www.militaar.net

Austraalia välisminister sõnas, et oht on nende ukse all, kuna äärmusrühmitus on sunnitud Lähis-Idast lahkuma, vahendab The Guardian.

Austraalia valmistab end ette võimaluseks, et Islamiriik kuulutab välja nn kalifaadi Filipiinide lõunaosas, kuna äärmusrühmitus sunnitakse Lähis-Idast lahkuma.

Välisminister Julie Bishop sõnas, et on mures võimaluse pärast, et ligi 600 Kirde-Aasiast Iraaki ja Süüriasse lahkunud vägivaldset äärmuslast naasevad koju.

«Eksisteerib reaalne mure, et ISIS võib tahta Filipiinide lõunaosas kalifaadi välja kuulutada,» ütles Bishop Shy Newsile täna.

Välisministri teatel kuulutas ISIS Filipiinidel tegutseva terrorirühmituse abu Sayyafi juhi hiljuti Islamiriigi emiiriks ehk juhiks.

«See toob ohu meie ukse taha,» lisas Bishop.

Austraalia julgeolekuteenistused on teinud tihedat koostööd Filipiinide, Indoneesia ja Malaisia agentuuridega, et piirkonnas terroriohtu välja juurida.

Kuid Bishop tunnistas eelmisel nädalal, et olenemata agentuuride tegevusest äärmuslaste jälgimisel, on keeruline tabada radikaliseerunud üksiküritajaid.

FSB detained in Kaliningrad, 12 of the Uzbek organization "Islamic Jihad — Jamaat of the Mujahideen"

Федеральная служба безопасности (ФСБ) России задержала в Калининграде 12 боевиков террористической организации «Исламский джихад — джамаат моджахедов» (запрещена в РФ). «Оперативниками в ходе спецоперации задержаны 12 выходцев из республик Средней Азии, являющихся членами ячейки запрещенной на территории РФ международной террористической организации "Исламский джихад — джамаат моджахедов", возможно, причастных к вербовочной деятельности в интересах международной террористической организации»,— цитирует «РИА Новости» ведомство.

Сотрудники правопорядка установили лидера ячейки, находившегося в розыске в Узбекистане за совершение преступления экстремистской направленности. По данным правоохранителей, задержанный вербовал жителей Калининградской области, в том числе выходцев из Центральной Азии, в интересах эмиссаров террористов.

В ФСБ добавили, что предполагаемый лидер боевиков уже дает признательные показания, в том числе об участии своих родственников в деятельности международных террористических организаций. Помимо этого проводится проверка на предмет их причастности к незаконным вооруженным формированиям, действующим в Сирии. Всех задержанных планируют выдворить на родину, где они будут привлечены к уголовной ответственности за преступления террористической направленности.

Ранее сегодня ФСБ задержала на Сахалине двух сторонников «Исламского государства» (запрещено в России), планировавших устроить «резонансный» теракт. В их жилище были обнаружены самодельное взрывное устройство, схемы изготовления бомб и экстремистская литература.

ISIS-e peamised kantsid langevad, kuid suureks rõõmuks pole põhjust

Kaarel Kressa

Mosulis võitlevaid Iraagi vägesid süüdistatakse roimades, Türgi aga ähvardab Ar-Raqqah’le lähenevaid kurde.

Kuigi ISIS suudab läänes terrorirünnakutega tähelepanu tõmmata, on rühmituse olukord oma sünnikohas ehk Süürias ja Iraagis järjest täbaram. Iraagi suuruselt teine linn Mosul on suuremas osas valitsusvägede kätte langenud. Neid abistava USA armee hinnangul on sinna alles jäänud alla tuhande ISIS-e võitleja.
Põhja-Süürias peaks lähipäevil algama pealetung ISIS-e „pealinnale” Ar-Raqqah’le, kus põhilise sõdimise teevad ära ameeriklaste toetatud kurdide Süüria Demokraatlikud Jõud. USA kaitseluureagentuuri (DIA) juhi Vincent Stewarti sõnul jääb ISIS tänavu sellestki tugipunktist ilma – vähemalt eeldusel, et „keegi” (loe: Türgi) enne vahele ei sega. Isehakanud kaliif Abu Bakr al-Baghdadi pole juba kaks aastat avalikkuse ette astunud ja varjab end oletatavasti kuskil Süüria-Iraagi piiri lähistel.

Sõprust ja rahu ei paista
Paraku ei tähenda ISIS-e lüüasaamised, et regiooni olukord maagiliselt paremuse poole pöördub ja teised osapooled üksteisele sõbrakäe ulatavad. Iraagis vähemuses olevad sunniidid peavad end siiani diskrimineerituks ja riigivalitsemise juurest kõrvale tõrjutuks. Enne pealetungi hinnanguliselt 1,5 miljoni elanikuga Mosulist on praeguseks põgenenud üle poole miljoni inimese, allesjäänud elanikud kannatavad toidu- ja veepuuduse all.
Sunniitidest elanikke kohtlevad „vabastajad” tihtipeale sama brutaalselt, kui ISIS-e võitlejad on käitunud alistatud šiiitide ja kurdidega. Varem on sõjakuritegusid ette heidetud šiiidi vabatahtlike omakaitseüksustele, keda seetõttu linna vallutamisse ei kaasatud. Nüüd on tõendatud, et parem pole ka ametlike valitsusvägede käitumine. Mai lõpus avaldas Saksa ajaleht Spiegel fotoreportaaži, mille autor Ali Arkady viibis valitsuse kutsel Mosulis, et jäädvustada Iraagi siseministeeriumi eriüksuse sangarlikku tegutsemist. Selle asemel oli ta tunnistajaks sunniitidest tsiviilelanike süstemaatilisele tapmisele, piinamisele ja vägistamisele. Üks tema kohatud ohvreid oli valitsuse poolel võidelnud sunniidi hõimusõdalane.

Spiegeli reporter oli tunnistajaks sunniitidest tsiviilelanike süstemaatilisele tapmisele, piinamisele ja vägistamisele
Võitlejad pidasid toimuvat nii normaalseks, et ei vaevunud fotograafi eest midagi varjama, vaid uhkustasid oma tegudega ja kutsusid teda neis osalema. Lääne ajakirjanikele midagi sellist ei näidata, kuid kuna Arkady on samuti Iraagi šiiit, peeti teda usaldusväärseks. Pärast fotoreportaaži avaldamist lubas siseministeerium juurdlust alustada ja USA kohalik eriesindaja Brett McGurk kinnitas, et tegu oli ilmselt üksikute võitlejate või üksuste eksimusega. Kuna inimõiguslased on Iraagi vägede sõjakuritegudest teatanud varemgi, ehkki mitte nii ilmekate fotodega, on McGurki väide väga ebausutav. Fotograaf ise oli tapmishirmus sunnitud kodumaalt põgenema.

Huvide sasipundar
Süürias aga on vaenupooli ja sekkuvaid välisriike nii palju, et moodustub tõeline huvide sasipundar. Ilmekas näide oli 18. mail toimunud intsident, kui USA õhujõud andsid löögi Iraagist pärit šiiidi võõrvõitlejate pihta, kes sõdivad Süüria valitsuse poolel Iraanilt saadud relvadega. Löök anti Süüria-Jordaania-Iraagi piiri lähistel mässuliste kontrollitud At Tanfi asula lähistel olevate USA eriväelaste kaitseks, kelle baasi poole iraaklaste kolonn liikus. Eelnenud hoiatuslaskudest ja Venemaa vahendusel edastatud ultimaatumist polevat kolonni peatamiseks kasu olnud.
USA juhitud koalitsiooni löögid mässuliste toetuseks ja ISIS-e vastu on tavalised, ent Süüria valitsuse poolel võitlevate jõudude ründamist on siiani välditud. Aprillis Shayrati õhubaasi tabanud raketilöök oli ühekordne žest, et Süüria vägesid keemiarelva kasutamise eest karistada. Nüüd on seis pingelisem. Iraani ja Süüria režiimi huvides oleks luua Liibanoni ja Iraagi vahele valitsusvägede kontrollitud koridor, ent ameeriklaste baas jääb sellele risti ette.

Türgi ja USA erimeelsused
Ameeriklased on viimastel päevadel oma jõude At Tanfis suurendanud ja jätkavad mässuliste väljaõpetamist. Venemaa ja USA vahelise kokkuleppe järgi on piirkonnas praegu loodud vaherahutsoon. Ameeriklaste kinnitusel koondavad šiiidi võitlejad aga praegu oma jõude just selle ala piirile ning USA lubab vajaduse korral kõigile ähvardustele vastata. Kõik nimetatud vaenupooled võitlevad samal ajal ka ISIS-e vastu. Kohalike allikate väitel on Lõuna-Süürias peale paarisaja ameeriklase viimasel ajal nähtud ka Norra eriväelasi, kes tegelevad ametlikult teisel pool piiri Iraagi valitsusvägede väljaõpetamisega.

Recep Tayyip Erdoğani valitsus on Ar-Raqqah’ pealetungi üle korduvalt pahameelt väljendanud, sest kardab kurdide tugevnemist
Põhja-Süürias „oma” mässuliste toetuseks sõdiv Türgi on samuti ametlikult ISIS-e vaenlane. Samal ajal on Recep Tayyip Erdoğani valitsus Ar-Raqqah’ pealetungi üle korduvalt pahameelt väljendanud, sest kardab kurdide tugevnemist. Sellest vastuseisust hoolimata andis USA president Donald Trump maikuus korralduse tarnida kurdidele rünnaku alustamiseks suures koguses relvi, sealhulgas tankitõrjerakette. Nädal hiljem Washingtonis käinud Türgi riigipea Recep Tayyip Erdoğan väljendas protesti muu hulgas sellega, et käskis oma turvameestel mõned kurdimeelsed protestijad läbi peksta. Samuti on Türgi korduvalt ähvardanud Ar-Raqqah’d ründavate kurdide vastu uue rinde avada.
Laupäeval esines peaminister Binali Yıldırım siiski rahulikuma avaldusega, teatades rahvale, et pealetung Ar-Raqqah’ vabastamiseks on juba alanud ja USA on sellest teavitanud ka Türgit. Yıldırım lisas, et ameeriklaste lubaduste järgi on nende praegune liit kurdidega üksnes ajutine ja taktikaline.

ISIS tõstab pead ka Filipiinidel
23. mail puhkesid ulatuslikud lahingud Filipiinide lõunaosas Mindanao saarel, kus ISIS-ega seotud rühmituse võitlejad hõivasid ootamatult suure osa 200 000 elanikuga Marawi linnast. Sõjategevus algas, kui armee püüdis vahistada ISIS-ele truudust vandunud rühmituse Abu Sayyaf juhti Isnilon Hapiloni, kes seal teise terrorirühmitusega kõnelusi pidas. Vahistamine ebaõnnestus, mõlemad rühmitused tõid kohale abiväge ja alustasid vasturünnakut. Praeguseni kestvates lahingutes on hukkunud vähemalt 38 elanikku ja sama palju sõdureid, kellest osa sai surma Filipiini vägede ekslikus õhurünnakus. Enamik elanikke on evakueeritud, valitsuse teatel on umbes 2000 tsiviilisikut sõjatsoonis lõksus.
Moskvas visiidil viibinud president Rodrigo Duterte kuulutas saarel välja 60-päevase sõjaseisukorra, lubades seda vajaduse korral laiendada kogu riigile. Lääne vaatlejad kardavad, et Duterte võib olukorda ära kasutades demokraatia likvideerida ja riigivõimu diktaatorina jäädavalt enda kätte koondada.