Manurhin kirjutas:
Kes on uudiseid jälginud, peaks asjaga kursis olema. Vene eriüksuslased pakivad Kiievisse sõiduks seljakotte
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=67360464 , Sevastoopoli linnanõukogu liige palub Putinilt abi
http://www.postimees.ee/2616760/rahvasa ... ukrainasse ja Eesti ajakirjandus on üllatavalt napisõnaline? Kui roolijoodik hiljuti ennast ja oma 3 sõpra kasti sõitis, tuli artikleid nagu Vändrast saelaudu, Riia Maxima loost pole mõtet rääkidagi. Aga Kiievi sündmuste kohta Postimehes ja Delfis on natuke infot, kõmuleht Õhtulehes ei ilmunud terve eilse päeva jooksul ridagi

, vaid õhtul üks väike arvamusnupuke. Tea, kas asi selles, et "kahjuks" veel laipasid pole ja seega asi ajakirjanduses ei müüks või on selle suhtelise vaikuse taga midagi hoopis halvaendelisemat?
Mis ajast on Õhtuleht väljanne, mille profiiliks on pikad, sisukad ja analüütilised kajastused välismaal toimuvast?
Minu arusaamist pidi kajastab meie n-ö mitte-kollane (või siis pool-kollane, oleneb vaatenurgast) meedias ehk Postimees, Delfi ja ERR Ukraina sündmusi ikka üsna pikalt ja mahukalt, korrespondenditki kohale saadetud jne. Minu arust on juba nende kahe, oma sisu ja tõsiseltvõetavuse poolest tegelikult natukene kahtlase uudise ainuüksi kajastamine märk sellest, et sündmusi jälgitakse tähelepanelikult. Äkki on nii, et need uudised pole mitte Venemaa peatse sissetungi kuulutajad (ega täielikult välistada seda ei saa), vaid hoopis Kremli osav info-operatsioon, andmaks ukrainlastele märku, et lõpetagu oma jama ja mässamine ära, või muidu.... . Sest ilmselgelt pole Ukraina-suguses riigis keeruline leida ühte nupust nikastanud KOV-i saadikut, kes teeks provokatiivse avalduse, ega ka tundmatuks jääda soovivat miilitatöötajat, kes sai „Vene kolleegi käest huvitava sisuga telefonikõne“. Sellise kahe väikese spinni valmistootmine ei maksa praktiliselt mitte midagi, aga näete ise, millised ja kui kaugele võivad jõuda selliste kaheldavate uudiste sõnum.
Mis puudutab meie riigimeeste kommentaare, siis on Ukraina asju kommenteerinud nii välisminister (
http://www.postimees.ee/2617216/paet-ni ... ga-kehvaks) kui ka president (
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=67366268), ning arvestades sealset olukorda, on seda minu arvates tehtud asjalikult ja tasakaalukalt. On selgelt öeldud, et Ukraina võimude käitumine demonstrantidega ei kõlba kuhugi, aga samas ei anta ka 100% toetust demonstrantidele, sest praegune Ukraina valitsus on siiski demokraatlikult valitud, ning kui see ei aja rahva huvidele vastavat poliitikat, siis tuleks tal lasta ka demokraatlikult kukkuda, sest buldoosriga valitsushoonete ründamine on sama ebademokraatlik kui relvitute demonstrantide tümitamine kumminuiadega.
Mis puudutab Eesti ja Eesti Ukrainas tegutsevate ettevõtjate huvide kaitsmist, siis peaks olema ilmselge, et Eesti huvides oleks, et Ukraina muutuks normaalseks Euroopa riigiks, kus on võimalik normaalselt ja võrdsetel tingimustel kohalikega ära ajada, ja kui on mingi probleem, siis kohalikult kohtusüsteemilt asjalikku abi saada. Tänase olukorra jätkumine, või veel enam, Ukraina tagasiangemine Venemaa rüppe koos kõige sellest tulenevaga, ei ole teps mitte Eesti ettevõtjate huvides. Sest siis on tulemus samasugune nagu Swedbankil algselt suure hurraaga minudud Venemaal, kus pandi konkreetselt kontorid kinni, kuna kohalikud panid võetud laenudega plehku ja korrumpeerunud kohtusüsteem abi anda ei suuda. Seetõttu ei ole eriti loogiline, et Eesti ettevõtjate huvides oleks Vene mõjude ja kommete jätkumine Ukrainas.