www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 20 Nov, 2019 17:06

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 10861 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 721, 722, 723, 724, 725  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
PostitusPostitatud: 31 Okt, 2019 11:42 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Mär, 2014 10:20
Postitusi: 949
Kriku kirjutas:
Varasemate surmade registreerimine keelatakse ära.


Demoograafiline hübriidplahvatus.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
PostitusPostitatud: 01 Nov, 2019 4:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Mai, 2014 12:20
Postitusi: 1576
Vene keskkonnakaitsja Jevgenia Tširikova: „13 aastat tagasi tegelesin Himki metsa kaitse liikumise korraldamisega. Venemaa võimud kavatsesid Moskva–Peterburi maantee ja sellega seotud transporditaristu rajamiseks maha raiuda 2500 hektarit metsa. Meie aktiivne ühiskondlik kampaania päästis suure osa metsast, kuid kahjuks umbes sada hektarit tee alla läinud metsa siiski hävitati. Kui meie liikumine oli piisavalt tuntust pälvinud, hakkasid paljud minu poole pöörduma abi saamiseks, mistõttu osalesin õige erinevates ökoloogilistes kampaaniates. Aitasin kohalikel aktivistidel kaitsta Voroneži oblasti mustmullaalasid nikli kaevandamise eest, esinesin uute söekaevanduste vastu Abakani rajoonis, aitasin kaitsta täisehitamise eest Moskva ja selle ümbruse, Peterburi ning Jekaterinburgi parke. Projekti (Nord Stream 2) juures põhjustab suurt nördimust mitu asjaolu. Esiteks see, et gaasijuhe otsustati viia läbi Kurgolovo kaitseala. Ökoloogina olen teadlik, et selline ehitus kujutab endast tervete ökosüsteemide hävitamist, eriti veel arvestades seda, kuidas Venemaal torujuhtmeid ehitatakse. Paraku ongi see häving teoks saanud. Teiseks, veel ühe gaasijuhtme ehitamine ei ole kuidagi kooskõlas Pariisi kliimaleppest tulenevate kohustustega. Jutud sellest, et gaas pole nii kahjulik kui näiteks süsi, meenutab mulle alkohooliku eneseõigustust, kes väidab, et õlu pole nii kahjulik kui viin. Uus gaasijuhe tähendab rahapaigutust vanadesse süsivesinikupõhistesse ökoloogiliselt ohtlikesse fossiilkütustesse, selle asemel et investeerida uudsetesse taastuvenergia lahendustesse. Kolmandaks, oli ääretult kummaline teadvustada, et pärast Krimmi ja Ida-Ukraina sündmusi, pärast tuhandeid Vladimir Putini avantüüride tõttu hukkunuid Ukrainas võib Saksa valitsus sedavõrd ilmselt julgustada Putinit. On ju ilmselge, et uus torujuhe on uus raha Putini režiimi kaukasse. Seda raha hakatakse kulutama riigisiseste repressioonide rahastamiseks Venemaal, sõjalistele avatüüridele ja propagandamasina ülalpidamiseks. Nord Stream 2 pikendab Putini režiimi eluiga võib-olla aastakümneteks ja mul oli hämmastav näha, et valgustatud Euroopa õhutab nii selgelt agressorit tagant. Alustuseks (on Nord Stream 2 peamine probleem) see, et projekti läbiviimiseks muudeti Venemaal seadusi võimaldamaks tuua torujuhe läbi Kurgolovo kaitseala. Projekti eest vastutav firma Nord Stream 2 AG pidas Venemaa valitsuse ja Gazpromiga salajasi läbirääkimisi, mis viisid seaduste muutmise kuritegeliku salasobinguni. Selle kuritegeliku leppe paljastas Greenpeace Austria. See sobing on vastuolus Vene Föderatsiooni põhiseadusega ja lisaks tekitab pretsedendi, mis seab ohtu iga Venemaal asuva kaitseala. Torujuhtme trass on ökoloogiliselt sobimatu. Peterburi Komarovi-nimelise Botaanikainstituudi teadlased hindasid ehituse tagajärgi ja leidsid, et hävinud on terved ökosüsteemid, sealhulgas põline metsastunud luiteala, nagu ka tuhanded punasesse raamatusse kantud taimed. Torujuhtme trassi lähedal pesitsenud merikotkas on oma pesa hüljanud. Neljakilomeetrine ja 60–85 meetri laiune trass on barbaarselt lõhkunud kaitseala terviklikkuse. Nördima paneb topeltstandardite poliitika: torujuhtme Saksa-poolses otsas leiti selle maaletuleku alal vahendid mikrotunneli rajamiseks, kuid Kurgolovo kaitsealal, mille ökoloogiline väärtus on suurem, selleks võimalust ei leitud. Projekt rikub jämedalt põlisrahvaste õigusi. Kurgolovo kaitseala naabruses elavaid Ingerimaa läänemeresoome rahvaid ei teavitatud torujuhtmest. Veel jõhkramalt on ahistatud Jamali poolsaare (kus asuvad põhilised gaasimaardlad – toim) põlisrahvaid, kelle põhjapõdrakarjamaid tükeldatakse torujuhtmetega, hävitades nii nende traditsioonilist elulaadi. Projekt rikub jämedalt põlisrahvaste õigusi. Kurgolovo kaitseala naabruses elavaid Ingerimaa läänemeresoome rahvaid ei teavitatud torujuhtmest. Veel jõhkramalt on ahistatud Jamali poolsaare (kus asuvad põhilised gaasimaardlad – toim) põlisrahvaid, kelle põhjapõdrakarjamaid tükeldatakse torujuhtmetega, hävitades nii nende traditsioonilist elulaadi. Tulemuseks on neokoloniaalne olukord, kus keskkonnale vähem kahjulik ressurss saadetakse «esimese maailma» riiki, samas kui seda müüv «teise maailma» maa rahuldub keskkonnakahjuliku söega. Venemaal on söepõletamise tagajärjed kohutavad. Senini on kasutuses vanad elektrijaamad, millel pole tänapäevaseid puhastusseadmeid. Krasnojarski kohal on süsimust taevas, õhus on sudu ja hingata õieti ei saa. Nord Stream 2 projekt on ohtlik ökoloogiliselt, klimaatiliselt ja poliitiliselt. Sellel on üks reaalne kasusaaja ja tema istub Kremlis. Minu kogemus ütleb, et võimatuid asju ei ole olemas. Me elame maailmas, kus koolitüdrukud annavad õppetunde kogenud poliitikutele, noomides neid avalikult, ja viimased kuulavad silmad maas. Loomulikult on olemas lootus projekt peatada. Ma olen kindel, et kui Euroopa kodanikuühiskond teadvustab projekti süvahoovusi, sunnib see Saksamaa valitsust sellest loobuma. Lõppude lõpuks on Saksamaa, erinevalt Putini Venemaast, demokraatlik riik, kus on ausad valimised. Kui rahvale midagi reaalselt ei meeldi, on võimud sunnitud sellega arvestama. Nii et tuleb rahvast veenda, teha selgitustööd, esitada argumenteeritud seisukohti. Minu kogemus ütleb, et võimatuid asju ei ole olemas. Me elame maailmas, kus koolitüdrukud annavad õppetunde kogenud poliitikutele, noomides neid avalikult, ja viimased kuulavad silmad maas. Loomulikult on olemas lootus projekt peatada. Ma olen kindel, et kui Euroopa kodanikuühiskond teadvustab projekti süvahoovusi, sunnib see Saksamaa valitsust sellest loobuma. Lõppude lõpuks on Saksamaa, erinevalt Putini Venemaast, demokraatlik riik, kus on ausad valimised. Kui rahvale midagi reaalselt ei meeldi, on võimud sunnitud sellega arvestama. Nii et tuleb rahvast veenda, teha selgitustööd, esitada argumenteeritud seisukohti. Projekt on vastuolus ka Ramsari konventsiooniga märgalade kaitsest ja Bonni rändliikide kaitse konventsiooniga. Saksamaa on konventsioonide osapool. Euroopa Liit peaks jälgima konventsioonide ja ka oma direktiivide täitmist.“
https://leht.postimees.ee/6815387/vene- ... el-peatada

Venemaa Keskpank teatas täna hommikul, et tühistas Danske panganduslitsentsi. Pank plaanib tegevuse lõpetada hiljemalt jaanuaris.
http://www.cbr.ru/analytics/insideinfo/out/?id=14191

Venemaal jõustus täna suur osa suveräänse interneti seadusest, mis võimaldab väidetavalt minna üle Vene internetisegmendi tsentraliseeritud juhtimise režiimile juhul, kui on „oht terviklikkusele, vastupidavusele ja julgeolekule”. Seadus kohustab internetiteenuste pakkujaid paigaldama järelevalveorgani Roskomnadzori tasuta antavad tehnilised vahendid, mis võimaldavad ametkonnal võrku tsentraliseeritult juhtida. Muul ajal kasutatakse seadmeid keelatud ressursside blokeerimiseks. Kogu internetiliiklus peab seaduse järgi liikuma läbi spetsiaalsesse registrisse kantud internetivahetuspunktide. Roskomnadzor võib ka blokeerida teenusepakkujatele ja infolevitamisorganisatsioonidele neile ligipääsu, kui need ei täida ametkonna või õiguskaitseorganite nõudmisi. Seadmete paigaldamiseks kulub kogu Venemaal umbes aasta. Veel ei ole vastu võetud kõik seaduse toimimiseks vajalikud madalama taseme õigusaktid. Seaduse toimimiseks vajalike seadmete paigaldamise algusest teatas Roskomnadzor septembri lõpus.
Venemaa presidendi infotehnoloogianõunik Dmitri Peskov: „Veel pole õnnestunud paigaldada piisavat hulka seadmeid ja katsetada süsteemi DPI (Deep Packet Inspection). Tehnoloogiliselt ei ole riik veel valmis. On väga tähtis, et me arendaksime kodumaiseid tehnoloogiaid, sealhulgas kaitstes oma informatsioonivõrke ja -süsteeme. Seetõttu rakendatakse seadust järk-järgult – tehnoloogilise valmisoleku järgi.“
Seaduse rakendamiseks kulutatakse riikliku programmi „Digitaalmajandus” andmetel üle 30 miljardi rubla (umbes 420 miljonit eurot). Mitmed seaduse osad, sealhulgas oma domeenitsooni loomine, hakkavad kehtima alates 2021. aastast.
https://www.kommersant.ru/doc/4143365


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
PostitusPostitatud: 01 Nov, 2019 14:48 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2011 18:35
Postitusi: 4765
Ma arvan,et sakslaste pressingu tulemusena Taani andis lõppude lõpuks jah sõna,suuresti toob ju ehitamine raha Saksamaa suurettevõtetele,kogu see torustik ju made in Germany+usun ka laenuraha Saksamaa pankadest.
Venemaa saab sellega survestada eelkõige Ukrainat,kui trass valmis,palju see tooks aga tulevikus raha otse Venemaa riigikassase on miljoni dollari küsimus.Mingis mõttes Putin saab aru,et nafta osakaal võib ekspordis hakata kiiremini langema ja kasvõi mingi taseme puhul ollakse valmis gaasieksporti suurendama.Suurendamiseks tuleb aga hindu alla lasta,see see USA gaas hingab juba tugevamalt kuklasse ning õppetund USA naftaga on olemas.Oldi ju veel 4-5 aastat tagasi enesekindlad selles,et naftale USA tootmine kuidagi ei mõju aga tuli välja,et mõjus küll.
Teiseks aga tasub vaadata kogu seda maailma majanduse suunda.Ka meie ajalehed on kirjutamas,et nii Soomest,kui Rootsist on hakanud pidurite krigin majandusele juba väga selgelt kostma.
Lugesin siin kohaliku kobrulehe majandusosa,nimelt käis Raufossis Norra Keskpanga juht,kes osales seal konverensil.Mehe hinnangul tuleb järgmine aasta juba palju raskem eksportööridele,nii Rootsis tekkiva languse tõttu,kui ka eelkõige Saksamaa majanduse väga nõrga kasvutempo tõttu.Risk,et USA ja Hiina jätkavad aga majandusmadinat peale jõule on tegelikult suurem,kui osad eksperdid pakuvad.Samuti sõnas mees,et oma osa annab ka BREXIT.
Kesk-Euroopa on ka suur Venemaa gaasitarbija ja languse puhul saavad toorainete tarbijad esimese laksu kätte,seda tuleks silmas pidada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
PostitusPostitatud: 04 Nov, 2019 13:12 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2011 18:35
Postitusi: 4765
https://leht.postimees.ee/6816444/neeme ... lt-kadunud

Kas keegi kaasfoorumlastest saaks artikli täielikult avada?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
PostitusPostitatud: 04 Nov, 2019 15:31 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Okt, 2015 12:59
Postitusi: 1440
kaugeltuuriv kirjutas:
https://leht.postimees.ee/6816444/neeme-raua-intervjuu-vene-sotsioloog-deniss-volkoviga-krimmi-efekt-on-venemaa-poliitikas-nuudseks-taielikult-kadunud

Kas keegi kaasfoorumlastest saaks artikli täielikult avada?

.......................................................................
Kas võib öelda, et möödunudsuvised demonstratsioonid Moskvas olid omamoodi 2011–2013 toimunud Bolotnaja meeleavalduste järg? Vahepealsetest aastatest ulatuslikke proteste ja võimude nii valulist reaktsiooni ei mäleta.

Osalt võib neid kaht võrrelda küll – tänavusi Moskva proteste ja Bolotnaja omi. Ennekõike seepärast, et tervikuna on meeleolu riigis nüüd lähenemas sellele, mis oli tollal. Valitsuse autoriteet langeb, kasvab rahulolematus. Kuid Bolotnaja tasemele me siiski veel jõudnud ei ole, nende madalate reitingute tasemele, mis [võimudel] toona olid. Näeme aga, et langus jätkub. Seepärast peegeldasid tänavused miitingud mitte ainult Moskvas, vaid ka riigis tervikuna – Inguššias, Jekaterinburgis ja mujal – midagi laiemat kui vaid konkreetseid poliitilisi teemasid, mille tõttu protesteeriti.
Meenutame: Moskvas avaldati meelt linnavalitsuse otsuse vastu mitte registreerida septembri alguses toimunud linnavolikogu valimistele opositsioonikandidaate.
Moskva duuma valimistele ei lastud küll kõige sõltumatumaid parteisid ja kandidaate, kuid sellest hoolimata on meil Moskva duuma nüüd valimistulemuste põhjal varasemast erinev. „Süsteemsest opositsioonist“ oli seal varem vaid neli-viis saadikut, nüüd juba praktiliselt pool. Valimisaktiivsus polnud septembri alguses toimunud valimistel küll suur (22 protsenti – N. R.), kuid seepärast oli ka iga antud hääle kaal olulisem.

(Ääremärkus: „süsteemne opositsioon“ on Venemaa politoloogide termin, millega jagatakse riigis opositsioon kaheks. Süsteemne opositsioon koosneb ametlikest poliitilistest parteidest – kommunistid, liberaaldemokraadid, Jabloko jt –, kes vastanduvad võimuparteile Ühtne Venemaa ja kel on õigus valimistel osaleda. „Mittesüsteemne opositsioon“ on parteid, keda valitsus ei tunnusta ega luba seetõttu ka valimistel osaleda – N. R.)
Nagu ütlesite, toimusid meeleavaldused suve lõpul mitmel pool üle Venemaa, aga Moskva on siiski – tundub –​ poliitiliste protestide poolest kõige aktiivsem linn.

Oluline on ka tähele panna, kes Moskva protestidel osalesid. Need olid haritumad ja kõige sõltumatumad inimesed – nii majanduslikult kui ka intellektuaalselt. Seda märkasid ka võimud. Ent kui võimud on mõnes vallas isegi valmis rahvale järeleandmisi tegema, siis kui jutt käib võimust endast, ollakse resoluutsed – ei mingeid mööndusi.
Millised on kuumaks kiskunud poliitsuve peamised õppetunnid?


Sõltub, kelle jaoks. Mida näeme? Näeme, et valitsejate reitingud langevad, võimude autoriteet langeb ja inimesed on valmis võimule pretensioone esitama. Seda esiteks. Teiseks näeme, et Vene (kodaniku)ühiskond on nüüd tugevam kui 10–20 aasta eest. Aga ta ei ole tugevam kui võim. Seepärast on oluline just see, millised õppetunnid said võimud toimunust. Tundub, et ei mindud siiski välja täielikule jõu kasutamisele, suudeti end ohjeldada. Silovikud (jõustruktuurid – N. R.) ei saanud vaba voli. Samas ei lasta ikkagi kõigil neil, kes soovivad ja kes on kõige aktiivsemad, vabalt meelt avaldada.
Ka sel korral nägime kaadreid, kuidas inimesi arreteeriti. Moskva linnavalitsuse hoone ees nägin veel nüüdki inimesi, kes nõuavad protestidel arreteeritute kohest vabastamist.

Esialgu hakkasid silovikud meeleavaldajate vastu tõesti kasutama rasket rusikat, kuid ülevalt poolt sunniti neid kiiresti vaoshoitusele. Miks? Arvan, et osalt seetõttu, et toore jõu kasutamisel oleks olnud laiem negatiivne mõju. Inimesed kogu riigis olid ju sel korral valdavalt protesteerijate poolel. Oli muidugi neid, kes ütlesid, et nii tulebki rahutuste korraldajatega toimida. Aga tervikuna olid inimesed siiski politsei jõu kasutamise vastu ja meeleavaldajate poolt. Võibolla ei toetatud küll nende konkreetseid loosungeid, rahulolematust kandidaatide kõrvaldamisega Moskva valimistelt, aga meeleavaldustes nähti – ja toetati – rahulolematust sellega, et võim on korrumpeerinud, et elatakse halvasti. Ja seda kriitikat toetati.

Kas võimudel on põhjust nüüd muretseda, et opositsioon on hakanud tugevnema?

Tervikuna olukord riigis ja Moskvas võimude jaoks katastroofiline ei paista. Aga selge see, et säärast võimumonopoli, nagu oli riigi juhtkonnal 2015.–2016. aastal, kui valijad vaikides kõike toetasid, enam ei ole. Edasi sõltub kõik järgmistest arengutest.

Ütlesite, et Bolotnaja ajal tuldi tänavatele eelkõige rahulolematusest poliitilise ja majandusliku olukorraga. Ja siis tuli vaikus. Kuni selle aastani. Selgitage, miks. Mis vahepeal juhtus?

Juhtus Krimm. Krimmi taasliitmine Venemaaga, milles enamik rahvast nägi ennekõike oma suurriigi positsiooni tagasisaamist. Teisisõnu: Krimmi taasliitmine ei olnud iseenesest nii tähtis asi, aga see sai sümboliks sellest, et Venemaa on taas võimas. Nii nägi seda rahva enamus. Võimude reiting lendas enneolematusse kõrgusse. Ühtse Venemaa reiting kahekordistus. Putini reiting tõusis 60-lt 90 protsendile. Nüüd on see jälle langenud endisele tasemele. Nii et „Krimmi efekt“ on nüüdseks täielikult kadunud. Kuid see kestis peaaegu neli aastat.

Võtame korraks luubi alla teie Levada keskuse viimased küsitlused. Mida need näitavad? Kas nüüdse rahulolematuse peamine põhjus on poliitika või majandus? Või segunevad need teemad üheks?

Arvan, et kõige aluseks on tahes-tahtmata majandus. Reitingud langevad, kuna inimesed tunnevad, et sissetulekud ei suurene, mõnel hoopis vähenevad. Nii meie küsitlustes ka rahulolematuse põhjuseid formuleeritakse: langev elatustase, madalad palgad, madalad pensionid, kõrged hinnad, kõrged kommunaalkulud. Elatustaseme langus ei ole toimunud küll järsult ja drastiliselt, aga see on kestnud juba viis-kuus aastat. Rahvale on arusaamatu, milline on perspektiiv. Nii et rahulolematuse taga näen esmalt ikkagi majanduslikke põhjuseid. Poliitilised teemad on nähtavad ennekõike suurlinnades, kus esitatakse võimudele juba poliitilisi pretensioone – Putinile, [Moskva linnapeale Sergei] Sobjaninile, protesteeritakse võimude soovimatuse pärast midagi muuta, lubada võimu juurde opositsioonikandidaate. Ja kui siis rahumeelsed meeleavaldused laiali aetakse, protesteeritakse omakorda selle vastu. Nii saabki rahulolematus alati poliitilise värvingu.
Aasta tagasi, kui Moskvas olin, nägin kõikjal linnas laudu, kus koguti allkirju võimude plaanitud pensionireformi vastu, pensioniea tõstmise vastu. See protestilaine sai otsa sellega, et võimud surusid rahva vastuseisust hoolimata oma kava läbi…

… kuid seda allkirjade kogumist võib vaadelda kui seni laiaulatuslikemat protesti, mis Venemaal on toimunud. Aktsioonid olid küll lokaalsed, väiksed, kuid toimusid kogu riigis. Selliseid pilte nagu nüüd, kui Moskvas tulid tänavatele rahvamassid, toona ei olnud. Allkirjade kogumine näitas aga, et rahvast on võimalik mobiliseerida. Ja kuigi edasi läks kõik nii, nagu võimud plaanisid, ja rahvas pidi oma rahulolematuse alla neelama, avaldas allkirjade kogumine siiski oma mõju – ka see pani võimude reitingu langema. Möödunud aasta lõpus olidki reitingud tegelikult kõige madalamal tasemel ja on isegi taas tõusnud. Ent sellele tasemele, kus olid Krimmi järel, enne pensionproteste, nad jõudnud ei ole. Pensionireform avaldas seega ikkagi mõju võimude autoriteedile.
Kirjutasite äsja analüüsi ajalehele Vedomosti, kus märkisite, et peamine avaliku arvamuse mõjutamise hoob on Venemaal alati olnud televisioon. Kuid nüüd on noorte jaoks tähtsam internet. Põlvkondade vahel on tekkinud lõhe.

See infokanalite „lõhe“ on tõesti märgatav. Noortel on internet ja nad praktiliselt ei vaata enam telerit. Eakamate seas on arusaamine internetist ja selle kasutamisest alles levimas ning seda väga ei usaldata. Ja isegi need vanemad inimesed, kes meie küsitlustes kurdavad, et telerist näidatakse asju vaid ühekülgselt, nii nagu võim soovib, kardavad internetist teist poolt otsida, sest arvavad, et seal toimub suur ajupesu, neid petetakse, neile söödetakse seal infot ette. Lühidalt: nad ei oska seal orienteeruda. Noored oskavad ja neil enam telerit vaja ei ole.

Nüüd kuuleme ju sellestki, et võimud püüavad Venemaal ka internetti kontrollida, et luuakse „Vene internet“.

Jah, nad tahavad [kontrollida], aga seni ei ole see eriti õnnestunud. Osalt muidugi kontrollitaksegi – kõik need trollid seal. Juttu on olnud sellestki, kuidas algoritmide abil mõjutatakse rahva uudistevalikut, saitidel peamisteks tõusvaid teemasid. Ennekõike Yandexi uudiste reas, mis on Venemaa internetis ja sotsiaalmeedias kõige mõjukam ja enim jälgitud. Yandex on internetis venelaste jaoks nagu teleris Pervõi Kanal ning selle üle on võimudel mingi kontroll, aga mitte siiski täielik. Seega, netti on raske täielikult kontrollida. Ja sinna ilmub pidevalt uusi lehekülgi, uusi blogijaid, figuure – Navalnõi nende seas. Noored kinnitavad meile, et kui huvitab, on Venemaal alati võimalik leida asjadele teisi vaatenurki, ametlikule infole lisaks mitteametlikku. Infosulgu ei ole.

Nii et infoväljal on selgelt näha põlvkondade vahetumist. Tänasele 20–25-aastasele venelasele on ju ka Nõukogude Liit täiesti tundmatu riik, miski, millest vanemad vaid räägivad, oma kogemust neil ei ole. Aga öelge: kui nostalgiliselt vanemad noortele NSVList räägivad? Kui palju on teie küsitluses näha igatsust nõukogude aja järele?

Keeruline küsimus. Nõukogude Liitu mäletatakse Venemaal suuresti kui head aega, kuldset sajandit.

Selline arvamus on seni?

On. Ja huvitav – inimesed mäletavad, et tollal oli defitsiit, suletud riik, repressioonid enne Teist maailmasõda. Aga see kõik lükkub nüüd tagaplaanile. Oluliseks peetakse head, mida sellest ajast mäletatakse. Paljude jaoks on nõukogude aeg muutunud müütiliseks. No meil oli raske lapsepõlv vaid KK-l

Et meie nooruses…

Isegi mitte niivõrd noorus ei ole määrav, vaid arvamus – ütleksin, et veendumus –, et siis oli kõik rahva jaoks. Nüüd on kellegi (eliidi? – N. R.) jaoks, aga mitte tavaliste inimeste jaoks nagu siis. On tekkinud kujutlus ideaalsest minevikust, millesarnast tahaks ka tänapäeval. Eliit oli ka NSVL ajal aga seda ei teadvustata

Tahaks, aga vaid mõtetes, reaalseid samme selle tagasi saamiseks ju ei astuta?

Mingit restaureerimist muidugi ei toimu. Ja kui küsime otse, kas tahaksite sinna (NSVLi – N. R.) tagasi, siis tegelikult seda ei taheta. Seega vaadatakse distantsilt ja nii paistab kõik tollane ilusana. Ent kui vaatame Vene ühiskonda nüüd, siis sarnanevad kõik protsessid siin tegelikult nendega, mis on toimunud Euroopas. Venemaal toimuvad need nüüd, hiljem kui Euroopas, aga kõik protsessid on euroopalikud: kasvab abiellumise ja laste sünnitamise iga, suureneb lahutuste arv.

Kas teie arvates Vene inimesed tunnevad ja teadvustavad, et Euroopa mudel toimib ka nende puhul? Räägitakse ju praegu Venemaal ka roiskuvast Euroopast ning moraalikantsist Venemaast, mis resoluutselt sealseid norme omaks ei võta.

Pigem ei tunnetata, et Vene ühiskond on Euroopaga samal teel. Aga vaadake, kui Venemaal räägitakse Euroopast, siis räägitakse ennekõike sellest, et seal on kõik hästi, seal on tagatud kõik see, mida siin ei ole. Nii et nagu omaaegses, nüüdseks, nagu öeldud, „müütilises“ Nõukogude Liidus sosistati kunagi lääne kohta – et seal on kõik ennekõike inimeste jaoks ja meil ei ole –, nii räägitakse nüüd Euroopast. Et seal on turvatunne, peamiselt majanduslik, heal tasemel meditsiin, inimesed ei ela vaesuses, kaitstud on inimõigused. Euroopast rääkides ei kõnelda Venemaal demokraatiast, institutsioonidest, kultuurist. Muidugi on asju, mis Euroopas ei meeldi – samasooliste abielud jne –, aga sellest räägitakse enamasti läbi naeru.

Aga on ju veel selline nägemus, et Venemaa ongi eriline, tal on maailmas oma, teistest erinev tee.

See arvamus, et tegelikult oleme erilised, on alati olnud ja on nüüdki. Erilised milles? Sellest ei saa küll sageli aru. Arvatakse, et meie [venelased] oleme erilised, kuna oleme lahked, külalislahked (vene k „hlebosolnõje“, sõna-sõnalt „soolaleivaga tervitavad“ – N. R.), siirad. Aga see erilisusest rääkimine tuleb minu arvates paljuski sellest, et riik on mahajäänud.

Kui palju inimesi arvab, et Venemaa on Euroopa riik?

Kolmandik venemaalastest on veendunud, et Venemaa on Euroopa riik. Need, kes nii ei arva, on sel seisukohal sageli seetõttu, et nende arvates on Euroopas kõik oluliselt parem ja Venemaa lihtsalt ei küündi selle tasemeni. Olen korraldanud sel teemal fookusgruppe. Näiteks Vologdas. Küsisin: „Kas Venemaa on Euroopa riik?“ Vastati: „No Vologda nüüd küll ei ole, Moskva ehk on, aga kuidas saame meie olla Euroopa, kui nii halvasti elame?“ Euroopast rääkides tunnistavad inimesed, et jah, oleme maha jäänud ja ei ole selge, kas jõuame kunagi järele või mitte. Ja siis tuleb see seisukoht, et kui me ei saa endast rääkida kui võrdsest Euroopaga, siis ehk on parem sel teemal üldse mitte rääkida.

Üks küsimus, mida Venemaal praegu arutatakse – olen seda Moskvas sageli kuulnud –, on president Putini tulevik. Mis saab aastal 2024, kui tema ametiaeg lõpeb? On see Venemaal kuum teema?

Umbes pooled inimesed sooviksid, et Putin jääks presidendiks. Seda on tegelikult kaks korda enam, kui oli 2011.–2012. aastal. 2012 valiti ta ametisse tagasi, ehkki arvamusküsitlused näitasid toona, et paljud ei tahtnud tagasivalimist. Kuid ikkagi hääletati tema poolt, sest tema puhul oli hääletussedelitele kantud otsekui mingi alternatiivse variandi võimatus. Et on Putin ja pole mitte kedagi teist. Nii et küsitlustes oli tollal selge paradoks. Küsimusele, kas tahate Putinit uuesti presidendiks, vastasid paljud eitavalt. Aga küsimusele „kelle poolt kavatsete hääletada“ vastati, et muidugi Putini poolt, kuna kedagi teist ju ei ole. Nüüd arvab enamik – usub, ütleksin –, et Putin jääb ametisse. Teised arvavad, et kui ta ka peaks ametist lahkuma, siis nimetab ta ise oma järeltulija, ja kõige tõenäolisem on, et see on jälle Dmitri Medvedev. Miks? Meie küsitlustele vastanute loogika põhjal seepärast, et ta on juba olnud president ja Putin usaldab teda. Seda, et ta ei ole praegu eriti populaarne poliitik, ei peeta oluliseks. Inimesed ütlevad, et tähtis ei ole see, mida meie temast arvame, vaid see, mida Putin temast arvab. Seega tundub, et järgmise presidendi isik ei olegi nii tähtis kui see, et tema valib välja Putin isiklikult, mis näitab teatavat järjepidevust ja stabiilsust. Keegi ei soovi kindlasti mingeid radikaalseid muudatusi. On muidugi neid, kes usuvad, et me tegelikult ei tea veel, kes lavale tuuakse. Ka selline nägemus on loogiline, sest kes oleks osanud arvata, et Jeltsin määrab ametisse Putini ja Putin Medvedevi. Sellest kogemusest lähtudes inimesed arvavadki, et ehk ta (järgmine president – N. R.) juba töötab kuskil – kuberneri või ministri asetäitjana, tal on juhtimiskogemus, ta on ilmselt tulnud eriteenistustest või sõjaväest, ent teda ei ole veel rahvale tutvustatud. Aga kui tutvustatakse, siis vastutustundliku inimesena, ja siis tema poolt ka hääletatakse.

Kes on praegu Venemaa peamine vaenlane maailmaareenil? Kui olin 2014–2015 Moskvas korrespondent, siis nähti peamise vaenlasena selgelt USAd. Kas ka nüüd, kui president Trump on püüdnud president Putiniga sõbrustada?

Trump, jah-jah. Ma ei kasutaks siin sõna Venemaa „vaenlane“, aga „vastane“ maailmas – see on pehmem. Ennekõike nähakse vastasena USAd, muidugi NATOt, nagu alati. Aga vahet tehakse USA-l kui riigil ja tavalistel ameeriklastel – neisse suhtutakse palju paremini.

Aga Hiina?

Hiina on praegu meie sõber. Kuigi mingi hirm on ilmselt jäänud, aga arvestades praegust konjunktuuri, seda, et Venemaa arvati välja paljudest rahvusvahelistest organisatsioonidest, ennekõike G7st, ja et keegi ei tulnud suure võidu tähistamisele (2015. aastal – N. R.), siis need, kes jälgisid tollaseid üritusi telerist, nägid, et Hiina oli kohal. See, et hiinlased saabusid sellele nii rahva kui ka võimu jaoks tähendusrikkale üritusele, tähendas, et nende aktsiad tõusid venelaste silmis oluliselt. Nii et praegu on Hiinaga väga head suhted.
.................................................................................
Eeltoodud artikkel on ostetud Postimehe tasulisest väljaandest ja avaldatud siin aruteluks ja kommenteerimiseks aga mitte edasi jagamiseks. Artiklit on analüüsitud ja redigeeritud ning lisatud kommentaare.

_________________
Nations whose nationalism is destroyed are subject to ruin.
Muammar al-Gaddafi


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
PostitusPostitatud: 04 Nov, 2019 17:36 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Mai, 2014 12:20
Postitusi: 1576
Ühinenud Rahvusliku Liikumise esimees Grigol Vašadze: „Vene gaas on nüüd peamiselt Türkmenistanist pärit. Gazprom võtab seda ja müüb edasi.“
https://leht.postimees.ee/6817219/endin ... uurt-loivu

Välisminister Urmas Reinsalu: ,,Eesti välisministeerium andis mulle 2015 teada, et vastusammuna Euroopa Liidu musta nimekirja loomisele sai ka rida Euroopa poliitikuid pandud Venemaal musta nimekirja. Kas Venemaa on minu suhtes kehtestatud sissesõidukeeldu muutnud või mitte, selle kohta mul informatsiooni tegelikult ei ole. Ei (, Eesti välisministeerium pole astunud samme, et mind sealt nimekirjast kustutada). See ei ole asi, mis mõjutab kuidagi minu tööd. See on küsimus Venemaa otsustest ja sammudest. Kui Venemaad see küsimus ei häiri, siis see ei olegi probleem. Jah, meil (Venemaa kolleegi Sergei Lavroviga) on olnud lühike tutvustav kokkusaamine OSCE välisministrite kohtumisel Slovakkias. Aga seda ei saa nimetada kahepoolseks kohtumiseks. Vahetasime üldisi viisakusfraase. Dramaatilisi muutusi Eesti-Vene suhetes see lühike kohtumine kaasa ei toonud (Reinsalu muigab - toim.). Kui Teid huvitab see konkreetne koht, siis oli see hotelli fuajees. Ja teine koht, kus repliike vahetasime, oli Helsingis Euroopa Nõukogu välisministrite kokkusaamisel maikuus. Kui me peame silmas julgeolekualaseid küsimusi, siis on Eesti Venemaa jaoks kindlasti prioriteet. Sellele saab jaatavalt vastata. Ja julgeolekuriske silmas pidades on jällegi Venemaa enda käitusmisjoonis Eesti jaoks väga suure kaaluga. Maailma üldistes suhetes pole Eesti-Vene suhted Moskva jaoks prioriteet. Ma arvan, et Venemaa käsitleb meid ja teisi Euroopa Liidu ja NATO liikmesriike ühiseid väärtusi kandvate riikide grupina. Kui me räägime Venemaa sammudest 2008 ja siis determineerivad meie julgeolekut just riskid, mis lähtuvad Venemaa territooriumilt. Seda eitada oleks reaalsust mittetajuv vaade. Mis puudutab aga praktilist koostööd, siis naaberriikidel ikka vaja seda teha, näiteks toimuvad konsulaarkonsultatsioonid, inimesed reisivad, tehakse piirialade koostööd, Peipsi järve haldamisega on seotud palju küsimusi. Ühiseid huve on meil ju palju. Küsimus, kas me peame tegelema minevikus toimunud ülekohtuga, minevikus tehtud kahjuga, siis siin on minu vastus jaatav. Minevikus toimunud kümnete tuhandete inimeste tapmist, meie riikluse eitamist, süstemaatilist genotsiidi ja meie põhiõiguste rikkumist ei saa lihtsalt unustada ja sellega seotud vastutust samuti. See ei lähe kokku ka moraalse legaliteedi põhimõttega. Rahvusvahelises õiguses on kahju hüvitamise heastamise osa ka vabandamine. Strateegilises mõttes on Eesti-Vene suhete tuleviku küsimus ikkagi okupatsiooni tunnistamine. Praegu pole see reaalne, aga me räägime tulevikust. Tulevikus usalduse leidmiseks ja dialoogi pidamiseseks on see oluline rajajoon. Aga kahtlemata vaadates minevikku ja vaadates reaalsust, kuidas Venemaa on käitunud naaberriikidega, Venemaa rikub ÜRO põhikirja ka praegu sel hetkel, kui me teeme seda intervjuud. Ma ei pea okupatsiooni tunnistamist praegu reaalseks. Kui meie presidendi ametiraha on Moskva relvapalatis, siis see ju tõepoolest igapäevast suhtlemist ei mõjuta. Aga need on need momendid, mille lahendamisega saaks kahepoolsetes suhetes positiivses suunas edasi liikuda. Eesti riigi seisukohad nendes küsimustes pole muutunud, presidendi ametiraha kuulub Eesti riigile. Kas me seome praktilisi riikide vahelisi küsimusi nende teemadega kokku, siis diplomaatia ülesanne ongi neid teemasid lahus hoida. Kui me näiteks piirivalve probleemide lahendamiseks neid küsimusi ei tõstata, siis see ei tähenda, et me oleks oma põhimõttelistest positsioonidest taganenud. 90-ndatest aastatest pärit transpordilepingute ümbervaatamisega tegeletakse. Kõikide teemade sidumine ühte puntrasse ei vasta meie huvidele. Aga selles ma olen kindel, et meie diplomaadid väljendavad seda välispoliitilist seisukohta, mida ma ministrina esindan. Selles pole mul kahtlust! Nii keerulise riigiga nagu Venemaaga suheldes me peame oma küpseid seisukohti kaaluma, kuid me ei tee kompromisse olemuslikes ja meile kaalukates küsimustes. Rahvusvahelise õiguse küsimused on meie jaoks ülikaalukadk praktilised. Samamoodi oleks võinud arutada möödunud sajandi okupeeritud Eestis, mis praktilist tähendust omab Eesti Vabariigi järjepidevuse küsimus. See abstraktne konstruktsioon tagas selle, et meil on kaasaegne Eesti rahvusriik. Minu jaoks on oluline, et Venemaa on mitmel korral väga kõrgel tasemel, sealhulgas ka välisministri tasemel, asetanud retoorilise tingimuse: Eesti valitsus peab loobuma russofoobsest poliitikast selleks, et Venemaa saaks üldse piirilepingu ratifitseerimisega edasi liikuda. Minu jaoks on oluline ka see, et me kuidagi enne Tartu rahu 100. aastapäeva ei seaks kahtluse alla selle lepingu järjepidevuslikkuse maksvust. Tuumküsimus on seega ikkagi Venemaa võime jõuda ühisele arusaamale minevikus toimunud okupatsiooni osas, mis põhineb rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipidel. Ja selles kontekstid tuleb mõtestada ka piirilepingut. Eesti riik on seda juba üks kord ratifitseerinud põhimõttega, et määratleti ka meie rahvusvahelisõiguslik käsitlus Tartu rahulepingust. See toona Venemaale ei sobinud. Reaalsus on see, et piirileping on allkirjastatud kahe riigi poolt, reaalsus on ka see, et see pole jõusse astunud. Varasemalt on Moskva kinnitanud, et piirileppe menetlemist parlamendis menetletakse sümmeetriliselt ehk liigutakse paralleelselt edasi. Kui Venemaa peaks tegema ühepoolseid avanguid, siis Eesti välisministeeriumis neid hinnatakse ja antakse oma seisukoht. Ei, ma ei olnud sellest (presidendi Moskva visiidist) teadlik. Aga hiljem on mulle välisministeeriumi kolleegid kinnitanud, et nemad ikka teadsid visiidi ettevalmistustest. Jah (, selge soovitus on mitte minna). Kas tehnilisel tasemel neid (Putini Tartusse visiidi) ettevalmistusi tehakse? Küllap Vene saatkond tutvub asjaoludega. Kas meil on olemas vastus president Kersti Kaljulaidi kutsele Venemaa presidendile tulla Tartusse, siis vastus on ei. Vene saatkonna võimalikke tehnilisi ettevalmistusi ei saa tõlgendada nii, et viisidile on antud jaatav vastus. Nii suure riigi liidrid langetavad tavaliselt sõiduotsused viimasel hetkel ja küllap ka sel korral. Fakt on see, et vabariigi president tegi Moskva visiidi. Ja reaalsus on ka see, et president Kaljulaid kutsus Venemaa presidendi soome-ugri rahvaste kongressile. Seda ei ole mõtet asetada dramaatilisse konteksti. Soome-ugri rahvaste kongressi puhul on tavaks, et saadetakse kutsed riigipeade tasemel, kas need riigipead ka tulevad, see on iseküsimus. Näiteks 2016 kutsus Soome president oma Venemaa kolleegi, aga esindaja tuli hoopis ministri tasemel. Eesti-Vene suhteid laiemalt ei ole võimalik välja võtta Lääne ühtsest poliitikast, mille eesmärk on Venemaa agressiivse käitumise tõkestamine. Ettekujutus, et me ehitame siin eraldi strateegiliste suhete ruumi lahus sellest poliitikast, ei ole realistlik. See ei vasta ka meie pikaajalisele julgeolekuhuvile. Kui me vaatame kronoloogiliselt, siis rahandusministeeriumid on omavahel vahetanud topeltmaksustamise teemal seisukohti. Ning kokku on lepitud, et mitte-jõusse astunud 2002. aastal sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingut sisulisel kujul ei ole võimalik enam jõustada. Eesti on nüüd Euroopa Liidu liige ja see on muutunud moraalselt vanarauks. Mõlemad pooled on valmis vahetama kaasaegse topletmaksustamise vältimise lepingu tekste. See on kronoloogiliselt leidnud aset pärast presidendi visiiti. Kahe riigi transpordikomisjoni Venemaa-poolne juht suri möödunud aastal ja nüüd on sinna määratud uus inimene ja komisjon on ka koos käinud. Aga küsimus on kindlasti ka selles, et kõik need asjad vajavad poliitilist otsust, ei piisa vaid tehnilisest tööst. Vene elektrooniline viisa vastab meie inimeste huvidele. Selles ei ole midagi halba, et meie inimesed saavad Peterburis Talvepaleed või Iisaku katedraali vaatamas käia. Meie pragmaatiline huvi on see, et süsteem laieneks ka Pihkva oblastile. Noh, see on meie huvi, et Pihkvasse saaks ka elektroonilise tasuta viisaga. See võimaldaks meie inimestel külastada lihtsamalt oma lähedaste haudu. Praegu on Eesti-Vene piiriületus Kagu-Eestis päris raske ja keerukusi tekitav. Kas meie positsioon viisavabaduse suhtes Venemaaga muutub, siis vastus on eitav. Me ei taha viisavabadust.“
https://www.err.ee/999248/reinsalu-ei-s ... asse-soita

Kolumnist Karmo Tüür: „Eksivad need, kes väidavad, et Venemaa tegeleb isoleerumisega. Ei, Venemaa on hoopis võtnud kursi iseseisvumisele. Kui varem olid Venemaa kodanike pangakontod otse või kaude seotud lääne pankadega (Visa, Maestro vms), siis nüüd asuti selle asemele juurutama oma pangakaardisüsteemi Mir (sarnasus Russkii Miri konstruktsiooniga on juhuslik?). Tõsi küll, selle juurutamine ei käinud vabaturumajanduslikel alustel. Venemaa mitte ei lasknud välja oma, konkureerivat kaarti ega jäänud ootama, missuguse variandi kasuks kodanikud otsustavad. Selle asemel teatati, et nüüdsest peavad riigi käest raha saavad kodanikud sellele üle minema. Ehk et saad raha riigi seatud tingimustel või ei saa üldse, selge? Nii on otsustatud rajada avatud entsüklopeedia Wikipedia asemel omaenda venekeelne aseaine, mis peaks saama suuremaks ja võimsamaks kui lääne oma. Selle väljatöötamiseks eraldatakse kaks miljardit rubla.“
https://leht.postimees.ee/6818069/karmo ... iseseisvub

Konservatiivne Partei sai alates 2018. aasta novembrist kuni läinud kuuni Vene ärimeestelt annetustena vähemalt 498 850 naela ehk umbes 580 000 eurot. Varasema aastaga laekus seesuguseid annetusi alla 350 000 naela (400 000 euro). Konservatiivide üheks suuremaks annetajaks on viimastel kuudel olnud teiste hulgas Ljubov Tšernuhhin. Naine annetas viimase aasta kestel kokku 450 000 naela (520 000 eurot). 2014. aastal maksis ta 160 000 (185 000 eurot) naela tennisematši eest Johnsoni ja endise peaministri David Cameroniga, lisaks veel 30 000 naela (35 000 eurot) mängu eest praeguse haridusministri Gavin Wiliamsoniga. Tänavu kevadel einestas Ljubov Tšernuhhin toonase peaministri Theresa May ja terve hulga valitsuse naisliikmetega, annetades konservatiivide tuluõhtul 135 000 naela (160 000 eurot). Selle aasta mais annetas Venemaaga seotud Londoni suhtekorraldusfirma New Century Media parteile 20 000 naela (23 000 eurot). 2013. aastal maksis Venemaa valitsus samale firmale, et nad looks riigist Suurbritannias positiivse kuvandi. New Century Media väidetavalt aitas korraldada ka Putini judopartneri Vassili Šestakovi kohtumist Cameroniga 2014. aastal. Lisaks kuuluvad Briti konservatiivide annetajate hulka Venemaal sündinud pankur Lev Mihhejev ja energeetikaärimees Aleksander Temerko.
Temerko: „Minul ja minu sõbral Johnsonil oli komme istuda viimase kabinetis parlamendihoones, juua veini ja pidada salanõu, kui Johnson oli veel Briti välisminister.“
Konservatiivse Partei esindaja: „Erakond ei võta vastu välisannetusi, sest need on ebaseaduslikud. Kõnealused inimesed on elanud Ühendkuningriigis juba aastaid ja on Briti kodanikud, mis annab neile demokraatliku õiguse parteidele annetusi teha.“
https://www.opendemocracy.net/en/dark-m ... y-funding/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
PostitusPostitatud: 09 Nov, 2019 20:03 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Mär, 2013 18:37
Postitusi: 224
Poola üritab Nord Stream 2 finantseerivat Prantsuse firmat 40 miljoni euroga trahvida.https://arileht.delfi.ee/news/uudised/p ... d=88013469


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
PostitusPostitatud: 15 Nov, 2019 19:40 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 7125
Karjalas Segezha linnas oli paberitööstuses väiksemat sorti keemiareostus. Tulemus-kollane lumi ja surnuna allakukkuvad linnud.
Tsiteeri:
A chemical leak from a paper factory seems to have been the cause of snow turning yellow and birds falling dead out of the sky in Segezha, Karelia.

https://twitter.com/XSovietNews/status/ ... 8670022656

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
PostitusPostitatud: 16 Nov, 2019 13:41 
Eemal
Liige

Liitunud: 19 Mär, 2014 13:31
Postitusi: 440
Hodorkovski "2024 aasta probleemist" ja selle võimalikust 3st lahendusest, nende plussidest miinustest
1) Liitriik Valgevenega
2) presidendi-peaministri võimujaotuse vahetus
3) mingi eriolukord, näiteks sõda.

Ja edasi ka soovitusi mida opositsioonil tuleks teha.

Täpsemalt (vene keeles)
https://www.youtube.com/watch?v=DM4qU9x7GDg


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2019 22:36 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 22 Sept, 2005 13:03
Postitusi: 26
huvitun kirjutas:
Ma saan nii aru, et distantsilt lülitati välja Gazprommi mingid austria kompressorid LMF. Ehk, et seadmed, mida seni kasutati ja töötasid kenasti, muutusid nüüdsest vanaruaks.

https://www.rbc.ru/business/15/10/2019/ ... cfb127bdfd

Kes tehnilist juttu paremini mõistab, ehk viitsib selgitada, mis asjad need Gazprommil lukku läksid.

Igatahes hakatakse välja töötama venemaiseid analooge, mis peaks tähendama ilmselt et nii palju kui hammas hakkab, kopeeritakse välismaa seadmetelt.

Vabandust vana teema ülestõstmisel.

Mul tekkis küsimus, et mis nüüd aastal 2019 juhtus?

В «Газпроме» РБК сообщили, что две мобильные компрессорные станции производства LMF были отключены в 2012 году в ходе опытных испытаний «на объекте дочернего общества».

Tekstis on selgelt öeldud, et aastal 2012 lülitati katsetuste käigus välja 2 mobiilset kompressorjaama.

7 aastat püüdsid käima häkkida? Või püüdsid läbi rääkida või tarkust varastada?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
PostitusPostitatud: 18 Nov, 2019 17:35 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26893
Tsiteeri:
Vene keskkonnakaitsja Jevgenia Tširikova: „13 aastat tagasi tegelesin Himki metsa kaitse liikumise korraldamisega. Venemaa võimud kavatsesid Moskva–Peterburi maantee ja sellega seotud transporditaristu rajamiseks maha raiuda 2500 hektarit metsa. Meie aktiivne ühiskondlik kampaania päästis suure osa metsast, kuid kahjuks umbes sada hektarit tee alla läinud metsa siiski hävitati.


Keskkonnakaitsjatele tüüpiliselt osatakse nähtavalt ka venes väga veenvalt suurte arvudega žongleerida. Hektarid on paremad kui ruutkilomeetrid, veel parem oleks ruutmeetritest rääkida. Arv saav suurem! 2500 hektarit kõlab tavainimesele kui maailmalõpp, kuid tegelikkuses on tegemist maalapiga 5x5 km, mis vene metsade tohutu ulatuse kohta pole suurt midagi. Pigem võiks vene metsakaitsjad huvi tunda selle röövraide vastu, mis "tavalistes" metsades tehakse ja mille mastaabid on mitu suurusjärku suuremad (kust palgikoormad ka meieni jõuavad).

100 hektarit on umbes nagu keskmine Eesti raielank - maatükk mõõtudega 1x1 km.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
PostitusPostitatud: 18 Nov, 2019 21:12 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juun, 2014 20:52
Postitusi: 1831
Kapten Trumm kirjutas:
… 100 hektarit on umbes nagu keskmine Eesti raielank - maatükk mõõtudega 1x1 km.
Nii kardinaalne väide tekitab soovi näha viidet allikale - kuidas on akf saanud sellise keskmise?
Ootan, kurbusega südames. :cry:

Vastuse võib eraldi postitusena panna lõimesse "Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust".


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
PostitusPostitatud: 19 Nov, 2019 1:28 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Juul, 2008 20:32
Postitusi: 1446
Vabandan OT pärast, aga 1ruutkilomeetrine raielank keskmise raielanguna tundub tõesti väga ülepaisutatud. :scratch:
Kas Eestis ei kehti nõue,et raielangi üks laius saabki olla vaid 100 meetrit ehk 1 Ha pikkus?
100ha-sed raied on ikka pigem erandid, RMK või muud riigi või suurettevõtete poolt omatud metsamaa.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
PostitusPostitatud: 19 Nov, 2019 8:04 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 18 Mär, 2012 20:20
Postitusi: 5
RMK täidab metsaseadust (nagu valdav enamus metsaomanikke), lubatud okaspuulangi max pindala on 5 ha ja lehtpuulangil 7 ha. On ka kolmas variant, langi suurus ei tohi ületada metsaeralduse suurust. Aga eraldused on väga harva nendest mõõtudest suuremad. Kvartal on näit 25 ha.
Venemaa metsakoodeks lubab kuni 50 ha suurust lanki. Sama ka Soomes.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
PostitusPostitatud: 19 Nov, 2019 10:38 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 16320
Asukoht: Viljandimaa
Meil siin jah pole Kanada. Palun nüüd lahkesti teema juurde tagasi.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 10861 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 721, 722, 723, 724, 725  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt