Mida Ukrainast õppida?
Re: Mida Ukrainast õppida?
ma pidasin tegelikult rohkem silmas kaugjuhitavaid/autonoomseid lõhkamisseadmeid.. Sissitegevuse eesmärkide raames n.ö
Drooni, kujutuvastuse jms jaoks pole Pi'st minimaalselt pääsu. Parallella oleks andmetöötluse seisukohast mäekõrguselt parem plaat aga on suhteliselt kallis (3 Pi'd)
Tõsiseks piduriks võib saada Linuxi GPL litsents. Ehitad sisuliselt militaar-rakenduse aga litsents sisuliselt sunnib arendajat kogu koodi avalikustama. Ja siis kasutab seda kes iganes, k.a vastased.
Drooni, kujutuvastuse jms jaoks pole Pi'st minimaalselt pääsu. Parallella oleks andmetöötluse seisukohast mäekõrguselt parem plaat aga on suhteliselt kallis (3 Pi'd)
Tõsiseks piduriks võib saada Linuxi GPL litsents. Ehitad sisuliselt militaar-rakenduse aga litsents sisuliselt sunnib arendajat kogu koodi avalikustama. Ja siis kasutab seda kes iganes, k.a vastased.
Re: Mida Ukrainast õppida?
See Linuxi koodi GPL on pisiasi, selle nõude saab kukele saata. On piisavalt näited kus suured tegijad on Linuxi GPL alusel treitud koodi suletuks teinud ja oma rakendusse toppinud ja avalikustamise nõudele vilistavad.
Üks näide on Android - kasutatud on Linux op.süsteemi, kuid ega siis Android open source pole.
Teine asi - ega enda kirjutatud kood automaatselt ei pea open source olema kui kasutad Linux op.süsteemi. Oma koodile jäävad kirjutaja õigused.
See GPL mõte oli pigem selles, et kaitsta Linuxit ennast tarkvara firmade suletuks muutmise eest - mõni kirjutab sinna +10 rida juurde (mingi draiveri näiteks) ja kohe nõuab, et homsest on Linux closed source. Samuti ei saaks linuxit üldse arendada, kui kõik kraakleksid iga koodirea õiguste pärast, mulle kuulub see rida ja kui te kohe pappi ei maksa siis keelan Linuxi kasutamise ära. Teistele arendustegevuse lubamisest rääkimatta!
Üks näide on Android - kasutatud on Linux op.süsteemi, kuid ega siis Android open source pole.
Teine asi - ega enda kirjutatud kood automaatselt ei pea open source olema kui kasutad Linux op.süsteemi. Oma koodile jäävad kirjutaja õigused.
See GPL mõte oli pigem selles, et kaitsta Linuxit ennast tarkvara firmade suletuks muutmise eest - mõni kirjutab sinna +10 rida juurde (mingi draiveri näiteks) ja kohe nõuab, et homsest on Linux closed source. Samuti ei saaks linuxit üldse arendada, kui kõik kraakleksid iga koodirea õiguste pärast, mulle kuulub see rida ja kui te kohe pappi ei maksa siis keelan Linuxi kasutamise ära. Teistele arendustegevuse lubamisest rääkimatta!
Re: Mida Ukrainast õppida?
Just.aht0 kirjutas:ma pidasin tegelikult rohkem silmas kaugjuhitavaid/autonoomseid lõhkamisseadmeid.. Sissitegevuse eesmärkide raames n.ö
Mille alusel autonoomne lõhkaja paugu teeb? Ta ju ei tea, kas on Abrams või Armata.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Elementarno Watson, selle Armatale spetsiifilise jörina järgi lihtne eristada.
Häältuvastus on vähem ressursinõudlik kui kujutuvastus. Tvaju matj sobib jalameeste tuvastamiseks vist.
Häältuvastus on vähem ressursinõudlik kui kujutuvastus. Tvaju matj sobib jalameeste tuvastamiseks vist.
* Panic is called on unresolvable fatal errors.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Vaat nüüd ma kipun küll arvama, et sinu postitusi pole mõtet enam lugeda. Tühikäik, 0-100rpm, 100-110rpm ... 4000-...rpm, häältuvastus, Karl, häältuvastus! Rääkimata sellest, kust võtta võrdlus.Kulibin kirjutas:Elementarno Watson, selle Armatale spetsiifilise jörina järgi lihtne eristada.
Häältuvastus on vähem ressursinõudlik kui kujutuvastus. Tvaju matj sobib jalameeste tuvastamiseks vist.
Kui see ainult nii lihtne oleks ... mul oleks Nobel taskus juba.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Vabandust OT eest, aga-kalvis kirjutas: Üks näide on Android - kasutatud on Linux op.süsteemi, kuid ega siis Android open source pole.
https://source.android.com/
Kaetud AFAIK suuremas osas Apache litsentsiga. Linux ei ole (erinevalt näiteks BSD'listest) operatsioonisüsteem, vaid üksnes tuum. Mida juhtumisi siis Android kasutab, päris täpne oleks öelda Android/Linux nagu ka GNU/Linux. Pole kaugeltki mitte tähenärimine. Sääl see esimene ots on suuremas osas C- teek ja kompilaator pluss utiliidid. Android on üsna veider moodustis minu teada, linuxi tuumal jooksev Google aretet Java virtuaalmasin (oli Dalvik, nüüd vist Art).
Veel, on avatud litsentse, mis ei eelda edasijagamist (nt BSD litsentsid).
Ega ka nt GPL või LGPL kasutamine ei tähenda automaatselt, et kogu toote "sorts" peab saadaval olema. Okei, on kasutatud komponendi (nt mplayer) lähtekood avalik ja nt ftp's rippumas, aga ega see ei tähenda, et sinna otsa aretatud liides kusagilt lahtiselt tiritav on, ammugi mitte seda, et sa kupatusest kokkukeedetud firmware kuidagi lahtisel kujul kätte saaks (saati aimu, mis ja kuidas). Näide on miljoni ja ühe multimeediapleieri kohta.
Viimati muutis häh, 21 Okt, 2016 18:17, muudetud 1 kord kokku.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Autonoomsed detonaatoreid on võimalik meie kaubandusvõrgust juba praegu osta
PIR andurid, ehk siis need turvasüsteemi karbikesed, mis igalpool nurgas on ja liikumise peale tuld vilgutavad. Suhtkoht otse lõhkeseadeldise detonaatoriga ühendatavad.
Palju häid omadusi:
Passiivne sensor, mida raskem leida kui traati või mingit katkestatavat kiirt. Ei pea olema otse märgi all, võib katta suurt ala.
Enamus mudeleid lubavad aegviite ning tundlikkuse häälestamist nii et anduri "petmine" eeldaks tüütuid peibutisi.
Voolutarve ka meeldivalt madal. Mõnikümmend milliamprit vaid vist. Tulevad koos ühendamist mugavaks muutvate kruviterminalidega. ~10€ tükk.
Metsavahel masinate kottimiseks selle väärtust ei oska hinnata, aga kuulivestiga põtrade püüdmiseks sobib kindlasti nii toas kui õues.
Vibrodiagnostika põhimõtted töötavad näiteks sagedusharmooniate spektrianalüüsi järgi, ehk siis kas masin lippas 1000 või 6000 rpm ei ole oluline. Ainult "tanki "prrr" = mälus olev "prrr"" võrdlus on häältuvastuse kõige algelisem ots. Muuseas, mõned kohalikud sepad aretavad meetodit, kus mootori tervist kasutaja mobiiltelefoni helilindistuse põhjal kaugel tehases ~90% täpsusega hinnata saab...
Kulibin on oma jutuga lihtsalt jälle võimatu ja võimaliku vahelises hallis alas
PIR andurid, ehk siis need turvasüsteemi karbikesed, mis igalpool nurgas on ja liikumise peale tuld vilgutavad. Suhtkoht otse lõhkeseadeldise detonaatoriga ühendatavad.
Palju häid omadusi:
Passiivne sensor, mida raskem leida kui traati või mingit katkestatavat kiirt. Ei pea olema otse märgi all, võib katta suurt ala.
Enamus mudeleid lubavad aegviite ning tundlikkuse häälestamist nii et anduri "petmine" eeldaks tüütuid peibutisi.
Voolutarve ka meeldivalt madal. Mõnikümmend milliamprit vaid vist. Tulevad koos ühendamist mugavaks muutvate kruviterminalidega. ~10€ tükk.
Metsavahel masinate kottimiseks selle väärtust ei oska hinnata, aga kuulivestiga põtrade püüdmiseks sobib kindlasti nii toas kui õues.
Ärme nüüd kohe maha laida, kui akf. heast tahtest postitab, et meil midagi uut lugeda oleks.mutionu kirjutas:Vaat nüüd ma kipun küll arvama, et sinu postitusi pole mõtet enam lugeda. Tühikäik, 0-100rpm, 100-110rpm ... 4000-...rpm, häältuvastus, Karl, häältuvastus! Rääkimata sellest, kust võtta võrdlus.Kulibin kirjutas:Elementarno Watson, selle Armatale spetsiifilise jörina järgi lihtne eristada.
Häältuvastus on vähem ressursinõudlik kui kujutuvastus. Tvaju matj sobib jalameeste tuvastamiseks vist.
Kui see ainult nii lihtne oleks ... mul oleks Nobel taskus juba.
Vibrodiagnostika põhimõtted töötavad näiteks sagedusharmooniate spektrianalüüsi järgi, ehk siis kas masin lippas 1000 või 6000 rpm ei ole oluline. Ainult "tanki "prrr" = mälus olev "prrr"" võrdlus on häältuvastuse kõige algelisem ots. Muuseas, mõned kohalikud sepad aretavad meetodit, kus mootori tervist kasutaja mobiiltelefoni helilindistuse põhjal kaugel tehases ~90% täpsusega hinnata saab...
Kulibin on oma jutuga lihtsalt jälle võimatu ja võimaliku vahelises hallis alas
Re: Mida Ukrainast õppida?
2MS aegsed saksa elektronlampidel vidinad tuvastasid päris edukalt vastase laevade sõukruvide soundi...
Igal soundil on oma spetsiifiline pattern. Armata häälenäidise saab paraadilt. Isegi nii lihtsal asjal nagu seda on lõhkepakett, on igal tootjal täiesti eristatav sound. Inimhääl on väga keeruka patterniga, aga ometi ei õnnestu häältuvastust igal parodistil lollitada.
Loomulikult on optiline kujutuvastus etem ja lollikindlam. Tuvastamine käib spetsiifiliste elementide järgi ja pole probleemi Armatat Abramsist eristada. Iseasi muidugi, kas nii kallist tehnikat mingi kaheldava efektiga miini sisse tasub toppida. Tankimiini sisse sobib edukalt mingi Atmel või PIC, mis tegeleksid siis magnetomeetriaga. Maksavad kopikaid. Kaugelt lõhkamiseks sobib hästi modifitseeritud mikrouun, modulatsiooni kasutades saab saata õiged koodid.
Igal soundil on oma spetsiifiline pattern. Armata häälenäidise saab paraadilt. Isegi nii lihtsal asjal nagu seda on lõhkepakett, on igal tootjal täiesti eristatav sound. Inimhääl on väga keeruka patterniga, aga ometi ei õnnestu häältuvastust igal parodistil lollitada.
Loomulikult on optiline kujutuvastus etem ja lollikindlam. Tuvastamine käib spetsiifiliste elementide järgi ja pole probleemi Armatat Abramsist eristada. Iseasi muidugi, kas nii kallist tehnikat mingi kaheldava efektiga miini sisse tasub toppida. Tankimiini sisse sobib edukalt mingi Atmel või PIC, mis tegeleksid siis magnetomeetriaga. Maksavad kopikaid. Kaugelt lõhkamiseks sobib hästi modifitseeritud mikrouun, modulatsiooni kasutades saab saata õiged koodid.
* Panic is called on unresolvable fatal errors.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
Re: Mida Ukrainast õppida?
II MS aegsetel Saksa põhjamiinidel küll konkreetsele laevale seatud akustilisi sütikuid minu teada polnud. Ka mitte vaakuumlampidel põhinevaid sütikumehhanisme. Kasutati põhiliselt tundlikke releesid, kuna vaakuumlambi kütteniidi voolutarve oleks miini patareid kiiresti tühjendanud.
Tänapäevased Soome meremiinid jätavad tõesti kõik laevad rahule peale selle ainsa või nende mõnede, mille vastu nad mõeldud on. Aeg on edasi läinud.
Aga ka Venemaa kasutab juba aastaid miinivälju, kus üks andur juhib mitmeid "hüppavaid" miine (vabandust, ikka "kahjustavaid elemente") järjest, tuvastades inimese sammud ja eristades neid rebase või põdra omadest. Vanemate mudelite puhul oli võimalus "kahjustava elemendi" plahvatuses vigastatu autoga evakueerida. Uuemad modifikatsioonid reageerivad ka autole.
Tänapäevased Soome meremiinid jätavad tõesti kõik laevad rahule peale selle ainsa või nende mõnede, mille vastu nad mõeldud on. Aeg on edasi läinud.
Aga ka Venemaa kasutab juba aastaid miinivälju, kus üks andur juhib mitmeid "hüppavaid" miine (vabandust, ikka "kahjustavaid elemente") järjest, tuvastades inimese sammud ja eristades neid rebase või põdra omadest. Vanemate mudelite puhul oli võimalus "kahjustava elemendi" plahvatuses vigastatu autoga evakueerida. Uuemad modifikatsioonid reageerivad ka autole.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Vahest ksf! Kulibin pidas silmas akustilisi torpeedosid (zaunkönigid)?
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Re: Mida Ukrainast õppida?
Need ka registreerisid vaid müra suuna ning sikk-sakk trajektooril suundusid müra allika poole. Konkreetset laeva leida Zaunkönig ei suutnud.
Re: Mida Ukrainast õppida?
bs, mis asi ta siis on? GPL'i derivatiivne kood on Androidil täiesti lahtine. Knock yourself out. Ise midagi selle koodiga üritama hakkad siis varu vähemalt 50 gigabaiti tühja kettaruumi ja palju vaba aega.kalvis kirjutas:See Linuxi koodi GPL on pisiasi, selle nõude saab kukele saata. On piisavalt näited kus suured tegijad on Linuxi GPL alusel treitud koodi suletuks teinud ja oma rakendusse toppinud ja avalikustamise nõudele vilistavad.
Üks näide on Android - kasutatud on Linux op.süsteemi, kuid ega siis Android open source pole.
Teine asi - ega enda kirjutatud kood automaatselt ei pea open source olema kui kasutad Linux op.süsteemi. Oma koodile jäävad kirjutaja õigused.
See GPL mõte oli pigem selles, et kaitsta Linuxit ennast tarkvara firmade suletuks muutmise eest - mõni kirjutab sinna +10 rida juurde (mingi draiveri näiteks) ja kohe nõuab, et homsest on Linux closed source. Samuti ei saaks linuxit üldse arendada, kui kõik kraakleksid iga koodirea õiguste pärast, mulle kuulub see rida ja kui te kohe pappi ei maksa siis keelan Linuxi kasutamise ära. Teistele arendustegevuse lubamisest rääkimatta!
https://github.com/android
GPL derivatiivse koodi PEAD tegema avalikuks. Selle nõude saadad kukele, on varem või hiljem mõni firma sul kohtuga turjas kinni, palju pole vaja et mõni firma haistaks raha. Tahad näidet? 2013a FANTECi üks meediamängijatest (3DFHDL) kasutas GPLi all olevat komponenti ja vassis koodiga. Kohtuotsus (saksakeelne) http://www.ifross.org/sites/default/fil ... Fantec.pdf. Vahele jäi nii et mingid tegelased lihtsalt võtsid portsu seadmeid ja hakkasid muukima lootes leida rikkumisi.
Variant oleks BSD litsenseeritud kood, sellega tee peale modimist mis tahad. Paraku on FreeBSD ARM tugi palju väiksem (Tier2)
Re: Mida Ukrainast õppida?
Tean, olen kasutanud. Taas taandub asi sellele, kuidas metsavahel eristada, kas tegu on EKV võitleja või rohelise mehikesega.vesse kirjutas:Autonoomsed detonaatoreid on võimalik meie kaubandusvõrgust juba praegu osta
PIR andurid, ehk siis need turvasüsteemi karbikesed, mis igalpool nurgas on ja liikumise peale tuld vilgutavad. Suhtkoht otse lõhkeseadeldise detonaatoriga ühendatavad.
...
Metsavahel masinate kottimiseks selle väärtust ei oska hinnata, aga kuulivestiga põtrade püüdmiseks sobib kindlasti nii toas kui õues.
Tehases, jah. Võrdlusbaasi on nagu muda. Mismoodi peaks Eestis saama luua baasi, kus sisaldub Armata, T-72, Abrams jne, ei oska arvata. Lisaks tuletan meelde, et jutt käib Arduino ja Raspberry Pi laadsetest asjadest. Kallimatele ei hakka eraisiku, ja Eestis ka riigiasutuste, rahakott ega tahe, peale.vesse kirjutas: Ärme nüüd kohe maha laida, kui akf. heast tahtest postitab, et meil midagi uut lugeda oleks.
Vibrodiagnostika põhimõtted töötavad näiteks sagedusharmooniate spektrianalüüsi järgi, ehk siis kas masin lippas 1000 või 6000 rpm ei ole oluline. Ainult "tanki "prrr" = mälus olev "prrr"" võrdlus on häältuvastuse kõige algelisem ots. Muuseas, mõned kohalikud sepad aretavad meetodit, kus mootori tervist kasutaja mobiiltelefoni helilindistuse põhjal kaugel tehases ~90% täpsusega hinnata saab...
Kulibin on oma jutuga lihtsalt jälle võimatu ja võimaliku vahelises hallis alas
Re: Mida Ukrainast õppida?
Ega selles abstraktses "tehases" ei ole massiivset andmebaasi kuhu on salvestatud iga mootori iga võimaliku oleku lindistus. Asi käib ikka üldiste teoreetiliste aluste järgi.mutionu kirjutas: Tehases, jah. Võrdlusbaasi on nagu muda. Mismoodi peaks Eestis saama luua baasi, kus sisaldub Armata, T-72, Abrams jne, ei oska arvata. Lisaks tuletan meelde, et jutt käib Arduino ja Raspberry Pi laadsetest asjadest. Kallimatele ei hakka eraisiku, ja Eestis ka riigiasutuste, rahakott ega tahe, peale.
Mis võiksid olla Armata, T-72 ja Abrams selles tähenduses?
Näiteks nende jõuallikate müraspektrid. Mootori pöörlemiskiirusest tulenev peaharmoonia + mootorile iseäralikud kõrvalharmooniad, mis siis üldiselt selle peaharmoonia kordsed. Nii et tegelikult me ei tuvasta "T-72" olemasolu, vaid millegi, mis omab T-72-s ja tema derivaatides kasutusel olevat jõuallikat (jõuallikaid). Õhku laskmist väärivad ilmselt mõlemad variandid.
Kust seda mürainfot saada?
Internetis on helimaterjali nende masinate tööst küllaga. Okei, see on üldiselt kadudega formaatidesse salvestatud ning pisike võimalus on, et pole piisav alusmaterjal (kuigi eeltoodud sepad just sellisest toorikust töötavad). Venemaale meeldib oma tanke sõitmas näidata nii et vaevalt see suur asi oleks kui sinna ERR korrespondent pisut parema mikriga sündmust kajastama saata.
Päriselus me eristame üldiselt lipu, vormimustri ja siis tunnussõnade ning muu isiliku järgi. Tegelikult on see isegi inimesele raske ülesanne, et öelda kes on kes.mutionu kirjutas: Kuidas arvutiga vahet teha EKV-l ja rohelistel mehikestel
Võib vormimustrit kasutada kui QR koodi, mille peale mitte pauku teha. Jällegi probleemid: Mis teha kui seda varjab looduslik maskeering? Mis teha kui vastane kannab meie vormi (Sõjaseadustega keelatud, aga me võiks kõik lõpuks tunnistada, et need konventsioonid loevad ainult läänes, kus nad hõlpsaks vahendiks karjääriredelil tee vabastamiseks.)?
Mis riistvaralise jõudluse probleemidesse puutub, siis see sõltub väga palju teostaja oskustest.
Aga millegipärast mul on tunne, et isegi "omad" väga innukalt selle automaatse tuvastuse eest läbi ei kõnniks.
Tanki magnetilist tunnust pidavat vene miinisahad oskama imiteerida.
Re: Mida Ukrainast õppida?
miks ajada asja keeruliseks? Kujutuvastus, helituvastus..?mutionu kirjutas:Just.aht0 kirjutas:ma pidasin tegelikult rohkem silmas kaugjuhitavaid/autonoomseid lõhkamisseadmeid.. Sissitegevuse eesmärkide raames n.ö
Mille alusel autonoomne lõhkaja paugu teeb? Ta ju ei tea, kas on Abrams või Armata.
PIR anduritest piisab täiesti mingi maja mineerimiseks. Arduino protsessorist piisab täiesti et ühendada sinna otsa tosinajagu lõhkeseadeldisi mida ta siis ise vastavalt anduri(te)st tulevale signaalile kas korraga või valikuliselt õhib. Võib ju veel lisada raadioside kaudu digitaalse juhtimise, et vajadusel seadet "pausile" panna kui mõni omadest või tsiviilidest valesse kohta ronib või ilma anduri signaalita otse laengud initsieerida..
Neid platesid saaks teoreetiliselt kasutada ka raadioside jaoks. Et ei ole kaks+ matsi kel on tinglik saatja ja vastuvõtja ning kes on otsesides üksteisega vaid valemisse lisandub hunnik madala võimsusega "karbikesi" laiali mööda mingit ala/linna, mis siis üksteise abil "saatja" ja "vastuvõtja" signaale mööda lühimat teed vahendavad. Nagu internetis ruuterid. Lisa korralik krüpto ning inimeste asukoha tuvastamine muutub ka suts raskemaks. Linnas sättida need kasutama 2,4Ghz ja palju õnne vastase raadioekspertidele üritades neid eristada wifilevialadest, autosignalisatsioonidest ning mikrolaineahjudest.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: ri_mees ja 8 külalist