinantseerimiseks, mis on saadud Venemaa pankadest (“Rostehnoloogia” juht Sergei Tšemezov teatas, et 13% intress, mida pakuvad kodumaised pangad, on kaitsetööstusele ülejõu käiv) ,12 miljardit läheb kulutuste ja saamata jäänud tulude korvamiseks. Kolm miljardit eraldatakse täiendavalt strateegiliste ettevõtete pankroti vältimiseks. 20 miljardi eest planeeritakse kapitaliseerida üksikuid kaitsetööstuse ettevõtteid.
Tõsi küll, toetada ei kavatseta kõiki sõjatööstuse ettevõtteid, vaid ainult üksikuid neist. Neid loetleti detsembris üles 64. kusjuures peavad nad olema toodangu lõpptootja, tootma tähtsamaid relvastuse mudeleid ning omama riikliku tellimust mitte vähem kui 500 miljonit rubla. Kuhu lähevad lubatud rahad, on selge. Paljude ettevõtete tehnoloogilised fondid on üle 70% kulunud, uue pingipargi ja varustuse soetamine, mis moodustab vaid murdosa reaalselt vajalikust (3-4%) on võimalik vaid dollarite ja eurode eest. Aga need, nagu teada, on viimaste kuude jooksul kasvanud hinnas minimaalselt 30%. Vastavalt sellele on kasvanud ka kaitsetööstuse toodangu hind ning mitte mingi riigipoolse reguleerimisega seda ohjes hoida pole võimalik. Mis omakorda tähendab, et saadava tehnika tükiarv ei pruugi vastata tellimuses olnule. Majandusarengu ministri asetäitja Vladislav Putilin teatas möödunud aastal Sõjateaduste Akadeemia istungil, et strateegilise tähtsusega allveeristleja “Juri Dolgoruki” maksumus on tema ehituse ajal(mida on juba 12 aastat) kasvanud seitse korda. Ja sealjuures ei ole allveelaev veel tehasest väljunud ega pole veel isegi käigukatsetusteni jõudnud. Samuti ei eksisteeri veel tema jaoks planeeritud rakette, ning ilmselt kasvab ehituse maksumus veel mitu korda. Laev kulutab tehase elektrit, soojust, töölistele, tehnikutele ja inseneridele, kes aatomiallveelaeval töötavad, makstakse töötasu. Arvestamata muid kulutusi, mida “Sevmaš” laeva üleandmise viibimise tõttu kannab.
Paraku pole näide “Juri Dolgorukiga” kaugektki ainuke. Võib tuua ka teisi. Nagu näiteks valvelaeva “Jaroslav Mudrõi” ehitus, mis kestab juba kaks aastakümmet. Raske tuumajõul liikuva raketiristleja “Admiral Nahhimov” keskmine remont, kus laev juba üle kümne aasta pole tehase dokist pääsenud. Või uue allveeristleja projekt 885 “Severodvinsk” ehitamisega, millele “Sevmašis” pandi alus juba…1993 aastal.
Kindral Popovkin ütles, et kulutused Venemaa Sõja-merelaevastiku taassünniks on võrreldes teiste relvaliikidega kõige suuremad, selle peale kulub ligi 5 % kogu riigikaitse tellimusest ning need on ajas hajutatud. Ja lubas siiski, et juba käesoleval aastal asub “Severodvinsk” lahingurivvi. Jääme seda momenti ootama, sest nagu mäletavad mitte üksi meremehed, on lubadusi olnud palju, kuid resultaat pole mitte alati neile lubadustele vastanud

Bulava katsetuste kaalukausil.
Relvastuse ülem garanteeris, et käesoleva aasta lõpuks läheb katse-eksplutatatsiooni ka kauaoodatud “Juri Dolgoruki”. Ja kuigi temale määratud uue strateegilise raketikompleksi väljtöötamist iseloomustavad kindrali sõnul “kõrged tehnilised riskid”, on laevale juba ostetud “kaubanduslik partii ballistilisi rakette”. Kuidas võib osta “kaubandusliku partii rakette”, imestasin mina, kui “Bulava” pole veel relvastusse võetud ning eksisteerivad tõsised riskid katsetuste edukuses. Mille peale kindral Popovkin seletas, et ostetud on need rakettide osad, mille töökindlus ei kutsu esile vähimaidki kahtlusi ei konstruktoritel ega sõjaväelastel. See on siis ligi 90% “Bulava” üldisest konstruktsioonist. Ülejäänud komplekteeritavad osad läbivad tugevdatud ja hoolika kontrolli, ja alles peale seda, kui spetsialistid on veendunud, et kõik on korras, nii umbes kuu-poolteise pärast, monteeritakse raketid lõplikult ja laaditakse “Juri Dolgoruki” raketišahtidesse. Relvastuse ülema sõnul on loodud ametkondadevaheline komisjon, mis viis läbi kõikide raketi koostisosade täieliku katsetsükli, selgitas välja tehnilised vajakajäämised, muuhulgas ka lõhkepeade hargnemise süsteemis. Praeguseks hetkeks on puudused kõrvaldatud või kõrvaldamisel ja sõjaväe ametkondade juhtidel pole vähimatki kahtlust, et edaspidi lendab “Bulava” täpselt sinna, kuhu vaja. Selle aasta juunis toimub esimene katsestart, millele järgnevad teised. Kuid 2009 aasta lõpuks on allveristleja juba merel koos strateegiliste rakettide täiskomplektiga. Kindral Popovkini sõnul viivad sõjaväe ametkonnad koos kaitsetööstuse ettevõtetega läbi ranget monitooringut, selgitamaks, kuhu ja kuidas kulutatakse rahad, mis on eraldatud uue relvastuse tootmiseks. ,
«Me ei hakka toitma neid ettevõtteid, mis ei täida tellimusi ja kus kulud ületavad kümnekordselt valmistoodangu maksumust,” ütles ta. Samal ajal, märkis relvastusülem, luuakse suurte tööstusettevõtete juurde teeninduskeskused, kus toimub lahingutehnika remont ja praegu rivis oleva tehnika moderniseerimine. Aga neil eesmärkidel planeeritakse raisata kuni 5% riigikaitse tellimuse summadest. Põhilised summad lähevad uue tehnika soetamisele. Tealhulgas ka täppisrelvastusele.

Aga nagu teavad kogenud inimesed, ei tähenda lubamine hoopiski naiseks võtmist. Sellest, kuidas ja kuivõrd täpselt saab täidetud 2009 aasta riigikaitse tellimus, saame teada alles järgmise aasta algul. Vaevalt nimetatakse meile täpseid numbreid ja teatatakse täit tõtt. Sest ka möödunud aasta riigikaitse tellimuse täitmise kohta öeldi “…mitte kõik planeeritud ettevõtmised realiseerusid ettenähtud ajaks”. Ja millised täpselt, peale “Bulava”, võime vaid mõistatada. Ja hoidku jumal, kui peaks jällegi juhtuma taoline konflikt nagu mullu augustis, ja saab jälle teatavaks, et meie armeel pole kõige hädavajalikkumatki. Paistab, et tuleb sellega harjuda. Kuigi ei tahaks…

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 14 Mär, 2009 16:21 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 15:19
Postitusi: 1809
Tsiteeri:
Augustikuusse on aga planeeritud PAK-FA (перспективного авиационного комплекса фронтовой авиации)- viienda põlvkonna hävitaja, mis paljus ületab analoogse lennuki, USA F-22 võimekust, esmalend…


No ikka ei piisa sellest et lihtsalt öelda, et on 5. gen'i hävitaja. Peab ikka kindlasti analooge mitteomav ja ka maaima parimast veel paljuski parem olema. Saaks aru kui sellega kekutataks siis kui see veel tõsi oleks :D

Ja kui on, siis oleks huvitav palju nad siis selliseid üle 200 miljoni USD maksvaid lennukeid osta kavatsevad.

OK. Saan veel aru et rahva ees laiata, aga arusaamatuks jääb kuidas saadakse siiralt selliseid plaane üldse teha. Stiilis et, noh, eelmise viisaastaku plaanidest täitsime 15% ja mõnelpool oli tagasiminek, aga nüüd teeme ära 3 aastaga ! Hurraa !

Võiks ju seada mõistlikud ja saavutatavad eesmärgid lennukile, aga jutu järgi tundub küll, et tahetakse teha omajagu lühema ajaga, kordades väiksema eelarvega, parem ja kindlasti ka odavam lennuk kui F-22. Ei ole siin probleemiks ühegi reaalse stealth-lennumasina ehitamiskogemuse puudumine ega mahajäämus mootorites nii töökindluse kui võimekuse vaatevinklist. Samuti tehakse möödaminnes korralik AESA radar. Kusjuures fakt, et nõuka aja lõpus juba niigi kohati vananenud lennuehitussektori infrastruktuur on 90ndatel meeletu kiirusega lagunenud ja ajud "välja voolanud" välismaale ju ainult tugevdada tahet nüüd veel kiiremini kõik tasa teha.

Loodan et selle lennuki disainimisel jätkus natukenegi kainet mõistust ja et tema tegelikud taktilis-tehnilised andmed ei ole isegi mitte samas ambitsioonikuse kategoorias kui meedias välja kisatud. Vastasel juhul tule küll varsti vene lennuväele kaasa tundma hakata :D


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 15 Mär, 2009 13:52 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17121
Sõjaväereform ilma eesmärgi ja mõtteta.

Võtmeküsimuste vastuste asemel kuluaariotsused
2009-03-13 / Алексей Портанский - ведущий научный сотрудник Института торговой политики ГУ ВШЭ.


Viimasel ajal räägitakse palju reformidest armees. Veebruari esimesel poolel esines õhujõudude kindralstaabi ülem armeekindral Nikolai Makarov riigiduumas ning seejärel toimus samas “valitsustund”, pühendatud VF relvajõudude reformeerimisele. Kaitseministri Anatoli Serdjukovi vestlus Riigiduuma saadikutega toimus kinniste uste taga.
Veidi üle nelja aasta tagasi , 2004 aasta novembris, kuulutas tollane VF kaitseminister Sergei Ivanov sõjeväereformi toimumisest. Kui nii, siis kas ei toimu meil sõjaväe reformid mitte liiga tihti?
Ütleme kohe- ei 2004ndal ega 1990-ndatel mingit sõjaväe reformi meie maal ei toimunud. Olid küll katsed reformeerida relvajõudusid, mis andsid paiguti kohtadel mõningaid tulemusi. Siiski ei ole ükski kaasaegse Venemaa ajaloos ette võetud katse mudatusteks armees omanud midagi ühist sellega, mida traditsionaalselt peetakse sõjalise reformiks. Võib-olla tahaks nii mõnigi probleemi kohe päevakorrast maha võtta terminoloogiasse mittesüvenemisega. Mõelda vaid, sõjaline reform, armee reform, relvajõudude reform, sõjaväe reform ja nii edasi…! Kahjuks ei mõtle nii ainult tavalugejad, vaid ka paljud poliitikud, ajakirjanikud, sõjaväelased. Tegelikult aga on vahe terminites lausa ja absoluutselt põhimõtteline, kuna nende taga on erinev sisu. “Sõjaline reform” on kõikehõlmav mõiste, samas kui “sõjaväe reform” on vaid esimese koostisosa. “Sõjalist reformi” ei vii ja ei saagi viia läbi vaid sõjaväe juhtkond. Sellega tegeleb riik tervikuna, reformide ettevalmistamise ja realiseerimisse peavad olema kaasatud vastavad ministeeriumid ning ametkonnad, samuti ka ühiskondlikud organisatsioonid nagu näiteks ka Sõduriemade komitee. Sõjaline reform on ettevõtmine, mis oma mastaapsuselt on võrreldav vast rahvamajanduse arengu viie aasta plaaniga nõukogude ajal. Sealjuures on tema edukuseks absoluutselt hädavajalik ka avalikus ja ühiskonna toetus. “Suletud duumaistungite” režiim on sellisel puhul kohatu. Mõned endistest kaitseministritest on olnud arvamusel, et nimelt nemad ongi sõjalises reformis kesksed figuurid. Ja mõistes sealjuures reformi väga kitsastes piirides. Näiteks oli Pavel Gratšov veendunud, et sõjaline reform peab viima piisava finantseerimiseni ning väeosade arvulise komplekteerituseni. Meelde on jäänud tema lennukas fraas:” Ärge segage mul armeed reformimast!”. Veelgi sügavamat sõjalise reformi sisust asjast mitte arusaamist näitas üles endine kaitseministeeriumi juht Sergei Ivanov, raporteerides kiirkorras selle sooritamisest. Meie riigi ajaloos pole sõjaväe ülesehituses olnud just palju ümberkorraldusi, mida võiks nimetada sõjaliseks reformiks. Nende hulgas on Peeter Suure , Aleksander Teise, aga ka 1924-1925 aasta Kodusõja järgsed sõjalised reformid. On selge, et selliste reformide läbiviimiseks on vaja tõsist põhjust või tõuget. Üheksateistkümnenda sajandi teisel poolel oli selliseks tõukeks Vene armee lüüasaamine Krimmi sõjas. Samuti on vajalik majanduslik tõus. Mainitud perioodil oli see olemas. Oli vajalik ka ühiskondlik toetus. Aleksander Teise ajal läksid põlistest aadliperekondadest pärit noorukid teenima alamastme komandöridena, et hiljem astuda reeglina sealt edasi tsiviilteenistusse. Positiivselt suhtuti ühiskonnas ka sõjaväeringkondade süsteemi loomisse (mis on säilinud meie päevini) ning kinniste kadetikorpuste muutmisse demokraatlikeks sõjaväegümnaasiumiteks.
Need kaks faktorit- ühiskondlik tunnustus ning piisav finantseerimine- kindlustasid üheksateistkümnenda sajandi teise poole sõjalise reformi edu.
1924 aasta sõjaline reform, mis on seotud Mihhail Frunze nimega, toimus samuti NEPi poolt valja kutsutud majandusliku tõusu tingimustes. Ja ka ühiskondlik entusiasm, vaatamata julmale ühiskondlikule korrale, oli neil aastatel olemas. Piisab, kui meenutada tollal populaarseid loosungeid: “ Noorus- lennukitele!” või “ Noorus- laevastikku!”. Rohkem epohhiloovaid sõjalisi reforme Venemaa ajaloos pole olnud. Küll on aga 20 sajandi ajaloos mitmeid taolisi näiteid teiste maade ajaloos. Pärast Vietnami sõja lõppu suudeti USAs sügavalt analüüsida selle raskeid õppetunde ning alustada maa ajaloos suurimat sõjalist reformi, mis ka edukalt realiseeriti.
Kaasaegsel Venemaal tekkis iseseisvuse väljakuulutamise hetkest alates tõsine imperatiiv suuremamastaabilise ja sügava sõjalise reformi läbiviimiseks. See oli tingitud eelkõige riigi enda loomuse muutumisest, aga ka sõjakogemusest Afganistanis. Hiljem liitusid sellele kogemusele ka kahe Tšetšeenia sõja ja möödunud aasta augusti kogemused. Teisisõnu, vajadus sõjalise reformi järele on juba ammu küpsenud ja üleküpsenud, aga siiani seda pole. Kas tõesti pole isegi katseid tehtud?
Katseid oli. Veel enne NSVL lagunemist , 80-ndate lõpul, andis M.S. Gorbatšov grupile tuntud ekspertidele ülesande sõjalise reformi ettevalmistamiseks. Nendest ühe sõnul käis jutt tõepoolest täiemahulise sõjalise reformi väljatöötamisest. Kahjuks jäigi see Gorbatsovi sõjaline reform ette valmistamata. Esiteks ei olnud riigil vajalikke finantsvõimalusi, teiseks ei olnud enam varsti riiki ennast kah. Uue Venemaa juhtkonda tulid teised inimesed. Nende ekspertide kogemused ja teadmised, kes alles hiljaaegu Gorbatšovi ajal probleemiga tegelesid, ei leidnud nõudlust. Uuel juhtkonnal olid sõjalisest reformist omad ettekujutused, täpsemalt öeldes polnud neid üldse, kui nüüd rangelt sõjalise reformi mõistest rääkida. Nende asemel olid ambitsioonid ja fragmentaarne lähenemine sõjaväe ülesehituse vajadustele. Ja tegelikult elame me selles paradigmas ka tänapäeval.
2003 aasta algul valmistas Rahvusliku Strateegia Nõukogu
(Совет по национальной стратегии) ette kontseptsiooni ministeeriumi või riikliku komitee astmes iseseisva föderaalorgani moodustamiseks, mis pidi eksklusiivselt tegelema sõjalise reformi või täpsemalt uue vene armee loomisega. Kuid tundub, et see unustati kiiresti. Loomulikult, öelda, et sõjalise reformi raames ei toimu midagi, oleks vale. 2008 aasta märtsis kinnitati “Vene Föderatsiooni relvajõudude sotsiaalse arengu strateegia kuni 2020 aastani“. Üldsusele räägiti armee uuest kuvandist, mis näeb ette relvajõudude ümberrelvastamist ning pidevas lahinguvalmiduses olevate mobiilsete väeosade loomist. Kindraleid jääb 1100 asemel alles ligi 900, praporštšikke ja mitšmaneid ei jää üldse. 65 kõrgema sõjaväelise õppeasutuse asemel ilmub 10 õppekeskust, esmakordselt Kaitseministeeriumi ajaloos viidi läbi kaitseametkonna kinnisvara müümiseks avalikud oktsionid jne. Kõik see on loogiline ja õige, aga siiski mitte sõjaväe reform, vaid parimal juhul selle koostisosa.
Sellest, mis toimub antud hetkel armees, ei suuda selgusele jõuda alles hiljuti selle eesotsas olnud sõjaväelased. Nii kuulutas alles hiljuti VF õhujõudude endine ülem Pjotr Deinekin ühes interviuus:
“ Käimasoleva sõjaväereformi mõte ja eesmärk jäävad mulle arusaamatuks. Relvajõududes toimuv tegevus on varjatud, puudub seletus nii ühiskonnale kui ka sõjalistele ekspertidele. Ja sellel võivad olla väga ebameeldivad tagajärjed.”
Sõjalist reformi pole võimalik läbi viia, vastamata reale võtmeküsimustele.
1. Kes on tulevikus meie tõenäoline vaenlane, kas rahvusvaheline terrorism või ikkagi Lääs?
2. Kus asuvad tõenäolised sõjategevusteatrid?
3. Milliste sõdade pidamiseks me armeed reformime, kas lokaalsete, regionaalsete või globaalsete?
Need on iseenesest mõistetavad ja loomulikud baasküsimused. Millistele oli vastus olemas nii Peeter Esimesel, Aleksander Teisel kui ka bolševikel peale Kodusõda. Paraku tundub, et täna nendele küsimustele selgeid vastuseid pole. Veelgi halvem, eksisteerivad ilmsed vasturääkivused dokumentides ja erinevused kõrgetasemeliste poliitikute väljaastumistes, märkimaks, kelle vastu tulevikus Venemaa sõjaline võimsus suunata. Näiteks võib vastandada kasvõi president Medvedevi välispoliitilise läkituse ilmse antiamerikanismi, millega ta astus üles Föderaalnõukogus esimesel päeval peale USA presidendivalimisi, tema ilmse ameerikameelse kõnega, mis peeti 2008 aasta novembris Washingtonis G20 summiti raames. Muide, selle kõne teesid kriipsutavad läbi Vladimir Putini tuntud Müncheni kõne põhimõtted, mille viimane pidas 2007 aasta algul.
Kas mitte sellepärast ei toimu arutlused sõjalistest muudatustest meil tihti mitte ainult ühiskonna, vaid ka sõjaväelaste endi eest salajas, et puuduvad vastused neile põhilistele küsimustele. Vastamata endale püstitatud põhimõttelistele küsimustele, ei olegi meil lootust kindlaks määrata, millega relvastada meie armeed ja kuidas tema struktuuri üles ehitada. Kas on vaja ehitada lennukikandjaid ning uute ballistiliste rakettide põlvkondi või ikkagi moderniseerida meie jalaväelase ja dessantlase varustust, suurendades nende effektiivsust ja lahingus ellujäämisvõimet? Hiljutine konflikt Kaukaasias ei kalluta vaekaussi just lennukikandjate ja rakettide poole…

http://nvo.ng.ru/forces/2009-03-13/6_reform.html

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Mär, 2009 14:14 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17121
Paistab, et venelaste viienda generatsiooni masina valmimine lükkub taas edasi, sedapuhku siis seda masinat valmistama pidanud tööliste arvu vähendamise tõttu

http://www.lenta.ru/news/2009/03/16/fighter/

Tsiteeri:
Сроки реализации проекта российского истребителя пятого поколения ПАК ФА в очередной раз могут быть перенесены из-за предстоящих массовых увольнений на "Комсомольском-на-Амуре производственном авиационном объединении имени Ю.А.Гагарина" (КнААПО), которое входит в концерн "Сухой". Как сообщает агентство "Новый Регион" со ссылкой на представителя профкома Павла Арсланова, в начале марта на предприятие поступило уведомление о сокращении части коллектива. Увольнения должны начаться через три месяца.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 17 Mär, 2009 9:40 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 26 Juul, 2005 13:09
Postitusi: 5572
Российские истребители вылетают из строя
16.03.2009

Tsiteeri:
Бывший главком ВВС (в 1998-2002 годах) генерал армии Анатолий Корнуков заявил "Ъ", что к полетам нельзя допускать почти все истребители МиГ-29, они безнадежно "состарились". По его словам, большую часть нужно снимать с вооружения, а остальные отправлять на длительный и дорогой капремонт.


http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsID=1138797&NodesID=2


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 5199 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ... 347  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt