Mida Ukrainast õppida?

Kõik käimasolevast sõjast
Vasta
mutionu
Liige
Postitusi: 1467
Liitunud: 08 Nov, 2005 15:52
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas mutionu »

ermot kirjutas:Mina oma väikese peakesega mõtlen, et ammu oleks aeg teha näiteks Kaitseliidu või Noorkotkaste juurde eksperimentaalne drooniüksus. Las poisid katsetavad ja arendavad, juba olemasolev tehnoloogia ei olegi nii küündimatu. Lühikese maa taha odavate droonidega väikese võimsusega lõhkelaengute toimetamine oleks selline paras väljakutse verisulis kaitsjatele, aga pigem tuleks neil lasta arendada ja katsetada erinevaid ründe- ja kaitsetaktikaid. Ühe drooniga ja hulgi, erinevate operatsioonide toetamisel või teostamisel. Seni on välja arendatud enamasti vaid üks suund- luure. Samas nanodroon mürgikapsliga vastase toidukatlas oleks tüki tegusam -ja muidugi õelam, aga meil pole väga valida. Vastane tuleb massiga lööma, meil on vaja sisuliselt massihävitusrelvi. :/

Ja paari aasta pärast on meil olemas ka seltskond, kes oskab ja tahab vähe keerulisemaid väljakutseid enda kanda võtta. Hetkel on robootika kursusi praktiliselt igas lasteaias, aga vaata ülikoolides- ühe ehk leiab (Biorbootika keskus TTÜ-s).
Raha pole, võiks olla lühike vastus sellele postitusele.
Pluss veel suhtumine ülevalt ja alt ning suured egod.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40172
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Just. Ja nimelt sellelsamal põhjusel on USA kõvemad ründedroonid täiesti iseseisvad. Neile on antud täielikult iseseisvad võimed opereerida vaenulikus õhuruumis ja teostada luuret näotuvastuse tasemel, mistõttu väidetavalt võtab see droon ühendust keskusega ainult selleks, et kinnitust saada ründeotsusele: kas hävitada tuvastatud kurikael või mitte?
Ei vasta tõele, USA ründedroone ja tapmismissioone juhitakse onlainis, lihtsalt juhtimiskeskus asub USA-s. Juhtimine käib üle satelliidi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
ermot
Liige
Postitusi: 1020
Liitunud: 25 Dets, 2011 15:33
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas ermot »

Kapten Trumm kirjutas:
Just. Ja nimelt sellelsamal põhjusel on USA kõvemad ründedroonid täiesti iseseisvad. Neile on antud täielikult iseseisvad võimed opereerida vaenulikus õhuruumis ja teostada luuret näotuvastuse tasemel, mistõttu väidetavalt võtab see droon ühendust keskusega ainult selleks, et kinnitust saada ründeotsusele: kas hävitada tuvastatud kurikael või mitte?
Ei vasta tõele, USA ründedroone ja tapmismissioone juhitakse onlainis, lihtsalt juhtimiskeskus asub USA-s. Juhtimine käib üle satelliidi.

Tjahh... mul on teised andmed, aga ilmselgelt vähe infi vaidluse vääriliseks jätkamiseks. Kui oleks, siis oleks ka saladuse pidamise kohustus. :)

Samas saame üldjoontes kaardistada: piiratud ulatuse tehisintellekti väljaarendamine liikumiseks õhuruumis punktist A punkti B ei ole teab mis väljakutse, militaartäpsusega GPS peaks andma selleks kõik vahendid ja "fly-by-wire" juba tsiviillennunduseski kasutusel. Funktsionaalselt järgmine vajadus on näotuvastus, mis on teadaolevalt tarkvaraliselt realiseeritud, optika sinna juurde on vähem versioon satelliitluure seadmetest. Mis puudutab ülejäänud funktsionaalsust, siis objekti asukoha põhjal laskekauguse tuvastamine ning ründerelva sihitamine ei ole lahendamata ülesannete hulgas päris ilmselt (kasvõi AEGIS süsteemi vaadates). Võimaliku ründe tõrjeoperatsioonide osas drooni võimekus teadmata, siinkohal vaidlema ei hakkaks. Samas lähiümbruse sensorid USA-s seadusega tsiviildroonidelgi nõutud (ehk siis alati peab andma teed inimese poolt juhitavale lennuseadmele).

See selline teoreetiline jutt ja isikliku kogemuse toel testimata, seega minu jutt ei pruugi 100% pädeda. Samas nagu enneolematult kõrge riskiastmega tarkvaraarendust ei paista kusagilt.
No one said survival was fun.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9131
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Kilo Tango »

ermot kirjutas:...

.... need pommitajad olid tehtud puidust. Ehk puu on suurepäraste radarivastaste omadustega materjal...
Ei ole tõsi (see, et puidul on radarivastased omadused). Ma tean Horten IX ehitamise ja lennutamise lugu päris hästi. Puit on radaritele suhteliselt "läbipaistev" - sestap peegeldavad tagasi lennuki sees olevad metallpinnad. Horten IX muutsid radaritele raskemini märgatavaks järgmised asjaolud:
1. Peegeldavaid pindu oli vähe - see tulenes lennuki kujust.
2. Lennuki kandepindade kattekihtide vahe täideti liimi sisse uputatud grafiidipuruga, mis neelas sobivas spektris radarikiirgust.
3. Tollased radarid olid pehmelt öeldes nirud.

Nii, et HortenIX "stealth" oli osalt juhus - vennakesed sabaga lennukitest ei pidanud ja vaidtiiba on oluliselt lihtsam teha radaritele halvasti nähtavaks. Osalt oli see taotluslik - grafiidipuru tiibade vahele liimitud.

Muidugi saab sarnaseid võtteid ka praegu kasutada - teha kandepinnad radarikiirgust läbi laskvast materjalist nagu näiteks klaasplast ning neelata kiirgus selle all. Vaese mehe stealthi saaks nii kätte küll ja minu arvamist mööda on Polecat justnimelt sedasi radaritele halvasti nähtavaks tehtud.
Viimati muutis Kilo Tango, 27 Sept, 2016 13:12, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40172
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Meie paraadikommentaator Tali on mitu puhku kiitnud ka meite An-2 "vargsust".
Tegelikkuses särab see metallist päris suur lennumasin radaril nagu jõulupuu - igast asendist (eestpoolt vaadates toodab pöörlev propeller kena peegelduse).
Selle "vargsus" seisneb tegelikult väikestes lennukõrgustes (lendab täitsa ilusti ka 5 m kõrgusel), mis muudab ta avastamise kaugelt maapealse radariga probleemseks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9131
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:Meie paraadikommentaator Tali on mitu puhku kiitnud ka meite An-2 "vargsust".
Tegelikkuses särab see metallist päris suur lennumasin radaril nagu jõulupuu - igast asendist (eestpoolt vaadates toodab pöörlev propeller kena peegelduse).
Selle "vargsus" seisneb tegelikult väikestes lennukõrgustes (lendab täitsa ilusti ka 5 m kõrgusel), mis muudab ta avastamise kaugelt maapealse radariga probleemseks.
Ükskõik millise tähtmootoriga lennuki puhul on vargsusest jahvatamine rumalus.
Kasutaja avatar
Chupacabra
Liige
Postitusi: 3530
Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Chupacabra »

Drooni radarile nähtamatuks tegemise küsimus taandub puhtalt rahalisele arvutusele. Madalalt lendavad droonid on nii odavad, et enamasti on nende allalaskmine kallim võrredles drooni maksumusega. Kõrgelt lendavatel droonidel aga on väga vähe ohte (ma pole kindel, et keskmaa/kaugmaa raketiga sellele üldse pihta saaks). IMO on täna kõige perspektiivikam strateegia kasutada odavate droonide parvesid.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9131
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Kilo Tango »

Chupacabra kirjutas:Drooni radarile nähtamatuks tegemise küsimus taandub puhtalt rahalisele arvutusele. Madalalt lendavad droonid on nii odavad, et enamasti on nende allalaskmine kallim võrredles drooni maksumusega. Kõrgelt lendavatel droonidel aga on väga vähe ohte (ma pole kindel, et keskmaa/kaugmaa raketiga sellele üldse pihta saaks). IMO on täna kõige perspektiivikam strateegia kasutada odavate droonide parvesid.
Droonide kasutamise puhul on enamasti drooni omanikul suur huvi, et luuratav kohe mitte ei teaks, et tema järele luuratakse.
Kasutaja avatar
ermot
Liige
Postitusi: 1020
Liitunud: 25 Dets, 2011 15:33
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas ermot »

Kilo Tango kirjutas:
Ei ole tõsi (see, et puidul on radarivastased omadused). Ma tean Horten IX ehitamise ja lennutamise lugu päris hästi. Puit on radaritele suhteliselt "läbipaistev" - sestap peegeldavad tagasi lennuki sees olevad metallpinnad. Horten IX muutsid radaritele raskemini märgatavaks järgmised asjaolud:
1. Peegeldavaid pindu oli vähe - see tulenes lennuki kujust.
2. Lennuki kandepindade kattekihtide vahe täideti liimi sisse uputatud grafiidipuruga, mis neelas sobivas spektris radarikiirgust.
3. Tollased radarid olid pehmelt öeldes nirud.
Hmm... minu poolt viidatud film (https://www.youtube.com/watch?v=MqgfjXaJxV8) käsitles kõnealuse lennuki taasehitamist kaasajal Northrop Grumman korporatsiooni spetsialistide poolt ja eesmärgiks oli selle lennumasina vargomaduste määratlemine. Selle filmi käigus lahatakse ehitamise protsessi üsna põhjalikult, kaasa arvatud metallosade puudumise kompenseerimist jms. Grafiitpuru nagu ei märganud, aga samas tehti testid kaasaegsete radaritega. Üks üsna tihedalt infi täis laetud filmimaterjal, eks igaüks võib ise üle kontrollida, kas ja kui palju näitamata jäeti.
No one said survival was fun.
Kasutaja avatar
Chupacabra
Liige
Postitusi: 3530
Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Chupacabra »

Kilo Tango kirjutas:
Chupacabra kirjutas:Drooni radarile nähtamatuks tegemise küsimus taandub puhtalt rahalisele arvutusele. Madalalt lendavad droonid on nii odavad, et enamasti on nende allalaskmine kallim võrredles drooni maksumusega. Kõrgelt lendavatel droonidel aga on väga vähe ohte (ma pole kindel, et keskmaa/kaugmaa raketiga sellele üldse pihta saaks). IMO on täna kõige perspektiivikam strateegia kasutada odavate droonide parvesid.
Droonide kasutamise puhul on enamasti drooni omanikul suur huvi, et luuratav kohe mitte ei teaks, et tema järele luuratakse.
Natuke tõsi. Aga täna opereerides peab eeldama 24/7, et venelasel on droon õhus.
Kasutaja avatar
ermot
Liige
Postitusi: 1020
Liitunud: 25 Dets, 2011 15:33
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas ermot »

Kilo Tango kirjutas: Nii, et HortenIX "stealth" oli osalt juhus - vennakesed sabaga lennukitest ei pidanud ja vaidtiiba on oluliselt lihtsam teha radaritele halvasti nähtavaks. Osalt oli see taotluslik - grafiidipuru tiibade vahele liimitud.

Muidugi saab sarnaseid võtteid ka praegu kasutada - teha kandepinnad radarikiirgust läbi laskvast materjalist nagu näiteks klaasplast ning neelata kiirgus selle all. Vaese mehe stealthi saaks nii kätte küll ja minu arvamist mööda on Polecat justnimelt sedasi radaritele halvasti nähtavaks tehtud.
Ega need meie riigieelarve taskud ülevoolamise märke just ei näita ka. Jutu mõte selles ongi, et meile käepärasest materjalist on võimalik odavalt toota vargomadustega droone. Vahet pole, mis värvi kass on, peaasi et hiiri püüab. Kui see kontseptsioon töötab, siis võib ta kanda minu pärast tiitlit "vaese mehe stealth". Sama nime võiks kanda ka meie Eesti e-riigi edulugu, aga üldsusele kärab küll. ;)
No one said survival was fun.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9131
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Kilo Tango »

ermot kirjutas:
Kilo Tango kirjutas:
Ei ole tõsi (see, et puidul on radarivastased omadused). Ma tean Horten IX ehitamise ja lennutamise lugu päris hästi. Puit on radaritele suhteliselt "läbipaistev" - sestap peegeldavad tagasi lennuki sees olevad metallpinnad. Horten IX muutsid radaritele raskemini märgatavaks järgmised asjaolud:
1. Peegeldavaid pindu oli vähe - see tulenes lennuki kujust.
2. Lennuki kandepindade kattekihtide vahe täideti liimi sisse uputatud grafiidipuruga, mis neelas sobivas spektris radarikiirgust.
3. Tollased radarid olid pehmelt öeldes nirud.
Hmm... minu poolt viidatud film (https://www.youtube.com/watch?v=MqgfjXaJxV8) käsitles kõnealuse lennuki taasehitamist kaasajal Northrop Grumman korporatsiooni spetsialistide poolt ja eesmärgiks oli selle lennumasina vargomaduste määratlemine. Selle filmi käigus lahatakse ehitamise protsessi üsna põhjalikult, kaasa arvatud metallosade puudumise kompenseerimist jms. Grafiitpuru nagu ei märganud, aga samas tehti testid kaasaegsete radaritega. Üks üsna tihedalt infi täis laetud filmimaterjal, eks igaüks võib ise üle kontrollida, kas ja kui palju näitamata jäeti.
Ma olen seda filmi näinud. Grafiidipuru jutt on pärit vendade Hortenite memuaaridest. Ka Wikipedia mainib seda:
The wings were made from two thin, carbon-impregnated plywood panels glued together with a charcoal and sawdust mixture.
After the war, Reimar Horten said he mixed charcoal dust in with the wood glue to absorb electromagnetic waves (radar), which he believed could shield the aircraft from detection by British early-warning ground-based radar that operated at 20 to 30 MHz (top end of the HF band), known as Chain Home.
smr
Liige
Postitusi: 871
Liitunud: 05 Sept, 2011 7:07
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas smr »

ermot kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:
Just. Ja nimelt sellelsamal põhjusel on USA kõvemad ründedroonid täiesti iseseisvad. Neile on antud täielikult iseseisvad võimed opereerida vaenulikus õhuruumis ja teostada luuret näotuvastuse tasemel, mistõttu väidetavalt võtab see droon ühendust keskusega ainult selleks, et kinnitust saada ründeotsusele: kas hävitada tuvastatud kurikael või mitte?
Ei vasta tõele, USA ründedroone ja tapmismissioone juhitakse onlainis, lihtsalt juhtimiskeskus asub USA-s. Juhtimine käib üle satelliidi.



Samas saame üldjoontes kaardistada: piiratud ulatuse tehisintellekti väljaarendamine liikumiseks õhuruumis punktist A punkti B ei ole teab mis väljakutse, militaartäpsusega GPS peaks andma selleks kõik vahendid ja "fly-by-wire" juba tsiviillennunduseski kasutusel.
GPSiga lendamine pole autonoomsus. GPS signaal on segatud
Kasutaja avatar
ermot
Liige
Postitusi: 1020
Liitunud: 25 Dets, 2011 15:33
Kontakt:

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas ermot »

Ma ei väidagi, et ma kõike tean ja kõike oskan. Kogu minu jutul on üks tohutu puudus- see on üks suur õhuloss ja ma tean seda suurepäraselt. Üldiselt püüan jälgida etteantud teemat ja selleks on U. sõja õppetunnid. Üks olulisemaid neist on drooni(vastane) võitlus ja minu vaid püüan näha võimalusi väljakutse vastuõtmiseks kohalikes oludes. Kui kellelgi on paremaid plaan, ärgu hoidku oma teadmisi vaka all. Üldiselt selleks me siin ju targutamegi ja ma olen pigem tänulik, kui keegi minu õhulossis mõne nõrga koha oskab kätte juhatada. Raske õppustel, kerge lahingus, nagu öeldakse.
Grafiidipuru jutt on pärit vendade Hortenite memuaaridest.
Grafiidipulbrit ma tõesti varglennumasina pardavarustuse hulka ei osanud arvata. Iseenesest ka see, et puit radarile nähtamatu on, on hea tulemus. No paneme siis selle grafiidipuru siis juurde. Puitkonstruktsioon ja pisut grafiidipuru ei tohiks põhikontseptsiooni kummutada, pigem kinnitab seda.
GPSiga lendamine pole autonoomsus. GPS signaal on segatud
Absoluutselt kindel? Kes seda siis segab ja mis eesmärgil?
GPS annab vajaliku (digitaalse) koordinaatsüsteemi lennu juhtimiseks: laiuskraadid, pikkuskraadid, kõrgus merepinnast. Fly-by-wire on autonoomse lennu põhivahend, mis oskab lennumasina etteantud punkti viia ja seal järgida etteantud marsruuti. Kui rääkida Talibani või ISISe kurikaeltest, siis nemad enda asukohta koordinaatides ja elektrooniliselt üldjuhul ei väljasta. Luuredroonil tuleb neid ikkagi otsida ja üsna suurel maa-alal, mis muudab segatud GPS signaali täpsuse teisejärguliseks. Isegi kui Talibanil on suutlikkust militaarGPS-i täpsust segada, ei sega see droonil vaateväljal tuvastatud objetki hävitamast, sest ründerelva sihitamiseks on palju otsesemaid vahendeid. Minu teada sellepärast droone hakatigi relvastatama, et kusagilt laevalt drooni pool tuvastatud koordinaatide alusel sihitud ja teele lastud raketil kulub teinekord paarkümmend minutit sihtmärgini jõudmiseks. Kui sihtmärk liigub või vahetab pidevalt asukohta, siis jõuab ta/see selle ajaga tapatsoonist päris kaugele.
Meie kontekstis jääme selles osas sõltuma USA heatahtlikkusest- aga kindlasti ei tohi loobuda vanast heast piirkonna tundmisest. See on meie koduväljaku eelis. TsiviilGPS pannakse lahinguolukorras kindlasti lonkama ja sama võib arvata ka Glonassi kohta. Galileoga vist ei saa veel arvestada, Bei Dou kohta ei oska midagi öelda. Kõik kodukoha nurgatagused tuleb hoolikalt läbi nuuskida, see vanakooli värk ei aegu.
No one said survival was fun.
Kasutaja avatar
Kulibin
Liige
Postitusi: 2192
Liitunud: 04 Veebr, 2012 13:49
Asukoht: Harjumaa

Re: Mida Ukrainast õppida?

Postitus Postitas Kulibin »

Eesti on nii pisike, et selle territoorium mahub SSD kõvakettale GE salvestusena. Näitena toon drooni, mis edukalt suutis püsida lõunaeesti rasketes oludes võistlusauto kohal kasutades vaid kaamera pilti ja lahjemat sorti kujutuvastust. Ei mingit GPS-i
Loomulikult sisaldas aparaat gürosid, need vajalikud selleks, et asi üldse lendaks.
* Panic is called on unresolvable fatal errors.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist