Ei tea kas on sobiv koht. Ja midagi väga originaalset sellest artiklist vist ei leia. Aga vahest on huvitav kellelegi, kes ei viitsi vene keeles seda lugeda.
Tõlge on asjaarmastajalt. Paar lõiku algusest on sootuks tõlkimata. Ei tundunud ehk väga oluline.
https://lenta.ru/articles/2016/10/06/vishnevsky/
Miks Venemaa kaotas 20 ndal sajandil igaveseks oma demograafilise võmaluse? Kuidas muutus meie elanikkonna struktuur viimase 100 aasta jooksul? Miks ta kiiresti vananeb, aga venemaa ühiskond jääb endistviisi marginaalseks? Sellest kõneleb majandusteaduste doktor, demograafia instituudi direktor Anatoli Višnevski.
Demograafiline katastroof
Dmitri Mendelejev ennustas 1906 aastal, et 20 saj lõuks suureneb Venemaa elanikkond poole miljardini.Kui põhjendatud oli säärane prognos?
Mendelejevi ajal demograafiline teadus alles hakkas arenema, vaevalt keegi mõistis kaasaegseid elanikkonna kasvamise mehhanisme. Seda, et suremuse vähenemisega väheneb ka sündivus, siis veel ei teatud, pealegi suremus alles hakkas langema. Mendelejev ekstrapoleeris lihtsalt temale tuntud andmed Venemaa elanikkonna kasvamise kohta, ega osanud eeldada, et kõik võib muutuda õige kiiresti. Teine asi, et Venemaa seisis toona demograailise plahvatuse lävel, mis oleks tõepoolest toonud kiire elanikkonna kasvu, kuigi Mendelejev ei pidanud seda silmas.
St et täna oleks Venemaa elanikkond olnud suurem aga mitte nii palju nagu prognoosis Mendelejev?
Ma arvan küll. Venemaa demograafiline plahvatus jäi ära hiigelsuurte demograafiliste kadude tõttu, mida Venemaa kandis 20. sajandil - kaks maailmasõda, revolutsioon, kodusõda, emigratsioon, kollektiviseerimine, nälg ja massilised repressioonid. Me elasime üle tõelise demograafilise katastroofi.
Kui korvamatud on need kaotused?
Meie hinnangul, mille me kolleegidega avaldasime raamatus "Venemaa demograafiline moderniseerumine, 1900-2000", kui Venemaal õnnestunuks vältida demograafilist katastroofi 20. saj esimesel poolel, olnuks elanikkonda aastatuhande lõpuks 113 miljonit rohkem, kui oli tegelikult. Lisaks, kui läinud sajandi viimasel kolmandikul oleks suudetud langetada suremust nii nagu see juhtus teistes riikides, siis see kasv oleks tõusnud 137 miljoni inimeseni.
Täna oleks elanud Venemaal poole rohkem inimesi?
Enamvähem nii. XX sajandi kataklüsmide ning sajandi viimase kolmandiku suremuse tendentside tõttu kaotas Venemaa peaaegu poole oma võimalikust elanikkonnast.
Demograafilise plahvatuse asemel, mis andis omal ajal paljudele Euroopa riikidele korraliku "demograafilise rasva", milline täna kulub neile marjaks ära.
Esines ka erandeid - Prantsusmaa, kes asus sündivuse piiramise teele kohe peale prantsuse revolutsiooni, ei näinud demograafilist plahvatust. XIX saj alguses oli Prantsusmaa lanikkond 1,7 korda suurem Suurbritaniiast ja Iirimaast aga XX sajandi alguseks arvud võrdsustusid: Prantsusmaal lisandus 100 aasta jooksul umbes 13 miljonit aga Briti saartel üle 25 miljoni inimese, vaatamata sellele, et suur hulk britte emigreerus ookeani taha. Venemaa, nii nagu Prantsusmaa, lasi oma demograafilise võimaluse käest.
Venemaa demograafilised probleemid
Teisele võimalusele võime loota? Kas võime oodata uut demograafilist plahvatust?
Ei, selline võimalus avaneb vaid korra. Venemaa kaotas 20. saj oma deograafilise võimaluse igaveseks. Ja see on väga kurb. Meil jäävad asustamata tohutud alad Uuralite taga. See on suur probleem kui nii suure territooriumi hõlmab suhteliselt väikesearvuline elanikkond. Indoneesias või Nigeerias elab rohkem inimesik kui Venemaal. Vaadake kui suured linnad on Ameerikas ja millised meil, kus terve asiaatliku osa peale tuleb vaid üks tõeline megapolis - Novosibirsk ja seegi on võrreldamatu Ameerikaga.
Igas suure territooriumiga riigis täidavad suured linnad regionaalse arengu ja atraktiivse keskuse funktsioone, tõmmates riigi ühte mitmemõõtelisse ruumi. Aga meil täidavad seda rolli vaid Moskva ja Peterburi. Moskvas ja Moskva oblastis elab praegu umbes 20 milj inimest. See on enamvähem sama palju kui Siberis, kolm korda rohkem kui Kaug-Idas. Natuke vähem kui 15%kogu Venemaa elanikkonnast. Kas see on normaalne?
Aga see pole vist kõige suurem probleem?
Kõige suurem probleem on see et meie elanikkond vananeb. See pole ainult Venemaa probleem, sama toimub paljudes riikides. Praegu seisab selle probeemiga silmitsi näiteks Hiina. Seal on selle põhjuseks jõhker sündivuse kontroll. Aga meie riigi iseärasus seisab selles, et arenenud riikides käib vananemine "ülevalt", eakate suremise vähenemise arvelt aga meil "alt", madala sündivuse arvelt. Kui rääkida elueast, siis Venemaal on see tunduvalt madalam kui arenenud riikides. See puudutab iseäranis tööealisi mehi.
Joome?
Põhjused on kompleksed. Kui lühidalt kokku võtta, siis me ei läbinud ühte olulist evolutsioonilist etappi, mis on teinekord tuntud ka kui "teine epidemioloogiline revolutsioon", mis toimus viimased 50 aastat enamikes arenenud riikides. !960 ndatel me jõudsime neile ligidale aga siis hakkas suurenema mahajäämus. Tookord me saavutasime nii, nagu nemadki, suuri edusamme võitluses infektsioonhaiguste vastu. Pärast seda võtsid nad ette mitteinfektsioonhaigused, kroonilised haigused, järsult vähendasid suremust südame- ja veresoonkonnahaigustesse, niinimetatud välistesse põhjustesse - vägivalla, õnnetusjuhtumite läbi. Meie aga ei suutnud seda teha ja tammume paigal juba palju aastaid.
Miks?
Võib rääkida ka mittepiisavatest kulutustest tervishoiule, kuid ka sellest, et me ei suuda kuidagi toime tulla mõningate meie eluviisi iseärasustega, sellistega nagu alkoholism ja inimelu madal väärtus meie ühiskonnas.
Võimetuse pärast ohjeldada anomaalset enneaegset suremust, kui miljonid naised ja eriti mehed hukkuvad tööeas, kannab meie riik järgmiste aastakümnete jooksul tohutuid demograafilisi kaotusi. Mulle tundub, et see on täna üks peamisi Venemaa rahvusliku julgeoleku väljakutseid, palju suuremad kui näiteks Kesk_aasia migrantide sissevool, mis nii väga häirib meie poliitikuid ja avalikku arvamust.
