www.militaar.net

Гроза террористов - автоматические гранатометы украинской армии
4 февраля 2017 / оружие / Украина

Во время проведения военной операции в Донбассе оказалась большая роль такого тяжелого пехотного вооружения, как автоматические гранатометы. Единственным образцом на вооружении Сухопутных войск Украины еще советский образец АГС-17.

Этот гранатомет был принят на вооружение советской армии еще в 1971 году. Он предназначен для массового поражения живой силы и огневых точек противника, которые располагаются на открытой местности. С началом войны в Донбассе широко использовался для прикрытия блокпостов и усиление оборонительных действий.

Фактически единственным боевым выстрелом для АГС-17 является осколочно-фугасная граната ВОГ-17 или ее модифицированный вариант ВОГ-30. АГС-17 не только используется в станковой пехотном варианте с грунта или с бронетехники, но и устанавливается в башенных установках БТР и БМП. На сегодня запасы боеприпасов для АГС-17 практически исчерпаны, и Украина как закупает их за рубежом (преимущественно в Болгарии), так и производит самостоятельно.

Частная компания «Высокоточные системы» на выставке «Оружие и безопасность-2016» (г.. Киев) представила компактный 30-мм автоматический гранатомет. Он использует те же боеприпасы, и станковый АГС-17, но более компактный и может пригодиться мобильным штурмовым группам.

AGGS17За размерами и весом РГШ-30 примерно соответствует уровню штурмовой винтовки. Ручной гранатомет имеет более короткий ствол, чем в АГС-17, при этом дальность стрельбы достигает 1600 метров. Питание гранатомета осуществляется переменными коробчатыми магазинами, вмещающих по пять гранат типа ВОГ-17.

По словам разработчиков, РГШ-30 предназначен для вывода из строя вражеской бронетехники (БТР, бронированные автомобили), а также может быть эффективен при зачистке помещений.

Кроме того, разработчики планируют создать аналоги РГШ-30 под гранаты других калибров - 20, 25, 35 и 40 мм.

Пока существует только опытный образец, не проходил полевых испытаний, поэтому сложно оценить как массу гранатомета, так и удобство применения. На первый взгляд, в образце много фрезерных работ - можно говорить о том, что производство будет долгим и дорогим. Возможно, производитель перейдет в ходе производства на штампованные детали.

Уся зброярська магія – у новітній кулі. Адже броню тепер можна пробити зі звичайної гвинтівки. Такого разючого результату домоглися українські розробники.

Üks hea artikkel, panen kõigile lugemiseks

Tšetšeenid seda viga ei korranud. Kuna neil tsentraliseeritud juhtimissüsteemi polnud, ei saanud Vene-pool seda ka hävitada. Võib öelda, et detsentraliseeritud juhtimissüsteem oli põhiliseks teguriks, mis võimaldas tšetšeenidele visa ja pikaajalise vastupanu mõlemas sõjas.

Igal ajajärgul on olnud relvi või vahendeid, mille kasutuselevõtt kallutas vaekausi innovatiivsema osapoole kasuks. Näiteks Teise maailmasõja alguses oli säärane relv püstolkuulipilduja või eelmises Afganistani sõjas õlaltlastavad lähimaa õhutõrje-raketikompleksid, millega Ameerika Ühendriigid varustasid nõukogude-vastase sissiliikumise võitlejaid. Praegune Afganistani ja Iraagi sõda tõestasid, et täna on säärasteks vahenditeks punatäppsihikud ja öövaatlusseadmed. Isegi Talibani sissid, kes tihti sõdivad halatid seljas ja sandaalid jalas, soetavad endale Vene päritolu öövaatlusvahendeid.

Siinkohal on väga piltlik Gruusia 4. brigaadi ülema ütlus pärast Venemaa - Gruusia sõda, et kõige rohkem tundsid tema alluvad puudust headest soomusvestidest ja öövaatlusseadmetest.

2015. aasta aprillis - juulis lasti alla 14 Ukraina lennukit, seda põhiliselt õlaltlastavate lähiõhutõrje-raketikompleksidega, samuti hulk transpordi- ja lahingukoptereid. Võitlus õhuruumi pärast Ida-Ukraina kohal kulmineerus Malaisia reisilennuki allatulistamisega 17. juulil 2015 aastal.

Suurte kaotuste tõttu muutus Ukraina õhujõududel maavägede toetamine liiga kulukaks ehk praktiliselt võimatuks, mistap nad loobusid sellest. Sisuliselt kehtestas Vene pool osa Ukraina territooriumi kohal lennukeelutsooni, kusjuures tegi seda pelgalt õhutõrjevahendite abil.

Mida siit järeldada? Sõja korral ei oleks liitlasvägede õhuülevõim Baltikumis sugugi garanteeritud, vaid selle pärast tuleks rängalt võidelda. Balti riigid vajavad ka ise mitmekihilist õhukaitsesüsteemi, kus lähi- ja keskmaa õhutõrje peaksime üles ehitama oma jõududega ning kaugõhutõrje paneksid välja liitlased.

10-15 lasku tanki hävitamiseks

Tankitõrje-granaadiheitjate ja -laskude probleemiks on kumulatiivgranaatide kaarjas lennutrajektoor, mis muudab tabamise raskeks. Eksimus kauguse määramisel tähendab, et granaat lendab üle sihtmärgi või kukub enne seda alla. Tšetšeenid õppisid koondama konkreetse soomusmasina vastu mitmete tankitõrjerelvade tuld. Polnud harv juhus, kui lahingutanki hävitamiseks tuli teha koguni 10-15 lasku. Ühe tankitõrjerelvaga jao peale säärast efekti ei saavuta.

Terve hulk erineva suurusega ja võimekusega mehitamata lennuvahendeid kopeeriti kavalalt juutide pealt maha.

Balti riigid vajavad ka ise mitmekihilist õhukaitsesüsteemi, kus lähi- ja keskmaa õhutõrje peaksime üles ehitama oma jõududega ning kaugõhutõrje paneksid välja liitlased.

Võib spekuleerida, missugune oleks sõjapild Süürias, kui jänkid annaks kohalikele Stingerid kätte.

On üks marksistlik sõjatarkus (üks mu lemmiktsitaate), et kvantiteet loob oma kvaliteeti.

Kui Ukraina ja Lääne sõjaline koostöö pärast Maidani sündmusi keskendus peamiselt ukrainlaste väljaõpetamisele ning abistamisele, siis sõja jätkudes on Läänel aina rohkem õppida ukrainlaste kogemustest. Nii hangivad ka Eesti kaitseväe spetsialistid ukrainlastelt kogemusi.

Eesti kaitsevägi ostis mõni aasta tagasi Ukrainalt sillasüsteemi rasketehnika vedamiseks üle veetakistuste. Pioneeri- ehk insenervägede ja ka suurtükiväealane koostöö kuuluvad Eesti ja Ukraina sõjalises koostöös põhikokkupuutepunktide hulka, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui alguses õpetati ukrainlastele Lääne sõjaväe taktikat, siis sõja venides on Eesti kaitseväelastel aina rohkem õppida ukrainlastelt.

"Mil määral tegelikult reaalsuses erinevad lahingutegevuse tingimused sellest, mis õpikutes kirjas on. Meie kõikide tasandite ja erinevate valdkondade sõjaväelased on huvitatud nende kogemusest," rääkis endine kaitseatašee Ukrainas kolonel Risto Lumi.

USA algatas kaitsealase abi Ukrainale 2015. aastal. Sellega liitus ka Eesti. Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees erukindral Johannes Kert ütles, et ukrainlaste sõjakogemus huvitab aga kõigi naabrite sõjavägesid.

"Eelmisel aastal, külastades Saksamaa suurtükikooli, küsisin, et kas te olete ka Ukrainast midagi õppinud. Selgus, et nad olid päris põhjaliku suurtükikasutuse ülevaate teinud just Ukrainast," rääkis Kert.

Ta lisas, et Ukraina kontekstis ei pöörata tähelepanu elektroonilisele sõjategevusele, milles on arenenud mõlemad pooled. Lühidalt - meil tuleb ukrainlastelt õppida sõjaväe sidet.

"Neid sidesüsteeme on oluliselt rohkem ja teistmoodi vaja varjestada. See on üks asi, mida meil tuleb kiiresti õppida. Mis see efekt on olnud, on see, et traditsioonilised sõjaväe sidesüsteemid surutakse maha. Nad ei tööta," selgitas Kert.

Ukraina sõjavägi on pidanud mõõtu võtma ka Vene õhuseirevõimekuse ja agentide infiltreerumise oskusega. Suurtükiväelased aga on õppinud taas hindama kaarti ning joonlauda elektroonika kõrval.

"Sellised lahendused, mida me oleme pidanud kaasaegseteks - elektroonilisteks lahendusteks - on maha surutud. Ja on tagasi pöördutud just Teise maailmasõja aegsete vahendite juurde," märkis Kert.

Eesti-Ukraina kaitsekoostöö sai hoo sisse pärast Maidani.