Noh eks nad proovisid selle kosmosega alguses kõvasti pingutada aga jäid USA-le lõpuks Kuu vallutamises alla.Ja,kui neid rahvamajandusnõukogusid rahanduslikuks innovatsiooniks pidada(pidi rohkem nihutama majandust kohalikule rahvale lähemale),siis midagi nagu prooviti aga needki asjad susisesid tühjaks.Vene innovatsiooni muidugi tuleb võtta teatud reservatsiooni ja näputäie soolaga,sellega olen nõus.Kriku kirjutas:Tavaliselt mõeldakse innovatsiooni all ikkagi midagi muud kui terrorikampaanite lõpetamist
Mind ajas naerma tuubis Vene ametnike seletus,miks nad valuutakursi sildid ära korjavad.
See kõlas niimoodi,siis ei saa spekulandid teada kurssi ja ei saa enam spekuleerida
Hoopis suurema laksuga ma saan aru rahva pihta on see plaan,et rahvas ei saaks enam vabalt valuutat osta.Kui keegi soovib,siis ainult põhjuse ettenäitamisel(reis,äritehing).
Ka plaanitakse seda,et valuutat saaks vahetada ainult enda kodupangas,kus residendil on arve.
Mis see näitab?Minu arust seda,et igati tahetakse elanike valuutaoste tulvikus minimaliseerida,et seeläbi vähem riik kulutaks ruublikuid valuutavahetuseks.Seega Vene riik ootab tõsiselt seda,et Lääs keerab swifti kinni ja ning raskendab Vene pankade juurdepääsu valuutaturgudele.
Huumor ka lõpuks.Nõuka kroonus tuli sageli saata konvoisid,mis vedasid Tškalovski lennuväljale varustust,relvi ja moona.See lennujaam oli ka nn.Poliitbüroo lennukite asukoha lennuväli.Ja mitte kunagi ei olnud sügisel seal lehed kollased.Kui langesid,siis ikka rohelistena ning tänavakivid olid alati nii valged nagu pesumajast tulnud linad.
Miks,sest sissesõiduteel(kust sisenes nii Gorbatsov,kui ülejäänud saksad) olid valves sõdurid,kes selliste seljakotina kaasaskandvaid pritse kasutades "rohetasid" lehti ja võõpasid 3 korda päevas tänavakive.
Ja nüüd eile oli Postimehes uudis,kus mingi Siberi linna linnapea kamandas linnatöötajaid värvima lund........tahmane lumi ju selline ebaesteetiline ja Potjomkini küla traditsioone järgides peab lumi olema ikka valge.Ja lahendus oli värvipritsiga lume valgendamine.Kohe selline soe ja tuttav tunne tuli silmade ette,Tškalovsk aasta 1986-1987
