Ma ei väidagi, et ma kõike tean ja kõike oskan. Kogu minu jutul on üks tohutu puudus- see on üks suur õhuloss ja ma tean seda suurepäraselt. Üldiselt püüan jälgida etteantud teemat ja selleks on U. sõja õppetunnid. Üks olulisemaid neist on drooni(vastane) võitlus ja minu vaid püüan näha võimalusi väljakutse vastuõtmiseks kohalikes oludes. Kui kellelgi on paremaid plaan, ärgu hoidku oma teadmisi vaka all. Üldiselt selleks me siin ju targutamegi ja ma olen pigem tänulik, kui keegi minu õhulossis mõne nõrga koha oskab kätte juhatada. Raske õppustel, kerge lahingus, nagu öeldakse.
Grafiidipuru jutt on pärit vendade Hortenite memuaaridest.
Grafiidipulbrit ma tõesti varglennumasina pardavarustuse hulka ei osanud arvata. Iseenesest ka see, et puit radarile nähtamatu on, on hea tulemus. No paneme siis selle grafiidipuru siis juurde. Puitkonstruktsioon ja pisut grafiidipuru ei tohiks põhikontseptsiooni kummutada, pigem kinnitab seda.
GPSiga lendamine pole autonoomsus. GPS signaal on segatud
Absoluutselt kindel? Kes seda siis segab ja mis eesmärgil?
GPS annab vajaliku (digitaalse) koordinaatsüsteemi lennu juhtimiseks: laiuskraadid, pikkuskraadid, kõrgus merepinnast. Fly-by-wire on autonoomse lennu põhivahend, mis oskab lennumasina etteantud punkti viia ja seal järgida etteantud marsruuti. Kui rääkida Talibani või ISISe kurikaeltest, siis nemad enda asukohta koordinaatides ja elektrooniliselt üldjuhul ei väljasta. Luuredroonil tuleb neid ikkagi otsida ja üsna suurel maa-alal, mis muudab segatud GPS signaali täpsuse teisejärguliseks. Isegi kui Talibanil on suutlikkust militaarGPS-i täpsust segada, ei sega see droonil vaateväljal tuvastatud objetki hävitamast, sest ründerelva sihitamiseks on palju otsesemaid vahendeid. Minu teada sellepärast droone hakatigi relvastatama, et kusagilt laevalt drooni pool tuvastatud koordinaatide alusel sihitud ja teele lastud raketil kulub teinekord paarkümmend minutit sihtmärgini jõudmiseks. Kui sihtmärk liigub või vahetab pidevalt asukohta, siis jõuab ta/see selle ajaga tapatsoonist päris kaugele.
Meie kontekstis jääme selles osas sõltuma USA heatahtlikkusest- aga kindlasti ei tohi loobuda vanast heast piirkonna tundmisest. See on meie koduväljaku eelis. TsiviilGPS pannakse lahinguolukorras kindlasti lonkama ja sama võib arvata ka Glonassi kohta. Galileoga vist ei saa veel arvestada, Bei Dou kohta ei oska midagi öelda. Kõik kodukoha nurgatagused tuleb hoolikalt läbi nuuskida, see vanakooli värk ei aegu.
No one said survival was fun.
