Venemaa majandus ja sanktsioonid I

[kaugeltuuriv]

Ma arvan,et kuni uue vande andmiseni Putja poolt,sanktsioone hetkel juurde ei tehta.
Mina vaataks ära,kuidas selle Rusal+Deripaska ja teiste meeste kohta tehtud sanktsioonid toimivad mai lõpuks ning milliseks tuleb uus Putini välispoliitiline joon.
Kindlasti omab siin mingit mõju Trumpi suur Putini imetlus,mida ta ka ei varja tegelikult ja tema lootus teha suur diil.Selliseid diili usku olid nii Clinton,Bush juunior,Obama.Nii,et iga uus president lootis kaks aastat ja siis lõõdi käega.Usun,et Trump ei oleks neid Deripaska,Gaspromi meeste ja selle riikliku relvaeksportija vastu asju kehtestanud,kui see ei oleks langenud kokku tema majanduspoliitilise liiniga ehk siis suund impordi maksustamiseks suuremate tariifidega(alumiinium),oma gaasi promomine ja vedeldatud gaasile soodustuste tekitamine(kaigaste kodarasse ajamine teistele gaasitootjatele,milleks Gasprom kindlasti on) ning eduka Vene relvamüügi kärpimine(siin on kaks asja,relvaturg+USA enda otsene julgeolekuhuvi).
Selge on see,et Deripaska ja Rusali päästmine läheb Putinile kena kopika maksma,eksperdid pakuvad esmaseks kuluks koheselt 10 miljardit taala.Edaspidist ei tea keegi,sest juba on ju ka hakatud otseselt tõkestama viidates sanktsioonidele selle firma toodangu ligipääsu ka maailma toormebõrsidele.
Teiseks see Gazpromi case,kõige suurem projekti toetaja Saksamaa on soovinud Gazpromilt paberit,et Ida-Euroopat ei jäetaks läbi Ukraina ilma gaasita(endised VMN riigid) ja nõuavad transiidi jätkamist via Ukraina neile.Tegelikult on selliste suurprojektide finantseerimisel ka USA pangad ja,kui ameeriklased ikka väga tahavad siis pannakse sakslased lihtsalt fakti ette,kas tõmbate pidurit või need firmad saavad ka junni kaela,sest tegelevad Gazpromiga.Väidetavalt(nii väitis seesama Vinidiktov) on USA tegelemas just Gazpromi suunal.See pidavat aga võtma teatava aja,sest toorest asja ei taha keegi Kongressile esitada.
Ukraina blogia ja kaitseprobleemidega tegelev Aleksei Arestovits on aga avaldanud arvamust,et tegelikuks sanktsioonisõjaks ja tõeliseks sõjalise pinge vahemikuks saab olema aastad 2019-2020.Tema väitel on see maksimum aeg Putinile tõsiselt Süüriaga tegelemiseks,sest majandus ei kannataks sellist sõjalist vindumist nagu hetkel seal rohkem ära.Teiseks on Ukraina,kui 2019 aasta lõpuks pole suudetud armeed viia sellisesse seisu,mis võimaldaks vallutada Ukrainat,siis tema pakkus Putja uut suurt vahendusplaani.
Selleks oleks Assad Krimmi ja sanktsoonide lõpetamise vastu.
Otseselt ei ole see selle foorumi teema aga Trumpi hakkab kindlasti mõjutama vahevalimiste tulemused.Enamik USA vaatlejaid arvab,et Senat jääb vabariiklaste kätte aga Esindajatekoda läheb tagasi demokraatidele.Võimalik,et tema soov ja unistus teha diil Putjaga on osaliselt seotud ka sellega,kindlasti lepe mõjutaks mingil määral valijate arvamust.Valimised võivad tulla üpris 50-50 ja iga asi võib kallutada ühe poole teisest üle.

[ruger]

Venemaa poolt blokeeriti Telegrammi teenuse kasutajad. Ca 15 miljon IP-d..., mida Telegramm kasutas, rentides aadresse Amazonilt ja Googlelt. Venelased blokeerisid kohe terved vahemikud, kus vähegi või midagi olla. Löögi alla sattus üle 15 miljoni kasutaja. Internetis on tekkinud suur vaikushetk-tõsiselt on postitusi vähem.

Блокировка Telegram затронула более 15 миллионов IP-адресов

https://ria.ru/society/20180417/1518846449.html
https://www.theguardian.com/world/2018/ ... legram-app
http://www.bbc.com/news/technology-43797176

[soul]

Naljatatakse, et kisub sinnapoole...

[Kapten Trumm]

Venemaal kasvas 2017 uute sõiduautode müük võrreldes 2016. aastaga ca 12% (1,4 miljonilt 1,6 miljonile autole).
Enim müüdav mark oli Kia Rio, kellele järgnesid Lada mudelid (vist Granta ja Vesta).
Antud statistika räägib pigem majanduse taastumise poolt.
Kriisieelsest jääb muidugi kõvasti puudu (2,6 miljonit 2014).

[Walter2]

Venemaal kasvas 2017 uute sõiduautode müük võrreldes 2016. aastaga ca 12% (1,4 miljonilt 1,6 miljonile autole).
Enim müüdav mark oli Kia Rio, kellele järgnesid Lada mudelid (vist Granta ja Vesta).
Antud statistika räägib pigem majanduse taastumise poolt.
Kriisieelsest jääb muidugi kõvasti puudu (2,6 miljonit 2014).

Täpselt nagu mõjutab Eesti automüüki mõne suurfirma erandlik sõidukihange paarsada tükki korraga võivad ka Venemaa müüginumbrid olla mõjutatud samasugustest diilidest. Siin oleks asjakohane pikema perioodi statistika.

[Kapten Trumm]

Automüük venes käis kõvasti alla peale 2012, tingituna sanktsioonidest, nafta madalseisust ja muudest majanduslikest põhjustest. Langus algas juba enne sanktsioone (2013).
Põhi oli 2016, nüüd on tõusnud 12%. Ei saa välistada seda, et äri hoiti üleval mingite reservide arvelt, aga Kia konkreetselt on jällegi välismaine, mitte nagu Lada, millele ostutoetusi maksti.
Kui väike tõus oli anomaalia ja infosõda, siis progresseeruvat langust ka pole.

Teise asjana täheldasin Helsinki paadimessil sel aastal esmakordselt vene paaditootjat. Olen siinkandi taoliste messide tihe külaline, oli esmakordne juhtum viimase 5 a peale (varem pole käinud). Vene tootja ise enda nime all.

Toodang on valdavalt keskmisele inimesele mõeldud 4-6 meetrised alumiiniumpaadid, päramootorile. Selline odavam kraam. Kui kiputakse välismaale, peavad kodumaal olema jalad maas. Kodumaal on jalad maas, kui leidub piisavalt ostjaid paadile, mis maksab odavama sõiduauto hinda.

Millele ma tahaks tähelepanu juhtida, on see, et siinseid, tihti kalambuurse taustaga uudiseid lugedes tekib tunne, et apokalüpsis on kohe-kohe ukse taga. Ma ei taha nüüd saada siin Moskva trolli sildistusi peavoolupropaganda kahtluse alla seadmise eest, aga minu arvamus on, et venelased on sanktsioonidega kohanenud ja majandus hakkab tasapisi toibuma. Ja seda aitab kaasa ka ülespoole roniv nafta hind (olete ehk bensiinijaamas isegi märganud). Mida ma aga oluliseks pean rõhutada - vaenlase alahindamine on tihtipealne fataalne eksimus.

[Puurija]

Briti ajakirjanik ja ajakirja The Economist toimetaja Edward Lucas: „Võtke sihikule Vene eliidi varad välismaal. Esiteks, sanktsioonid on seni olnud kõigest nõelapisted. Teiseks, raha asukoha väljaselgitamine võib olla raske. Kolmandaks, isegi kui sanktsioonid tõesti näpistavad, võivad nendega kaasneda ootamatud kõrvalmõjud. Need, keda sanktsioonid on tabanud, ei pruugi ilmtingimata pöörata Putini vastu. Viiendaks, sanktsioonid sobituvad kenasti režiimi avalike suhete strateegiasse, mis kujutab välismaailma kättemaksuhimulise ja mitteusaldusväärsena. Ükski nendest vastuväidetest ei ole hukutav. Eriti hea idee on võtta pihtide vahele Lääne börsidel noteeritud suurfirmad. Arvestades nende kahtlast päritolu ja veel ähmasemat juhtimist, ei oleks need firmad pidanud oma aktsiate sinna viimiseks kunagi luba saama. Kõige tähtsam on tagada, et sanktsioone nähakse režiimi-, mitte Vene-vastastena. Eriti peaksime kaasa aitama vene keelt kõnelevate inimeste jaoks asendusena toimiva intellektuaalse ja kultuurielu tekkele. Me peaksime toetama õppe- ja teadusprogramme riikides, mis on Venemaalt kergesti ligipääsetavad: eriti Baltimaades ja Ukrainas. See õõnestaks Kremli propagandat. Me ei tülitse venelastega, vaid nende valitsejatega, kes neid röövivad ja varjavad seda võõraviha ja militarismi taha.“
https://arvamus.postimees.ee/4474586/ed ... d-roovivad

Vene presidendi Vladimir Putini ametlik sissetulek 2017. aastal oli raporti järgi 18,7 miljonit rubla (242 000 eurot). Talle kuuluva kinnisvarana oli nimekirja kantud 77 ruutmeetri suurune korter ja garaaž. Peaminister Dmitri Medvedev teenis eelmisel aastal dokumendi teatel 8,56 miljonit rubla, omab ühte korterit ja üürib ühte maatükki. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sissetulek 2017. aastal raporti järgi oli 14,3 miljonit rubla. Kõrgemate Vene ametnike perekondade keskmine sissetulek on viimase aastaga kasvanud hinnanguliselt 18 protsenti. Venemaa enim teeniv duumasaadik on Grigori Anikejev, kelle sissetulek 2017. aastal oli 4,3 miljardit rubla. Vene parlamendi ülemkoja suurima sissetulekuga senaator on Suleiman Kerimov. Vene asepeaministri Aleksandr Hloponini sissetulek oli 2017. aastal 2,9 miljardit rubla.
https://maailm.postimees.ee/4474707/kre ... ssetulekud

Vene riiklike kohtuuurijate märkmed: „Välistame 5. veebruaril kongist pooduna leitud (riigi raha omastamises kahtlustatava) Valeri Pšenitšni surma põhjusena enesetapu. Teda oli kolme nädala pikkuse vangistuse jooksul ka vägistatud. Pšenitšni suust leiti elektrikaabliga tekitatud põletushaavad, tema kehal oli jälgi piitsutamisest ja torkehaavadest. Lisaks oli ettevõtja selgroog murtud.“
Vanglaametnikud on väljastanud raporti osas kaebuse, kuid ei ole väiteid otseselt eitanud.“
https://www.novayagazeta.ru/articles/20 ... ika-vo-rtu

[Kapten Trumm]

Praegu on nafta hind kuskil 60 dollarit barrel. Palju see piir oli, kusmaalt vene naftatööstus muutub kasumlikuks, st sealsed riigi tulud kasvavad hüppeliselt?
Eks ta vist kuskil samas skaalas ongi.

[Gideonic]

Praegu on nafta hind kuskil 60 dollarit barrel. Palju see piir oli, kusmaalt vene naftatööstus muutub kasumlikuks, st sealsed riigi tulud kasvavad hüppeliselt?
Eks ta vist kuskil samas skaalas ongi.

Hetkel nati üle 70e. Kuskil seal see kasumlikkuse piir väidetavalt ka oli.

[toomasv]

Kaasfoorumlane Trumm ei peaks muretsema oma maine pärast, kindlasti on juba püsivamatel lugejatel see sinust väljakujunenud. See, mis sa ise välja tõid, on ka muidugi osa sinu mainest. Jääme delikaatseteks, et mitte jälle siit kõrgtasemelisest foorumist pausi saada... aga mis mull segaseks jäi, oli see, et mis puutuvad siia alumiiniumlaevukesed, autode ostu kasv ja majanduse toibumine? Seda laevukeste näidet oled sa siin kunagi juba kasutanud ja minu arvates said sa siis juba piisavalt selge vastuse.
Autoritaarsete reziimide üks tugevus on kiire ja efektiivne reageerimine esilekervate probleemide lahendamiseks. Ainuke küsimus on, et kas pikas perspektiivis need otsused ka kasu toovad või on nad pigem hävitavad. Need, kes tegelevad Vene majandusega, on kindlasti vastu võtnud palju häid ja tarku otsuseid, et majanduse olukorda parandada ja kohandada, kindlasti on see neil õnnestunud. Nad on saavutanud seisundi, mida võiks iseloomustada sõnadega, et "ei idane ega mädane". Ja kindlasti on ka inimesed kohanenud, näiteks kasvõi ilma normaalse juustuta ja palgata. Ja kohanevad nad edaspidigi. Minu jaoks on muidugi küsimus, et kas ma ise tahaks sellises riigi, olukorras elada ja kohaneda.

Viimane sanktsioonide juurdekeeramine oli vähendanud SKP 1 protsendi võrra, seega aeg jälle neil seal Venes kohaneda.

[toomasv]

Korrektne oleks ikkagi välja tuua, et naftat müüb firma nimega Rosneft. Vene riik saab maksu maavarade kaevandamise maksu näol ja firma tegevusest tulenevate maksude näol. Kasumit, mida teenib Rosneft, seda jagab hoopis firma Rosneftgas. Eelmine aasta jagas vist ainult poole teenitud kasumist riigiga. Seega, mida hoogsamalt välja veavad, seda parem riigile. 2018 on vist arvestuslik naftahind, millelt nad makse arvestavad, 50 dollarit, seega kõik hinnad, mis üle selle, toovad riigile täiendavat tulu. ehk siis laekumisi rohkem ja saab seda hädalistele jagada.

[Kapten Trumm]

Kui poes pole vorsti või leiba, siis uusi autosid või paate ei osteta. Väga lihtne loogika, kes mäletab meil 1990ndate algust.
Autosid ja paate (laiemalt kestvuskaupu) ostetakse siis, kui esmavajadused on enamvähem rahuldatud.
See vähemalt automüügi kohta leidis 2014-2016 kinnitamist, sest müük langes pea 2 korda. Paatide kohta mul statistika puudub.
Vähemalt see langus on peatunud (ok, see kasv võib tõesti olla seotud mingi muu asjaga, nt osteti politseiautosid).
Lihtsalt võrdluseks - uute sõiduautode müük kasvas 2017 Eestis umbes samapalju (täpsemalt 11,6%).
Me ei saa kuidagi öelda, et meie majandusolukord on "ei idane ega mädane".

Võib-olla hoiab Kreml pidu püsti reservide põletamisega ja nende lõppedes langeb asi kokku.
Kuid võib-olla ootavad nad 90 dollarise barreli ära ja siis hakkavad ka reservid taastuma. Eks elu näitab.

Kuna autod on mu üks lemmikasju, siis olen silma peal hoidnud, mis venes sel teemal toimub. Võib-olla on see lihtsalt Kremli eduraport jama ilustamiseks, aga nt uute mudelite loomise tempo ei anna tunnistust sügavast kriisist. Aga võib-olla ka seda hoitakse püsti reservide põletamisega.

[Walter2]

Huvitav oleks teada kuidas mõjutavad sanktsioonid Venemaal asuvate lääne autotootjate osalusega autode koostetehaste tööd mille komponendid peaasjalikult läänest tulevad - kas veab mõnel kõri kinni või tiksuvad kuidagi edasi.

[Kapten Trumm]

Ei tule need komponendid enam midagi niiväga läänest - neid tehakse ise eri korras (ka piraatlusena) kohapeal või tulevad Hiina kaudu.
Cumminsi diiselmootorite hiina koopiate (ja venes tootmisse pandutest) eespool juba kirjutasin. Olen viimane paar aastat ostnud päris hulga vene autole venes toodetud osi - lääne tehnoloogiate ja materjalidega jupid on seal kasvõi sapakale ammu olemas. Tükati on küll kvaliteet natuke küla oma, aga siiski. Eriti huvitav leid oli NKG küünlajuhtmed mossele - karbis olid igati korralikud silikoonjuhtmed, kirjadega "made in russia"

[mart2]

...
Kuna autod on mu üks lemmikasju, siis olen silma peal hoidnud, ..., aga nt uute mudelite loomise tempo ei anna tunnistust sügavast kriisist...

Ole hea ja selgita seda uute automudelite loomise tempot lähemalt.

Kui see on samasugune "tempo" nagu näiteks Ukrainas - 4 aastaga kümneid soomuki ja militaarveokite mudeleid näitustel, mis aga vägedesse ei jõua - siis tundub seegi sinu poolse "eduraportöörlusena".
Anna meile väetile asjalikku infot...